Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Hindamisjuhend

Hindamisjuhend

Kinnitatud Direktori 28.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/2

 

 

Tallinna Arte Gümnaasiumi hindamisjuhend

 

TAG Õppekava Lisa 48. Kinnitatud ÕN nr1, 31.08.2015

Muudetud 31.08.2017 p 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 4.4; 5.1; 6.1; 11.5; 13.1 ja Lisa 5 

Muudetud 30.08.2019. p 3.1 – 3.17; 4.4; 13.1-13.5, Lisa 5

Muudetud 30.08.2020 p.3.3, 3.4; 3.16; 4.4; 7.8; 7.9; 12.1; 12.2; 12.3; 12.4; 13.1; 13.2;  Lisa 2 Kinnitatud ÕN nr1, 31.08.2020

Muudetud 27.08.2021P 3.3, 3.13, 3.15, 3.16, 4.4, 4.4.1.1, 4.4.1.2, 5.2, 5.2.6, 5.2.6.1, 5.2.6.2, 6.2, 7.8, 8.5, 12.3, 12.4, 12.5, Lisa 6

Tallinna Arte Gümnaasiumi (edaspidi TAG) hindamisjuhendi aluseks on:

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” 9.06.2010 § 29 ja § 34

Põhikooli riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse määrus 17.02.2018 (RT I, 14.02.2018, 8) §7, §9, §11, §19-23)

Gümnaasiumi riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse määrus 17.02.2018 (RT I, 14.02.2018, 9) §15-18)

TAG-i ainesektsioonide poolt välja töötatud ainete eripärast tulenevad hindamisstrateegiad

TAG-i kodukord

 

TAG-i hindamisjuhendiga sätestatakse:

1. hindamise eesmärk;

2. hindamise põhimõtted;

3. hindamise korraldus;

4. hindamise liigid;

5. hinnangute ja hinnete kirjeldus;

6. käitumise ja hoolsuse hindamine;

7. hindamisest teavitamine;

8. sõnalise hinnangu ja hinde vaidlustamine;

9. konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine;

10. õpilase täiendavale õppetööle jätmine;

11. klassikursuse kordama jätmine;

12. õpilase järgmisse klassi üleviimine;

13. õpilaste tunnustamine;

14. hindamise spetsiifika erinevates õppeainetes.

1.    Hindamise eesmärk

1.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

·      toetada õpilase arengut;

·      anda tagasisidet õpilase õpitulemuste kohta;

·      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

·      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

·      suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

·      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

·      anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.2. Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

·      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma TAG-i õpilasreegleid;

·      motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;

·      anda tagasisidet õpilase käitumise kohta tunnis ja tunnivälisel ajal kooli territooriumil ning kooli üritustel.

 

2.    Hindamise põhimõtted

·      Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

·      Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

·      Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

·      Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

·      Hindamisel on oluline osa õpilase motiveerimisel.

 

3.       Hindamise korraldus 

3.1.    I kooliastmes kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel kujundavat hindamist.

3.2.    Alates 4. klassist toimub numbriline hindamine 5 palli süsteemis.

3.3     II kooliastmes võib õpetaja lisada numbrilisele protsessihindele õpiväljundist lähtuva sõnalise tagasiside.

3.4.    Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on fikseeritud ainekaartides.

3.5.    Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

3.6.    Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus ja tehnoloogia, käsitöö ja kodundus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid võimeid.

3.7.    Oskusainetes (kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus ja tehnoloogia, käsitöö ja kodundus) kasutatakse õpitulemuste hindamisel aineõpetajate välja töötatud hindamise kriteeriume (lisad 1, 2, 3).

3.8.    Haridusliku erivajadusega õpilase hindamisel arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid võimeid (lisa 4).

3.9.    Õppeaine õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (ulatuslike tööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse e-koolis vähemalt 2 nädalat varem, mitte koondades neid trimestri/kursuse lõppu. (Ulatuslikuks tööks nimetatakse tööd, mis hõlmab enam kui 1 tunni materjali või mille ettevalmistamine võtab õpilaselt aega rohkem kui tavapärane kodutöö).

3.10. Ühes õppepäevas tohib läbi viia ühe ulatusliku töö, nädalas kuni 3 ulatuslikku tööd (eelnevalt fikseeritud e-koolis).

3.11. Vihikute vormistamisele esitatud nõuded ja kontrollimise viisi kehtestab aineõpetaja.

3.12. 7. klassi õpilane sooritab eksami kooli poolt määratud aines, mille hinne kantakse tunnistusele. Õppeaine, milles eksam sooritatakse, kinnitatakse õppenõukogus.

