Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Kodukord

Kodukord

Kehtestatud direktori 28.11.2019. a
käskkirjaga nr 1-3/8 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lõike 1 alusel.

Jõustumine: 01.12.2019. a.
Punkt 12 Valve-, häire- ja jälgimissedmestiku kasutamise kord täiendatud 03.10.2023


Sisukord

1. Üldsätted

2. Õpilase koolist väljaarvamise kord.

3. Õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord.

4. Õppest puudumisest teavitamise kord

5. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

6. Kooli ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses.

7. Koolis keelatud esemete ja ainete loetelu.

8. Seadusega mittekeelatud esemete ja ainete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete kooli hoiulevõtmise.

9. Kooli hoiule võetud esemete ja ainete hoiustamine.

10. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud  õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks.

11. Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord.

12. Valve-, häire- ja jälgimisseadmestiku kasutamise kord.

13. Õpilaspileti kasutamise kord koolis.

14. Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul.

15. Nõuded õpilase käitumisele.

 

  

1. Üldsätted

1.1. Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

1.2. Kooli kodukord ei sätesta neid õpilastele ja koolitöötajatele kehtestatud asjaolusid, mis on ära kirjeldatud teistes kooli dokumentides või õigusaktides.

1.3. Õpilase suhtes, kes ei käitu kooli kodukorra kohaselt, rakendatakse koolis põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatud tingimustel ja korras.

1.4. Kooli kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel ja kooli raamatukogu ruumis. 

1.5. Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras järgmised korrad:

Õpilase koolist väljaarvamise kord; Täiendavad alused gümnaasiumist väljaarvamiseks (PGS § 28 lg 2);

Õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord (PGS § 29 lg 4; Põhikooli riiklik õppekava § 19 lg 4 ja Gümnaasiumi riiklik õppekava § 15 lg 3);

Õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 35 lg 3);

Koolikohustuse mittetäitmise arvestamine.

Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58 lg 9);

Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord (PGS § 55 lg 4);

Kooli ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses (PGS § 40 lg 2);

Koolis keelatud esemete ja ainete loetelu (PGS § 44 lg 13);

Seadusega mittekeelatud esemete ja ainete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete kooli hoiulevõtmise (PGS § 58 lg 3 p 6);

Kooli hoiule võetud esemete ja ainete hoiustamine (PGS § 58 lg 5);

Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud  õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks (PGS § 44 lg 2 ja 3);

Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord (PGS § 44 lg 2 ja § 44 lg 7);

Valve-, häire- ja jälgimisseadmestiku kasutamise kord (PGS § 44 lg 6);

Õpilaspileti kasutamise kord koolis (Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm § 2 lg 4);

Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul (PGS § 57);

Nõuded õpilase käitumisele (Põhikooli riiklik õppekava § 19 lg 5; Gümnaasiumi riiklik õppekava § 15 lg 4).

 

2. Õpilase koolist väljaarvamise kord

2.1. Õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja:

2.1.1. kui õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;

2.1.2. kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud taotlust õpilase kooli nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal; 

2.1.3. kui õpilane, kes on ületanud koolikohustusliku ea piiri (17 aastat), põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia;

2.1.4. kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus.

 

2.2. Täiendavad alused gümnaasiumist välja arvamiseks (volituse alus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 28 lg 1). Õpilane arvatakse gümnaasiumist välja kui õpilane korduvalt rikub:

2.2.1. õppest puudumisest teavitamise korda;

2.2.2. õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise korda;

2.2.3. vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise korda, seades ohtu enda ja teiste turvalisuse ning kasutab korduvalt esemeid viisil, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise.

2.2.4. kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise korda;

2.2.5. õpilaspileti kasutamise korda koolis.

2.2.6. kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul kooli Hindamisjuhendis punktides 12.4 ja 12.5 märgitud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

2.2.7. kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud» ning ta ei ole suutnud sooritada ka õppeaastalõpuks täiendavat tööd.

 

2.3. Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse vanema taotluse alusel koduõpet. Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. 

2.4. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis. 

2.5. Õpilase koolist väljaarvamise otsuse, arvestades sätestatut, teeb direktor. Otsus kinnitatakse direktori käskkirjaga.

 

2.6. Dokumentide väljastamine

2.6.1. Lapsevanem esitab kirjaliku taotluse, mille alusel vormistatakse direktori käskkiri õpilase nimekirjast väljaarvamise kohta. Taotluses peab olema märgitud lahkumise põhjus, koolist lahkumise kuupäev ja põhikooli õpilasel uue kooli nimi, kus õpinguid jätkatakse.

2.6.2. Lapsevanem korjab ringkäigulehele vajalikud allkirjad (klassijuhataja, raamatukogu, õppealajuhataja jt). Ringkäigulehe saab kantseleist või kooli kodulehelt.

2.6.3. Vajadusel (kui puudub võimalus e-kooli kaudu edastamist) vormistab klassijuhataja väljavõtte õpilasraamatust, mis kinnitatakse kooli direktori allkirja ja pitseriga kantseleis.

2.6.4. Klassijuhataja väljastab lapsevanemale kinnitatud klassitunnistuse, eKooli väljatrüki jooksva õppeaasta kohta. 

2.6.5. Lapsevanem tagastab kantseleisse õpilase kehtetu õpilaspileti, mis hävitatakse.

2.6.6. Kantselei juhataja edastab info õpilase koolist lahkumise kohta eKooli administraatorile, kes kustutab koolist lahkunud õpilase nime eKooli õpilaste nimekirjast.

2.6.7. Kantselei juhataja kustutab koolist lahkunud õpilase nime Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) registrist, märkides sinna lahkumise kuupäeva ja põhjuse.

2.6.8. Kantselei juhataja edastab info õpilase koolist lahkumise kohta kooli meditsiiniõele, kes edastab õpilase tervisekaarti uude kooli, kus õpilane jätkab õpinguid (Harjumaa piirides). 

2.6.9. Kui õpilane jätkab õpinguid teises maakonnas, siis väljastab kooli meditsiiniõde tervisekaardi lapsevanemale.

 

3. Õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord

3.1. Kooli hindamisjuhend on avalikustatud veebilehel www.arte.edu.ee 

3.2. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda aines tutvustab õpilastele aineõpetaja õppeperioodi alguses.

3.3. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja uue õppeaasta algul.

3.4. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool hinnetest ja hinnangutest elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel.

3.5. Kui õpilasel ja tema vanemal ei ole võimalik saada teavet hinnetest ja hinnangutest eKooli vahendusel, siis saavad nad õpetajale või koolile esitada vastava taotluse. Õpilase ja/või vanema taotluse alusel antakse õpilasele teavet hinnetest ja hinnangutest elektroonilise õppeinfosüsteemi väljavõttena. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist (eKoolist) antakse õpilase kätte. Kui õpilane on noorem kui 10-aastane, saadetakse väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist vanemale temaga kokkulepitud viisil.

3.6. Põhikooli klassitunnistus väljastatakse paberkandjal õppeaasta lõpus.

 

4. Õppest puudumisest teavitamise kord

4.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

4.2. Puudumiste kokkuvõttega saab vanem tutvuda elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel. 

Kui vanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel, siis saab ta koolile esitada vastava taotluse. Teave puudumiste kohta saadetakse vanemale õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10-aastane. Noorema õpilase puhul saadetakse teave vanemale temaga kokku lepitud viisil. 

Kui kool on esitanud õppest puudumiste kokkuvõtte vanema poolt esitatud kontaktandmetele, siis loetakse õppest puudumiste kokkuvõte vanemale kätte toimetatuks.

4.3. Koolikohustusliku õpilase vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli)  kaudu. 

Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid. 

Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) kaudu.

Kui elektroonilisele õppeinfosüsteemile (eKooli) vanemal ligipääs puudub, siis valib vanem talle sobiva teavitamise süsteemi puudumisest teavitamiseks (vanem võib teavitada kooli e-kirja saatmise kaudu, helistades kooli või saates koolile vastavasisulise teatise paberil).

4.4. Gümnaasiumi õpilane või tema vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õppest puudumisest ja võimaluse korral puudumise kestvuse elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) kaudu. 

Kui elektroonilisele õppeinfosüsteemile (eKoolile) õpilasel või vanemal ligipääs puudub, siis valib õpilane või vanem puudumisest teavitamiseks talle sobiva teavitamise süsteemi (kooli võib teavitada e-kirja saatmise kaudu, helistades kooli või saates koolile vastavasisulise teatise paberil).

