19.02.2019

MELT Innovatsioonifoorum 9. aprillil 2019 Kultuurikatlas

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Loomeinkubaatoriga korraldab 9. aprillil innovatsioonifoorumi, mis selgitab, et keskkonnasõbralikkus ongi kõige ägedam uuenduslikkus tänapäeva äris, mis võib ettevõtetele palju kasu tuua.

Ajaleht Pealinn:
"Ettevõtjad kurdavad tihti, et turg on eri kaupu ja teenuseid nii täis, et väga raske on üldse midagi müüa. Sellisest mõttekrambist tuleb üle saada, ja Tallinn pakub jõudumööda siin oma tuge," ütles ettevõtlust ja innovatsiooni kureeriv abilinnapea Aivar Riisalu. "Kõik algab äriideest ja mõtlemisest. Me peame tulema välja oma harjumuspärasest mugavusest ja iganenud arusaamade köidikust."

Abilinnapea sõnul on praegu väga oluline küsida, et kuidas me varsti siin maailmas üldse toime tuleme, kui majandus aina kasvab ja ressursid samal ajal kahanevad. Selles suunas püüab ka linn aidata ärksamatel tegijatel mõelda ja oma tegevuskompassi seada. Kuna tänapäeva põletavad teemad puudutavadki eelkõige ressursse ja nende kasutamist, siis viib ka 9. aprillil Kultuurikatlas linna korraldatav MELT innovatsioonifoorum ettevõtjate mõtted uutele radadele.

Üritusest rääkis lähemalt linna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Vahesalu. "Tänapäeva maailmas tuleb järjest enam arvestada keskkonnamõjudega, mis teeb ühelt poolt ettevõtluse raskemaks, aga sunnib teiselt poolt aina pingutama ja võtma kasutusele järjest nutikamaid tehnoloogiaid," lausus ta.

Esineb maailmanimi

Konverentsi fookuses ongi seetõttu just küsimus, on ettevõtjate tegevus üldse jätkusuutlik ning kas nad suudavad kasutusele võtta uusi ja revolutsioonilisi tehnoloogiaid. "Kokkuvõtlikult öeldes uurime, kas ring- ja platvormimajandusel põhinev tootearendus võiks päästa maailma," rääkis Vahesalu. "Selgitame, mida need mõisted tootjate ja tarbijate jaoks praktikas tähendavad ja kuidas neid rakendada. Saame teada, mida teistelt õppida ja kuidas enda jaoks õige tee valida."

Konverentsi kõige huvitavam esineja on Vahesalu kinnitusel Hollandi, leiutaja, innovatsiooni- ja ettevõtlusekspert ning inspiratsioonikõneleja Ron Bloemers. "Ta on ühtlasi keskkonnasäästliku majandamisviisi ekspert," selgitas Vahesalu. "Oma veerandsajandi pikkuse karjääri jooksul on ta kokku puutunud nii alustavate idufirmadega kui ka nõustanud globaalseid ettevõtteid, suunates neid keskkonnasõbralike valikute poole. Piisab, kui öelda, et Ron Bloemers on Climate-KIC ärikiirendi mentor, kes on selliste rahvusvaheliste edulugude taga nagu kompaktsete päikesepaneelide tootja WakaWaka ja elektriliste sõidukite tootja TukTuk. Muide, tema prognoosi järgi peaks kümne aasta pärast säästva tehnoloogia valdkonda mahtuma 6% kogu maailma äritegevusest."

Eestis on Ron Bloemers aidanud tuule tiibadesse tekstiilitööstustele ringmajanduslikku tarkvarasüsteemi pakkuvale Reverse Resources’ile ja päikesepaneelide finantseerimisettevõttele Solease. Lisaks on ta siin aidanud luua kümneid uusi rohetehnoloogiaga iduettevõtteid.

