Asutatud 1550.a.
Soome pealinn alates 1812.a.
Pindala 686 km2
Rannajoon 98 km
Saari 315 tk
Elanikke 650 000 (2019)
Elanikke kogu pealinna piirkonnas 1 495 000
Soomekeelseid elanikke 87,4 %
Rootsikeelseid elanikke 6,3%

Helsingis asuvad 1640.a. asutatud ülikool, Soome Rahvusooper, Rahvusteater, Rahvusmuuseum ning Olümpia staadion. Helsingis on hotelle 45, restorane 750, muuseume 70.

Ajalugu

Rootsi kuningas Gustav Vaasale ei meeldinud, et Läänemerd valitses Hansa Liit. Et sellele vastu hakata, otsustas ta rajada 1550.a. Läänemere kaldale uue linna, mis sai nimeks Helsingi. Kuningas käskis ümberkaudsete linnade kaupmeestel vastrajatud linna üle kolida, aga kellelegi uues linnas ei meeldinud ja paari aasta pärast said nad loa tagasi kolida. Helsingi kiratses kuni 1748. aastani, kuni Helsingi alla hakati ehitama Suomenlinna kindlust. Rootsi-Vene sõja tulemusena läks 1808.aastal Helsingi Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla ja 1811.a. käskis vene tsaar Aleksander I ehitada kogu linna uuesti.

1812.a. nimetati 5000 elanikuga väikelinn Soome pealinnaks, sest tsaarile ei meeldinud, et Soome senine pealinn Turu oli nii lähedal Stockholmile.Linna südameks ehitati monumentaalne keskus, mis pidi kajastama suurvürsti ja keisri võimu. XIX sajandi lõpul kasvas Helsingi elanikkond märgatavalt. Selle ajastu ehitusbuumi kajastavad mitmed neorenessanss- ja rahvusromantilised ehitised. Peale Soome iseseisvumist 1917. a. sai Helsingist Soome Vabariigi pealinn.

1952. a. toimusid Helsingis suveolümpiamängud.

2000.a. oli Helsingi Euroopa kultuuripealinn ning 2012 maailma disainipealinn.

Valitsemine.

Volikogu on Helsinkis kõrgeima võimu esindaja, mille liikmed valitakse iga nelja aasta tagant. Kokku on volikogus 85 liiget ja samapalju asendusliikmeid (deputy member). 2017 valimistel sai enim kohti liberaalkonservatiivne Rahvuslik Koonderakond (23).

Volikogu võtab vastu linna arengustrateegiad ja teised olulised arengudokumendid, sh eelarve, üldplaneering, olulisemad detailplaneeringud; määrab avalike teenuste hinnad, kohalike maksude määrad, kinnitab linnavalitsuse struktuuri ja määrab ametisse linna kõrgeimad ametnikud. Linnavalitsus võtab vastu otsuseid kõigis neid valdkondades, mis ei ole delegeeritud ühelegi teisele linna asutusele ega ametiisikule, sh näiteks väiksema tähtsusega planeeringud, maade eraldamine arenduseks jne. Linnavalitsus koordineerib administratsiooni tööd, valmistab ette volikogu otsuste eelnõusid, vastutab nende elluviimise eest ja kontrollib otsuste ja otsuste täitmise protsessi seaduslikkust ja moodustab vajadusel komisjone otsuste elluviimiseks.  Linnavalitsus esindab linna kohtus.

 Helsinki linnapea on Jan Vapaavuori.