3.13. 8. klassis teeb õpilane läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö. Töö teema fikseeritakse I trimestri lõpuks ja kinnitatakse õppenõukogus. Loovtöö teema ja hinne kantakse põhikooli lõputunnistusele.

3.14. 10. klassi õpilane sooritab koolieksami määratud aines, mille hinne kantakse õpinguraamatusse. Õppeaine, milles eksam sooritatakse, valitakse ja kinnitatakse õppenõukogus.

3.15. 11. klassi õpilane teeb läbivatest teemadest lähtuva või õppeainetega lõimuva uurimistöö, mis võib olla nii uurimusliku kui ka praktilise väljundiga. Uurimistöö teema ja koolipoolne juhendaja fikseeritakse uurimistööde koordinaatori juures ja kinnitatakse käskkirjaga. Uurimistöö teema ja hinne kantakse gümnaasiumi lõputunnistusele.

3.16. 12. klassi õpilane teeb koolieksami. Õppeainete valik kinnitatakse õppenõukogus.

 

4.    Hindamise liigid.

4.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel eristatakse protsessi-, tulemus-, kokkuvõtvat ja kujundavat hindamist.

4.2.  Protsessihindamine:

·       võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid – tal on õppeprotsessis kujundav ja ka diagnoosiv funktsioon ning tagasisidestav roll;

·       hindamise vormid ja meetodid valib õpetaja, sõltuvalt aine spetsiifikast (nt suuline vastamine, kirjalik töö, rühmatöö, praktiline töö, kodutöö, tunniaktiivsus, vihikuhinne).

4.3.  Tulemushindamine:

·       annab õpilasele ja õpetajale ülevaate teatud teema õpitulemustest kui tervikust, võrdlusvõimaluse õppekavas olevaga ning võimaluse põhjalikumaks analüüsiks ning töö edasiseks planeerimiseks;

·       hindamise meetodid valib õpetaja (nt kontrolltöö, arvestus, uurimus, referaat, loovtöö, projekt, praktiline töö, rühmatöö).

4.4.  Kokkuvõttev hindamine:

·       kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastme hinne;

·       I kooliastme õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse poolaasta ja õppeaasta lõpus sõnaliste hinnangutega;

·       II kooliastme õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines hinnatakse kokkuvõtva trimestri- ja aastahindega, millele on lisatud sõnaline kommentaar;

·       III kooliastme õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines hinnatakse kokkuvõtva trimestri- ja aastahindega;

·       gümnaasiumis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtva kursuse- ja kooliastme hindega;

·       kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine; õpetaja peab enne trimestri, poolaasta või kursuse algust erinevate tööde osatähtsust õpilastele tutvustama. Nõuded on salvestatud e-koolis.

4.4.1.      Trimestrihinne

4.4.1.1.   Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpus, trimestri jooksul saadud hinnete alusel.

4.4.1.2.   Trimestrihinde võib välja panemata jätta, kui õpilane on puudunud (põhjusest sõltumata) üle 50% vastava aine tundidest. Õpilasel on võimalus taotleda õppeperioodi pikendust kokkuleppel aineõpetajaga. Otsus ja pikenduse tähtaeg kinnitatakse õppenõukogus.

4.4.1.3.   Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav“ või „nõrk“ või kellele on jäetud hinne välja panemata, määratakse täiendav töö kokkuleppel aineõpetajaga (konsultatsioon) ja/või mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, õpiabi, õpituba), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Kokkulepped, tugisüsteem ja pikenduse tähtaeg kinnitatakse direktori käskkirjaga.

4.4.1.4.   Kui trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

4.4.2.      Kursusehinne

4.4.2.1.   Kursusehinne pannakse välja vähemalt 5 hinde alusel.

4.4.2.2.   Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastme hinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“. 

4.4.3.      Aastahinne

4.4.3.1.   Aastahinde aluseks on trimestri, poolaasta või kursuse hinded.

4.4.3.2.   Õpilasele, kellel on mõni trimester või kursus hindamata ja kes pole täiendavat tööd sooritanud uue õppeveerandi/kursuse alguses, pannakse aastahinne pärast täiendavat tööd õppeaasta lõpus, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

4.4.3.3.   9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.  

4.4.4.      Kooliastme hinne

4.4.4.1    Kooliastme hinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel; 

4.5.         Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase teadmistele, oskustele ja tegevustele, et innustada ja motiveerida õpilast oma tulemusi parandama

4.5.1.      tagasiside andmine on nii suuline kui kirjalik;

4.5.2.      kirjaliku tagasiside märgib õpetaja õpilaspäevikusse, vihikusse, töövihikusse, töölehele või e-päevikusse;

4.5.3.      tagasisides tuuakse esile õpilaste edusammud ning juhitakse tähelepanu puudustele teadmistes ning arendamist vajavatele oskustele;

4.5.4.      tagasiside peab olema orienteeritud õpilase probleemide lahendamisele;

4.5.5.      arvestada tuleb õpilase personaalse arengu ja tema individuaalsete võimetega, õpilase arengut võrreldakse tema varasemate saavutustega;

4.5.6.      tagasiside antakse nii õpiprotsessile kui ka oskustele, mis on aluseks õppeainete omandamisel;

5.       Hinnete ja hinnangute kirjeldus. 

5.1.    I koolistmes kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel sõnalisi hinnanguid (lisa 5).

5.2.    II kooliastmes, III kooliastmes ja gümnaasiumis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamiseks viie palli süsteemi (lisa 6).

5.2.1. hindega „5“ ehk „väga hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

5.2.2. hindega „4“ ehk „hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

5.2.3. hindega „3“ ehk „rahuldav“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

5.2.4. hindega „2“ ehk „puudulik“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui põhikooli õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ja gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

5.2.5. hindega „1“ ehk „nõrk“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub ja gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

5.2.6. 5 palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinne

  • „5“ 90 – 100% - väga hea
  • „4“  75 – 89 % - hea
  • „3“  50 - 74 % - rahuldav
  • „2“  25 – 49 % - mitterahuldav
  • „1“  0 – 24 %.- nõrk

5.2.6.1.   Protsessihinnetele laiema skaala andmiseks on õpetajal õigus hinnet tõsta või alandada, kasutades plussi (+) või miinust (-).

5.2.6.2.   Kokkuvõtva hindamise puhul plusse ja miinuseid ei kasutata. 

6.       Käitumise ja hoolsuse hindamine. 

6.1.    Põhikooli I kooliastmes hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust poolaasta ja õppeaasta lõpus, II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal trimestril.

6.2.    Gümnaasiumis hinnatakse klassijuhataja ettepanekul õpilase käitumist kord aastas; eeskujuliku ning mitterahuldava käitumisega õpilased kinnitatakse õppenõukogu otsusega.

6.3.    Õpilase käitumise hindamise aluseks on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormid ning kooli õpilasreeglite täitmine, sh:

·   üldine korrektsus (näit välimus: riietus, meik, soeng);

·   käitumiskultuur (sh verbaalne viisakus);

·   suhtlemiskultuur (sh õpilaste omavaheline suhtlemine);

·   koolikohustuse täitmine;

·   hilinemine (nii õppeülesannete kui ka muude ülesannete täitmine, näit korrapidamine);

·   ebaausus (valetamine, võltsimine, vargus);

·   käitumine tunnis, kaasatöötamine;

·   käitumine väljaspool tunde (kooli territooriumil, koolipeol, kooliekskursioonil jms);

·   kooli vara hoidmine, korrastamine.

6.4.    Käitumishinde väljapanekul arvestatakse:

·   klassijuhataja arvamust ja hinnangut;

·   aineõpetajate arvamust ja hinnangut;

·   kaasõpilaste arvamust ja hinnangut;

·    struktuuriüksuste ja tugiprotsesside juhtide arvamust ning hinnangut (nt teabekeskus, söökla, meditsiiniline personal).

6.5.    Hindamise kirjeldus:

6.5.1. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.

6.5.2. „Eeskujulik“ ja „mitterahuldav“ käitumishinne kinnitatakse õppenõukogus.

6.5.3. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumise- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli õpilasreegleid järjepidevalt ja keda võib tuua teistele eeskujuks.

6.5.4. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

6.5.5. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli õpilasreegleid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab õpetajate ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist.

6.5.6. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kooli õpilasreegleid, ei allu õpetajate ja kooli töötajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

6.6.    Hoolsuse hindamine:

6.6.1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

6.6.2. Hoolsuse hindega „väga hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas, iseseisev, hoiab korras kooli õppekeskkonna, ilmutab omaalgatust ja viib alustatu lõpuni.

6.6.3. Hoolsuse hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on hoolikas ja iseseisev, õpib võimetekohaselt, hoiab korras kooli õppekeskkonna.

6.6.4. Hoolsuse hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt, jätab aeg-ajalt täitmata kodused ülesanded, hoiab korras kooli õppekeskkonna.

6.6.5. Hoolsuse hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded, rikub kooli õpikeskkonda. 

 

7.       Hindamisest teavitamine.

7.1.    Hindamisjuhend on avalikustatud kooli veebilehel www.arte.edu.ee.

7.2.    Õppeaine hindamisjuhendit (õpitulemuste hindamise põhimõtted, kord, aeg ja vorm) tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja igal õppeaastal uue trimestri või ainekursuse algul.