Suurte firmade edulood

Konverentsil kõnelevad ka Eesti ettevõtete juhid. Telia Eesti AS haldusjuht Mari- Liis Vihul toob näiteid selle kohta, kuidas väikesed teod võivad lõpptulemusena korda saata väga palju ning kaasata töötajaid. "See ongi lugu sellest, kuidas Telia kollektiiv on muutunud oluliselt keskkonnasõbralikumaks ja efektiivsemaks, mis aitab neil säästlikumalt tegutseda ja hoida aastas kokku sadu tuhandeid eurosid," ütles Vahesalu. "Millised on need lihtsad nipid, mida igaüks võiks säästlikuma tegutsemise eesmärgil rakendada, ja kuidas sellesse kaasata ka oma kolleege, kuuleb lähemalt Kultuurikatlas."

Kogu konverentsil arutatu keerleb kuue põhiteema ümber. Nende seas on näiteks ka arutelud, milliseks kujuneb meie toidulaud tulevikus. "Kas hakkame rukkileiva ja liha asemel sööma hoopis putukaid, sellest räägib näiteks Eesti putukatööstuse liidu juhatuse liige Erlend Sild," mainis Vahesalu. Uuendusmeelsed Euroopa toidutootjad katsetavad peeneks jahvatatud putukatest tehtud jahu.

Antakse ka praktilisi nõuandeid, näiteks kuidas säilitada enda toote identiteet muutuste virvarris. Huvilisteni tuuakse ühe erilise ja unikaalse toote saamislugu, samuti arutletakse, kuidas loodut võltsimiste eest kaitsta. Lisaks peatutakse füüsilise identiteedi rollil digitaalses maailmas ning käsitletakse töötajate kaasamist. "Kolme ettevõtte näitel räägime töötajate motiveerimisest innovaatiliste projektide elluviimisesse, samuti analüüsime, milline on selle mõju üldisele töökeskkonnale," lausus Vahesalu. "Veel tehakse juttu sellest, millised tehnoloogiad võivad päästa maailma ning vaadeldakse lähemalt eri organisatsioone ja nende uudseid lähenemisi ärile."

Täpsema ülevaate innovatsioonikonverentsist saab kodulehelt: www.melt.ee. Osavõtuks registreerumine on alanud, osalustasu on 48 eurot.

ETTEVÕTJA: Varsti saab liha maailmast otsa

"Pooled Eesti putukatööstuse liidu liikmetest on naised, ja ma pean ütlema, et meie naised putukaid ei karda," ütles Eesti putukatööstuse liidu eestvedaja ja ettevõtja Erlend Sild.

Sild juhatab MELT innovatsioonifoorumil üht aruteludest. "Liha sissevedu Hiinasse on kasvanud kosmilise kiirusega," selgitas ta. "Õige varsti tuleb tunnistada, et rohkem liha pole kusagilt juurde tulemas. Selle peaks asendama putukavalguga, muidu jääb inimkond nälga. Putukate söömine on igatahes väga mõistlik. See vähendaks inimkonna ökoloogilist jalajälge tuhandeid kordi. Putukavalgu söömine ei tähenda Aasia maade kombel grillitud putukate suhu ajamist. Selle asemel teevad innovaatilisemad Euroopa toidutootjad katsetusi putukatest tehtud jahuga. Nende toodete jõudmist Eesti poelettidele ei tule enam kaua oodata. Euroopa Liidus on viis riiki, kes võivad juba üle aasta neid putukajahusid müüa, nende seas ka Soome."

Eesti püüdis ka putukajahu müüjate sekka pääseda, kuid asi takerdus kahjuks bürokraatiasse. "Praegu on asi Euroopas läbivaatamisel ja kui Euroopa Komisjon selle ära kinnitab, siis on putukajahu ja putukatest valmistatud toidud lubatud kõigis Euroopa Liidu riikides," kinnitas Sild. "Loodetavasti juhtub see veel tänavu. Ja siis saab hakata juba mahtu tootma ning tegusatel naistel-meestel on ees päris avar tegevusväli. Muide, pooled Eesti putukatööstuse liidu liikmetest on naised, ja ma pean ütlema, et meie naised putukaid ei karda."

Lisaks putukatoidule saab foorumil aimu kaerast ja ubadest tehtavatest proteiinitoodetest. Räägitakse ka muudest toiduvalmistamise võimalustest. Mängu tulevad näiteks mikroobjektid.

Allikas: Pealinn

Uudise rubriigid: