Vastavalt Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskavale aastateks 2010-2020 ja UNFCCC (United Framework Convention on Climate Change) juhendile on koostatud kolm CO2 heitkoguste inventuuri:

Tallinna linna CO2 heitkoguste inventuur 2007. aastal

CO2 heitkogus 2007. a. on olnud 1551,03 Gg. See heitkogus ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna toodetud elektri ja soojuse tootmisega. Sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 3,6 tonni.

Suurim CO2 heitkogus on vedelkütuste tarbimisel, mis moodustab 67% ja kütuste tarbimise sektoritest on suurima osatähtsusega transpordisektor, mis moodustab 61%. Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega seotud CO2 heitkogused on 2734,4 Gg. Kokku CO2 lendumine nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest on 4285,44 Gg ja sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 10,8 tonni.

Tallinna linna pindalast moodustavad haljasmaad 27%, millest Tallinna metsad katavad 24,9 km2 moodustades 57,6% kõigist linna haljasmaadest. CO2 neeldumine 2007. aastal on olnud 895,4 tonni. Kuna haljasaladega katvus on linnas väike, siis sellest tulenevalt on ka neelduvus väike.

Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011

CO2 heitkogus 2011. a. on olnud 1 291 993 t. See ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna toodetud elektri ja soojuse tootmisega. Sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 3,2 tonni (11% väiksem, kui aastal 2007).

Suurim CO2 heitkogus on vedelkütuste tarbimisel, moodustades 69% süsinikdioksiidi heitest. Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega seotud CO2 heitkogused olid 2 444 114 t. Kokku CO2 lendumine nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest oli 3 736 107 t ja seega oli CO2 heitkogus elaniku kohta 9,3 tonni. Heitkogus elaniku kohta on seega langenud 2007. aastaga võrreldes 14% võrra.

Tallinna linna pindalast moodustavad haljasmaad 27%, millest Tallinna metsad katavad 24,9 km2 moodustades 57,6% kõigist linna haljasmaadest. CO2 neeldumine 2011. aastal on olnud 967,3 tonni.

Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur

Kütuste põletamisega seotud CO2 heide oli 2015. aastal 1 272 086 tCO2. See ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna toodetud elektri ja soojuse tootmisega. Sellisel juhul oli CO2 heide elaniku kohta 3,04 tonni.

Suurim osakaal CO2 heite väljutamisest oli vedelkütuste tarbimisel, mis moodustas 75% (955 573 tCO2) fossiilsete kütuste põletamisest tulnud süsinikdioksiidi heitest. Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega seotud CO2  heide oli 2 222 344 tCO2. Kokku väljutati CO2 nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest 3 494 431 tCO2, seega oli CO2 heide elaniku kohta 8,35 tonni.

Tallinna linna pindalast moodustavad haljas- ja rohealad 32,7% (52,03 km2), millest Tallinna metsad katavad 37,5 km2 moodustades 72% kõigist linna haljasmaadest. CO2 neeldumine haljas- ja rohealadel oli 2015. aastal 1 352,4 tonni. Kuna haljasaladega katvus on linnas väike ning üle 20 aastaste puude osakaal metsades on suur, siis on neelduvus linna haljas- ja rohealadel väike.

Tallinna linna CO2 heide, neelud ja bilanss aastatel 2007–2015

	2007	2011	2013	2015
CO2 heide (t)
Kütused	1 551 030	1 291 993	1 283 782	1 272 086
Energia	2 734 400	2 444 114	2 205 632	2 222 344
Kokku	4 285 430	3 736 107	3 489 414	3 491 431
Neelud  (t)	896	967	1 126	1 352
CO2 bilanss  (t)	4 284 545	3 735 140	3 488 288	3 493 079

2015. aastal oli Tallinna linna kütuste ja energia tarbimine energiaühikutes 8 994 GWh, mis näitab 2013. aastaga (8 946 GWh) võrreldes ca 0,5% suurust kasvu. Arvestades ka 2007. aasta (9 983 GWh) ja 2011. aasta (8 732 GWh) inventuure on kütuste ja energia tarbimine olnud langevas trendis, ent alates 2011. aastast on tarbimine kasvanud 3% võrra. Erinevused võivad tuleneda muudatustest andmete kogumise metoodikas, lisaks mõjutab inventuuride tulemusi kättesaadavate lähteandmete täielikkus.

Linna CO2 heide on aastate vältel näidanud langevat trendi. Langus on tingitud peamiselt väiksemast heitest kodumajapidamiste, energia tootmise ja tööstussektoris. Süsihappegaasi heide on aga kasvanud transpordi-, äri- ja avaliku teeninduse sektorites, mistõttu on summaarne heide Tallinna linnas jäänud 2013. aastaga võrreldes ligikaudu võrdseks.

Soojussaarte ulatuse levik ja trend Tallinnas aastatel 2014 - 2018.

Üldiselt on teadmisi Tallinna soojussaartest ja nende mõjudest väga napilt. Ajaloolistel põhjustel on Eestis linnakliimaga vähe tegeletud. Samas on selge, et soojussaarte teema muutub üha aktuaalsemaks ja nõuab linna planeerimises aina rohkem tähelepanu. Tartu Ülikooli poolt koostatud töö eesmärgiks oli satelliidifotodelt eristatavate kõrgema pinnatemperatuuriga alade põhjal saada esmane ülevaade Tallinna soojussaarte geograafiast – nende paiknemisest ja ulatusest. Lisaks võrreldi 2014. ja 2018. aasta kuumalaineid, et näha, kuhu on nelja aasta jooksul soojussaari juurde tekkinud. Ülevaate lõpus antakse ka lühidalt soovitusi soojussaarte mõjude leevendamise levinumatest võtetest.