7.3.    Hindamisjuhendit (käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kord) tutvustab õpilastele klassijuhataja iga uue õppeaasta algul.

7.4.    Hindamisjuhendit tervikuna tutvustab lapsevanematele klassijuhataja klassi lapsevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

7.5.    Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta pidevat tagasisidet aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.

7.6.    Protsessihinded tehakse teatavaks e-kooli kaudu samal päeval, tulemushinded 10 tööpäeva jooksul.

7.7.    Õppeainete kokkuvõtvad trimestri-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinded on nähtavad e-koolis.

7.8.    Aastahinded fikseeritakse õpilasraamatus.

7.9.    Õppeaasta lõpus saab kooli pitsati ja direktori allkirjaga kinnitatud pabertunnistuse kokkuleppel klassijuhatajaga lapsevanema avalduse alusel.  

 

8.       Konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine. 

8.1.    Igal õpilasel on õigus saada ainealast konsultatsiooni ning talle võimaldatakse järelevastamist.

8.2.    Konsultatsiooni ja järelevastamise aeg määratakse aineõpetaja poolt ning avalikustatakse kooli veebilehekülje ja koolisiseste infokanalite kaudu.

8.3.    Õpilase osalemise üle konsultatsioonides ja järelevastamisel peetakse arvestust.

8.4.    Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 tööpäeva jooksul hinde fikseerimisest e-koolis. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse saavutatud õpitulemust.

8.5.    Õpilane, kes on puudunud õppetööst mõjuva põhjusega, saab kokkuleppel aineõpetajatega võimaluse järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse saavutatud õpitulemust. Aineõpetaja määrab tööde tähtaja, mis fikseeritakse e-päevikus märkamiste leheküljel teatena või hinde kommentaaride lahtris.

8.6.    Järelevastamise õiguse kaotab õpilane, kes sooritab töö hindele „1“ (põhikoolis vähem kui 25%, gümnaasiumis 30%), ei tee koduseid ülesandeid, puudub põhjuseta, ei tööta tunnis kaasa, rikub tunnis töörahu, kasutab tööde teostamisel ebaausaid võtteid või ei tule kokkulepitud järelevastamisele.

8.7.    Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav“ või „nõrk“ või kellele on jäetud hinne välja panemata, määratakse täiendav töö kokkuleppel aineõpetajaga või mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe, vastavalt kooli õppekavas sätestatule), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. „Puuduliku“ kokkuvõtva hinde korral on 4.–9. klassi õpilasel kohustus lapsevanema nõusolekul osaleda konsultatsioonis või õpitoas. Kokkulepped ja tugisüsteem kinnitatakse direktori käskkirjaga. 

8.8.    Kui gümnaasiumiõpilane on puudunud õppetööst 30%, sooritab ta määratud ajal kursusetöö kogu seda kursust hõlmava materjali kohta, kooskõlastatult klassijuhataja ja õppejuhiga.

 

9.       Sõnalise hinnangu ja hinde vaidlustamine. 

9.1.    Õpilasel, lapsevanemal või tema seaduslikul esindajal on õigus sõnalisi hinnanguid ja hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinnangu või hinde fikseerimist e-päevikus, esitades kooli direktorile kirjalik taotlus koos põhjendustega.

9.2.    Protsessi- või tulemushinde vaidlustamist analüüsitakse aineõpetaja, õppejuhi ja ainekoja juhi osavõtul.

9.3.    Kokkuvõtva hinde vaidlustamist analüüsitakse TAG-i juhtkonnas, muudetud hinne kinnitatakse õppenõukogus, otsusest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmise päevast. 

 

10.     Täiendavale õppetööle jätmine. 

10.1. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu.

10.2. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekava nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi uue trimestri algul või pärast õppeperioodi lõppu.

10.3. Põhikooli klassides jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles aastahinne on „puudulik“ või „nõrk“.

10.4. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning fikseeritakse e-päevikus selleks loodud lisalehel.

10.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine kursuse- või aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 

 

11.     Klassikursuse kordama jätmine põhikoolis. 

11.1. Õpilase klassikursuse kordama jätmise otsustab õppenõukogu.

11.2. Õpilane, kes ei soorita täiendavat õppetööd, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse õppenõukogu otsusel üle järgmisse klassi hiljemalt 31. augustil.

