Juba 19. sajandil oli selles piirkonnas kroonu juurviljaaed, 1910. aastal sai suure osa sellest maa‑alast endale Tallinna linn. Arhitekt Anton Soans kavandas 1926. aastal Tartu ja Narva maante vahelise ala korrusmajadega kesklinna osaks ning seal asunud endistele politseinike juurviljamaadele kavandati elurajooni park. Alguses tunti parki tsaariajast pärit nimega Politseiogorod, vahepeal eestistati nimi Politseiaiaks. Ristkülikukujulise põhiplaaniga park on säilitanud praeguseni oma ruudukujulise sisejaotuse, justkui oleks tegemist aiamaalappidega.

Politseiaed nüüdsel kujul valmis alles pärast Teist maailmasõda. Rangelt korrapärane teedevõrk pärineb 1950. aastatest, stalinistliku pargiarhitektuuri ajast.

Park rekonstrueeriti põhjalikult 2003.−2005. aastal. Politseiaeda ehitati kaks värviliste tuledega purskkaevu, istutati rohkesti uusi põõsaid, rajati väikelastele mõeldud piiratud ala, vaiksem, lillepeenarde nautimise ala ning rulapark ja koerteväljak. Rekonstrueeritud pargi autor on arhitekt Kersti Lootus. 2007. a sügisel oli pargis 46 erinevat puittaime.

Vaata lisaks: http://et.wikipedia.org/wiki/Politseiaed