Üldosa

Käesolev üldplaneering on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi Planeerimis- ja Ehitusseaduse § 8 lg 2 ja hõlmab kogu Tallinna territooriumit.

ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED (§ 8 LG 4):

1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;

2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga;

3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;

4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine;

5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine;

6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni;

7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;

8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;

9) puhke- ja virgestusalade määramine;

10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine;

11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks;

12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;

13) riigikaitseliste maa-alade määramine;

14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukava või muude dokumentidega, kus kajastuvad linna üldised arengusuunad. Arenguvajaduste muutumine toob kaasa korrektuuri ka üldplaneeringus.

Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt peab linna üldplaneering tuginema kõrgema astme planeeringutele - üleriigilisele ja maakonnaplaneeringule. Harju maakonnaplaneering kehtestati 19.aprillil 1999 ja üleriigiline planeering kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 19.septembril 2000. Tallinna üldplaneering on kooskõlas Harju Maakonnaplaneeringuga ja saanud maavanema heakskiidu.

Uue üldplaneeringu koostamise vajadus tulenes vanade planeeringute aegumisest. Sisult ja eesmärkidelt üldplaneeringuga võrreldav Tallinna generaalplaan (1970) ei vasta ammu enam linna arengu vajadustele, mistõttu on linnaehitusliku arengu üldküsimustes lähtutud 1980-ndatel aastatel valminud suure territoriaalse ulatusega planeeringutest. 1993.aastast kuni tänaseni on Tallinnas kehtestatud 220 detailplaneeringut.

1.detsembril 1994 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nr 127 üldplaneeringu koostamisest. Tööga alustati 1996. aastal ja selle käigus teostati üle 30 uuringu või teemaplaneeringu. Eelnevalt käsitleti vastavates töörühmades keskkonna, majanduse, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri, muinsuskaitse ja linnajuhtimise valdkondi strateegilise planeerimise aspektist. Loetelu vastavatest Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis säilitamisele kuuluvatest materjalidest on toodud käesoleva üldplaneeringu lisas.

Üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Viimane on planeeringustaadiumil nõutava üldistusastmega, ei ulatu detailsuselt üksiku krundi tasandile ega ole eraõiguslikule maavaldajale siduv. Vajaliku üldistamisastme põhjendatus on piisavalt tagatud detailsema ainekäsitlusega käesoleva üldplaneeringu lähte- ja abimaterjalidena koostatud töödes.

Üldplaneeringu koostamisel on üldeesmärgiks seatud soodsate eelduste loomine Tallinna igakülgseks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks kultuuripärandit ja looduskeskkonda säästval viisil. Peaeesmärk on soodustada põhjendatud ning üldistele huvidele orienteeritud maakasutuse suuniste ja kitsenduste kaudu linnaelanike jaoks tervisliku, turvalise ja nende sotsiaalsete vajaduste rahuldamist võimaldava elukeskkonna kujundamist. Rõhuasetus on kogu linna hõlmavatel või linna kui terviku arengut mõjutavatel valdkondadel ja struktuurielementidel, nagu uued või muutuvad hoonestusalad, liikluslahendus, sadamate, raudtee ja lennuvälja edasine areng, haljasmaade süsteem ning keskkonnakaitse. Tallinna üldplaneering on aluseks järgmise astme, linna väiksemaid osi hõlmavatele üldplaneeringutele või teemaplaneeringutele olulisemates üksikküsimustes.

Üldplaneeringu kehtestamisega vormistatakse laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe Tallinna territoriaalse arengu kõige üldisemates küsimustes, mis loob küllalt pikaks ajaks seadusliku aluse kõigile edasistele olulistele otsustele linnamaa ja -ruumi arendamisel ja haldamisel, võimaldades erinevalt senisest halduspraktikast püstitada lähemate eesmärkide kõrval ka kaugemaleulatuvaid plaane.

Viimati muudetud: 15.06.2009