11.3. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilasele, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

11.4. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama 1. klassi õpilase, kellel kooli alguseks puudus koolivalmidus ja kes ei suuda esimese õppeaasta jooksul omandada õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi, kaasates otsustusprotsessi õpilase vanema või seadusliku esindaja.

11.5. 4.-9. klassi õpilase puhul teeb õppenõukogu ettepaneku jätta õpilane klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines „puudulik“ või „nõrk“ aastahinne, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õpet või muid koolis kasutatavaid tugisüsteeme. Klassikursuse kordamise otsustamisele kaasab õppenõukogu õpilase, lapsevanema või õpilase seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu põhjendab lapsevanemale, miks otsustati õpilane klassikursust kordama jätta. 

 

12.     Järgmisesse klassi üleviimine. 

12.1. Põhikoolis (1.-9.klass) otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise õppenõukogu. Otsus tehakse kujundava hindamise hinnangute ja aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu, hiljemalt 31. augustil.

12.2.  Põhikooli õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 31. augustil.

12.3. 10. ja 11. klassi õpilastele, kellel on kuni 3 „puudulikuga“ hinnatud või „hindamata“ kursust, määratakse täiendav töö. Täiendavale tööle jäetud õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppeaasta viimane õppenõukogu.  

12.4. 10. ja 11. klassi õpilase viimine järgmisse klassi:

·   1- 4 kursusega õppeainetes ei ole „puuduliku“ hindega kursuseid lubatud

·   5 kursusega õppeainetes ei tohi olla rohkem kui üks „puudulik“.

12.5. 12. klassi õpilastele, kellel on 1- 4 kursusega õppeainetes „puudulik“ hinne või kursus „hindamata“, määratakse täiendav töö, mis peab gümnaasiumi lõpetamiseks olema sooritatud positiivsele tulemusele. Täiendavale tööle jäetud õpilase gümnaasiumi lõpetamise otsustab õppeaasta viimane õppenõukogu.  

 

13.     Õpilaste tunnustamine.

13.1   Õppenõukogu kiitus väga hea või hea õppeedukuse, eeskujuliku või hea käitumise eest trimestrihinnete alusel:

II -III ka kõik hinded “5”, käitumine E/H

IV ka keskmine hinne “4,5”;  käitumine E/H

ühiskondliku aktiivsuse eest kooli tasandil;

13.2   Kiituskiri väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest:

I ka õpitulemuste suurepärase saavutamise eest, käitumine E

II -III ka  aastahinded “5”, käitumine E

IV ka kursuste keskmine hinne 4,5, käitumine E

13.3. Kiituskaart väga hea või hea õppeedukuse, eeskujuliku või hea käitumise eest:

I ka õpitulemuste väga hea saavutamise eest

II ja III ka aastahinded on „5“ ja  „4“, käitumine E/H

IV kooliaste Kursusehinded on 4 ja 5, käitumine E/H.

 

Lisad:

1. Hindamine kunstiõpetuses

2. Hindamine kehalises kasvatuses

3. Hindamine käsitöös ja tööõpetuses

4. Haridusliku erivajadusega õpilase hindamine

5. Hindamine I kooliastmes kujundava hindamise puhul

6. Hinde kaal ja märgisüsteem e-päevikus 

Lisa 1 

 

Hindamine kunstiõpetuses. 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD TEGURID

Kokkuvõttev hindamine trimestri lõpus toimub õppeperioodi jooksul valminud tööde alusel; õppeaasta lõpus poolaasta/kursuse hinnete põhjal.

Kunstiõpetuses on kõik hinded üldjuhul võrdse kaaluga, erandjuhtudel teavitab õpetaja tähtsamatest töödest õpilasi ette.

Kokkuvõttev hinne pannakse välja kord trimestris, kunsti ja keele õppesuuna klassides põhikooli II ja III kooliastmes kunstiõpetuses, tarbekunstis/ keraamikas 1 kord poolaastas (erineb kooli üldisest hindamise korraldusest).

Kokkuvõttev hinne pannakse välja vähemalt viie hinde põhjal.

3. 6. ja 9. klassi lõpus toimub kunstiklassi õpiastele hindeline arvestus aasta jooksul tehtud tööde põhjal. Tulemus mõjutab aastahinnet.

Kunstiklassid (4.-8. kl) sooritavad mai lõpus kohustusliku kunstipraktika vabas looduses, praktika hinne kantakse tunnistusele. 

 

KRITEERIUMID KOKKUVÕTVAL HINDAMISEL

„väga hea“ 5

Õpilane katsetab ja uurib erinevaid visuaalseid väljendusvõimalusi

Õpilane kasutab ülesande lahendamiseks vajalikke töövõtteid

Õpilane väljendab püstitatud teemat või selle arendust

„hea“ 4

Õpilane kasutab ülesande lahendamiseks vajalikke töövõtteid

Õpilane väljendab püstitatud teemat või selle arendust

„rahuldav“ 3

Kõik eelpool toodud nõuded väljenduvad osaliselt

„puudulik“ 2

Kõik eelpool toodud nõuded avalduvad puudulikult

„nõrk“ 1

Õpilane viibib tunnis, kuid ei tööta kaasa 

 

Lisa 2

 

Hindamine kehalises kasvatuses 

 

HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Kehalises kasvatuses kuuluvad hindamisele kõik õpilased. Vabastatud õpilane viibib tunnis, jälgib seda kõrvalt või täidab õpetaja poolt antud ülesandeid.

Hindamisel arvestatakse õpilase vanust, võimeid, tervislikku seisundit ja individuaalset arengut.

I kooliastmes rakendatakse kujundavat hindamist;

II kooliastmes kasutatakse hindamisel hinnet“5“ ja hinnanguid „A“(arvestatud) ja „MA“(mittearvestatud), millele lisatakse õpiväljundist lähtuv sõnaline tagasiside ja aastahindele õpitulemuse saavutamisest lähtuv sõnaline tagasiside.

III kooliastmes ja gümnaasiumis kasutatakse hindamisel hinnet“5“ ja hinnanguid „A“(arvestatud) ja „MA“(mittearvestatud)

 

HINDAMISEL KASUTATAVAD LÜHENDID

A        arvestatud (positiivne hinnang)

MA     mittearvestatud (negatiivne hinnang)

VA      vabastatud tervislikel põhjustel (kokkuvõtval hindamisel)

 

PROTSESSI HINDAMISEL KASUTATAVAD LÜHENDID

õ        puuduvad spordiriided

A        arvestatud (positiivne hinnang)

MA     mittearvestatud (negatiivne hinnang)

T         vabandatud tervislikel põhjustel (arsti või lapsevanema tõend)

K        asendustegevus(kõnd)

 

Protsessihindamisel kasutatakse järgmisi hindeid ja hinnanguid:

Hinne „5“   õpilase tulemus on suurepärane; esindab kooli Koolinoorte spordimängudel (võistlustel)

Hinne „0“   õpilane puudub testi sooritamise ajal või mõjuval põhjusel ei saa sooritada

Hinnang “A”  õpilane sooritas õpetaja poolt antud ülesande

Hinnang “MA”  õpilane ei sooritanud rahuldavale tulemusele õpetaja poolt antud ülesannet

Kui õpilane puudub koolist kohustusliku ülesande sooritamise ajal või vabandab,

märgitakse e-päevikusse:

1.   puudumise korral - „p/0“ hilisemal sooritamisel „p/tärniga hinne“

2.   vabastuse korral - „v/0“ või T/0 hilisemal sooritamisel „v/tärniga hinne“ või T/tärniga hinne

 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD TEGURID:

·    Huvi ja aktiivsus tunnis, iseseisev harjutamine, tunniväline kehaline tegevus.

Õpilane saabub tundi sportlikus riietuses, võtab tunnist aktiivselt osa, tegutseb innuga, aitab oma tegevusega kaasa tunni sujuvale kulgemisele.

Harjutab iseseisvalt väljaspool tunde või osaleb treeningtundides, esindab kooli erinevatel spordivõistlustel.

Individuaalne kehaline areng.

·    Õpetaja või õpilase poolt koostatud kontrollharjutuste täitmine.

Õpetaja on testinud õpilase kehalisi võimeid. Õpilase arengus on toimunud edasiminek võrreldes eelmise testimisega. Õpilane on teinud kõik endast oleneva oma füüsilise tubliduse tõstmiseks.

·    Põhivara omandamine.

Õpilane on omandanud õpitud spordialade liikumisvilumused, tehnikaelemendid, oskused, teadmised, ning oskab neid praktikas rakendada. Teab õpitud liikumis- ja sportmängude reegleid ja täidab neid mängides.

·    Teoreetilised teadmised ja nende rakendamine.

Õpilane teab spordialade võistlusmäärusi, harjutamise põhimõtteid ja esmaabivõtteid. Omab teadmisi olümpiamängudest ja teistest suurvõistlustest. Teab Eesti sportlasi ja nende saavutusi.

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB:

1.    Sooritatud kohustuslikest tulemushinnetest.

Trimestri või kursuse alguses teatab õpetaja ülesanded-tegevused, millede sooritamine on õpilasele kohustuslik.

2.    Tunnis osalemisest ja aktiivsusest. 

Kui kokkuvõttev hinne on õppeperioodi (trimester või õppeaasta) lõpus kahe hinde vahel, siis õpetaja arvestab hindamisel õpilase osalust ja aktiivsust tunnis.

Trimestri- või kursuse kokkuvõttev hinne pannakse välja põhikoolis õpilasele, kes on osalenud vähemalt 50%, gümnaasiumis vähemalt 70% tundidest

Trimestri- ja kursuse hindamisel kasutatakse hinnet „5“ ja hinnanguid “A” (arvestatud), “MA” (mittearvestatud – õpilane ei ole osalenud õppeprotsessis, jätnud sooritamata õpetaja poolt asendusülesanded) ja “VA” (vabastatud tervislikel põhjustel - õpilane on haiguse tõttu puudunud koolist pikemat aega või olnud pikemat aega arstitõendi alusel vabastatud ja ei ole trimestri või kursuse lõpuks kohustuslikke ülesandeid sooritanud - üks kord õppeaasta jooksul (lisatakse märge - vabastatud tervislikel põhjustel)

TÄIENDAV TÖÖ

Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest trimestri jooksul osaliselt vabastatud arstitõendi alusel ja tal ei ole õppeperioodi lõpuks hindele sooritatud kohustuslikud ülesanded, antakse talle lisaülesandeid (kokkuleppel õpilasega ja lähtudes tema hetke tervislikust seisundist) või jäetakse õpilane määratud ajaks täiendavale tööle.

VABASTATUD (TERVISLIKEL PÕHJUSTEL) ÕPILASTE HINDAMINE

Vabastatud õpilane viibib tunnis, jälgib seda kõrvalt või täidab õpetaja poolt antud ülesandeid(õpetaja abistamine; teoreetiliste ülesannete lahendamine, asendustegevus-kõndimine)

Sügis- ja kevadhooajal (õuetundides) täidab lihtsustatud ülesandeid – kõnd või teisi õpetaja poolt antud ülesandeid (kohtunik, teoreetiliste teadmiste testid).

Kui õpilane on haiguse tõttu puudunud koolist pikemat aega (50% ja enam), siis kokkuvõtvat trimestri hinnet välja ei panda. E-päevikusse märgitakse „VA“ (lisatakse märge- vabastatud tervislikel põhjustel) alus - Põhikooli riiklik õppekava § 21 lg 4 ja 5.

Trimestri või kursuse hinne kujuneb välja trimestri jooksul tehtud teoreetiliste testide ja lihtsustatud ülesannete hinnangu alusel (“A”- arvestatud või “MA”- mittearvestatud ei esita õpetaja poolt rahuldavale tulemusele sooritatud tööd).

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest.

Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste terviseseisundist: õpilased sooritavad hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või raviarsti määratud harjutusi.

Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita ka lihtsamal kujul (raviarsti poolt määratud harjutusi), koostatakse individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid. 

 

Lisa 3 

Hindamine käsitöös ning töö- ja tehnoloogiaõpetuses

HINDAMISE PÕHIMÕTTED

1. Käsitöö ja tööõpetuse kui loovainete hindamisel arvestatakse õpilase võimeid ja arengut personaalselt.

2. Hindamisel lähtutakse õpilase arengust õppetegevuse käigus, tööde teostamise õigsusest, loogilisusest ja esitatud praktilise iseseisva töö kvaliteedist.

3. Hindamine toimub praktiliste tööde, praktilise tegevuse, kirjalike tööde või suulise vastuse alusel. 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD TEGURID

·     õpilase teadmised antud tööliigist;

·     töövahendite olemasolu;

·     töö tehnoloogilise teostamise õigsus, korrektsus ja täpsus;

·     ajagraafikust ning töö tehnoloogilisest järjekorrast kinnipidamine;

·     kavandi õigeaegne vormistamine;

·     tööproovide viimistletus ja vormistatus esitamisel;

·     praktilise töö teostuse kvaliteet;

·     töösse suhtumine ja püüdlikkust praktilise töö ettevalmistamisel;

·     töökoha puhtus ja kord;

·     tööohutuse järgimine;

·     suhtumine töövahenditesse ja materjali.

 

KRITEERIUMID KOKKUVÕTVAL HINDAMISEL

Hinne „5”

Töövahendid alati kaasas.

Jälgib õpetajat, mõtleb kaasa, töötab iseseisvalt.

Oskab kasutata eelnevalt õpitud töövõtteid.

Kavandab iseseisvalt tööd ja viib selle lõpuni.

Esitatud praktiline töö on puhas ja korrektne.

Omab kindlaid teadmisi läbivõetud õppematerjali piires.

Hinne „4”

Praktilises töös esineb üksikuid vigu.

Kavandab praktilise töö õpetaja abiga, kuid viib selle iseseisvalt lõpuni.

Viimistluses esineb puudujääke.

Hinne „3”

Õppevahendid on aeg-ajalt kodus

Suhtumine töösse on lohakas.

Praktilises töös esineb vigu.

Esitatud praktiline töö on lohakas, must, viimistletud halvasti.

Hindega „3” hinnatakse väga madalate võimetega õpilast iga edusammu puhul.

Hinne „2”

Õppevahendid on pidevalt kodus.

Õpiülesanded poolikult täidetud.

Tööproovid esitamata.

Puuduvad teadmised läbivõetud õppematerjali kohta.

Hinne”1”

Õpilane puudub põhjuseta ja õppematerjal on omandamata.

Puuduvad töövahendid.

Ei tööta tunnis iseseisvalt.

Praktiline töö esitamata. 

 

TÄIENDAV TÖÖ

1. Koolist põhjusega puudunuv õpilane sooritab töö õpetajaga kokkulepitud mahus ja ajal.

2. Õpilase võib trimestri lõpus jätta hindamata, kui ta on puudunud 50% tundidest või kui tal on sooritamata 1/3 plaanitud arvestuslikult hinnatavatest töödest.

3. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav”, „nõrk” või on jäetud välja panemata, määratakse järgmiseks veerandiks individuaalne õppekava võlgnevuse likvideerimiseks. 

 

Lisa 4 

Haridusliku erivajadusega õpilase hindamine 

1. Haridusliku erivajadusega õpilasena (HEV õpilasena) mõistetakse käesolevas lisas õpilast, kelle õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses õppekoormuses, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas (PGS §46, lg1)

2.  Kui HEV õpilasele on koolis meetmena rakendatud (ilma nõustamiskomisjoni soovituseta, fikseerituna Õpilase individuaalsuse kaardil):

·    individuaalse õppekava rakendamine, tehes muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus või õppekoormuses, on hindamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus.

·    tugispetsialisti teenus (logopeed, õpiabi õpetaja) konkreetses põhiõppeaines (eesti keel ja /või matemaatika), võib tema tulemusi vastava õppeaine ulatuslikes töödes, tasemetöödes ja eksamitel, kus ei saa teha muutusi õppesisus, hinnata diferentseeritult („rahuldav” hinne alates 35% õigetest vastustest).

3. Kui HEV õpilasele on koolis nõustamiskomisjoni soovitusel meetmena rakendatud (fikseerituna Õpilase individuaalsuse kaardil):

·    individuaalne õppekava põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamisega, on hindamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus.

·    tugispetsialisti teenus (logopeed, õpiabi õpetaja) üldise õpiraskuse alusel, võib tema tulemusi kõigi õppeaine arvestuslikes töödes, tasemetöödes ja eksamitel, kus ei saa teha muutusi õppesisus, hinnata diferentseeritult („rahuldav” hinne alates 35% õigetest vastustest).

 

Lisa 5

Hindamine I kooliastmes kujundava hindamise puhul  

Sõnalise hindamise korral antakse õppeprotsessis suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ja soovitusi ning trimestri lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad süsteemselt lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õppeprotsessis osalemist ja õpitulemusi. 1., 2.ja  3. klassi sõnaliste hinnangute alused, tingimused ja kord on määratud ainekaartides. Lausepank on fikseeritud eKoolis.

 

Lisa 6 

Hinde kaal ja märgisüsteem e-päevikus  

Õpitulemuste hindamine

90 -100 %       5      väga hea

75 – 89 %       4        hea

50 – 74 %       3        rahuldav

50 – 100 %     A       arvestatud

 

25 – 49 %       2        mitterahuldav

0 – 24 %         1        nõrk; kui õpilane ei soorita järelevastamist määratud ajaks

0 – 49 %        MA    mittearvestatud

 

0 %             0         vastamata, esitamata, tegemata, vajab vastamist, esitamist

0 %            VA      vabastatud arstitõendi alusel 

 

                     X          kodune töö esitamata, vajab esitamist

                     X*        esitamata kodune töö on kokkulepitud ajaks esitatud

                     õ          õppevahendid puuduvad

                     KH       järgneb sõnaline hinnang

 

Käitumise ja hoolsuse hindamine

E         eeskujulik

H         hea

R         rahuldav

MR      mitterahuldav 

 

Puudumiste ja hilinemiste märkimine

v          vabandatud

h          haige

p          põhjuseta puudumine

L          põhjendatud hilinemine

+          hilinemine

Viimati muudetud 21.02.2024