 

4.5. Koolikohustuse mittetäitmise arvestamine.

4.5.1. Kui lapsevanem/õpilase seaduslik esindaja ei põhjenda puudumist e-kooli kaudu ning õpilane ei esita klassijuhatajale puudumist põhjendavat tõendit 2 õppepäeva jooksul pärast õppetööle naasmist, loetakse  koolist puudumine põhjuseta puudumiseks. 

4.5.2. Kui õpilane hilineb mõjuva põhjuseta ainetundidesse 5 korral, loetakse see üheks põhjuseta puudutud tunniks.

4.5.3. Kui õpilane on õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20% ainetundidest, kantakse andmed tema kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õpilaste registrisse.

 

4.6. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord.

4.6.1. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatut, teavitatakse sõltuvalt rakendatavast meetmest õpilast ja tema vanemat direktori käskkirja ärakirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kättetoimetamise kaudu.

4.6.2. Põhjuseta puudumiste ja käskkirjade arvestust peetakse õppeaasta algusest õppeaasta lõpuni, st veerandi/kursuse lõpp ei annulleeri eelnevaid põhjuseta puudumisi ega käskkirju.

4.6.3. Kui õpilane on põhjuseta puudunud, vestleb temaga klassijuhataja ning teeb suulise hoiatuse.

4.6.4. Kui 1.-3. klassi õpilane on põhjuseta puudunud 4 tundi, 4.-6. klassi õpilane 6 tundi,  7.-12. klassi õpilane 14 tundi, avaldatakse talle direktori käskkirjaga I noomitus.

4.6.5. Põhjuseta puudumisel kaotab õpilane järelevastamise ja konsultatsioonides osalemise õiguse

4.6.6. Vajadusel kutsub klassijuhataja õpilase vanema/seadusliku esindaja kooli vestlusele.

4.6.7. Kui 1.-3. klassi õpilane puudub põhjuseta veel 3 tundi, 4.-6 kl. puudub põhjuseta veel 5 tundi, 7-12. klassi õpilane 7 tundi, avaldatakse talle direktori käskkirjaga II noomitus.

4.6.8. Gümnaasiumi õpilane, kes on puudunud 30% kursuse (1 kursus = 35 tundi) mahust, on kohustatud enne kursuse lõppu sooritama arvestuse kogu kursuse ulatuses. Arvestuse sooritamata jätmisel jääb kursus, sõltumata hinnete arvust, hindamata.

4.6.9. Klassijuhataja kutsub kokku nõupidamise, millel osalevad õpilane, tema  vanem/seaduslik esindaja, aineõpetajad, kooli juhtkonna esindaja ja tugispetsialistid.

4.6.10. Kui 1.-12. klassi õpilane puudub veel 3 tundi, avaldatakse õpilasele direktori käskkirjaga III noomitus.

4.6.11. Kui õpilane ka pärast eelpool rakendatud meetmeid ei täida koolikohustust, kutsutakse õpilane, tema vanem/õpilase seaduslik esindaja ja klassijuhataja juhtkonna /õppenõukogu/ hoolekogu nõupidamisele, kus otsustatakse edasised meetmed.

4.6.12. Põhikooli õpilase (1.–9. kl) põhjuseta puudumiste jätkudes vormistatakse õpilase kohta vastavad dokumendid ning edastatakse need linnaosa lastekaitse spetsialistile. Gümnaasiumi õpilase puhul otsustab õppenõukogu, kas õpilasel on võimalik õpinguid Tallinna Arte Gümnaasiumis (edaspidi TAG)s jätkata.

4.6.13. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kooli sotsiaalpedagoog hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset lastekaitse spetsialisti. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

5. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

5.1. Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKool) ja kooli veebilehe kaudu.

5.2. Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKool) või kooli veebilehe vahendusel, siis tehakse õpilasele ja vanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduv osa teatavaks viisil, milles kool lepib kokku õpilase ja vanemaga individuaalselt.

5.3. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa ning muudatused selles loetakse õpilasele ja vanemale kättetoimetatuks elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKool) kaudu, kui vanem on tutvunud elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu vastava infoga.

5.4. Kui vähemalt 10-aastane õpilane on saanud õppeinfosüsteemi (eKooli) ja/või kooli veebilehe kaudu informatsiooni kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa kohta ja nendes tehtud muudatuste kohta, siis vastavalt haldusmenetluse seadusele loetakse päevakavast ja selle muudatusest teavitatuks ka õpilase vanem.

5.5. Alla 10-aastase õpilase vanemale, kes ei ole tutvunud kooli päevakavas õpilasele kohalduva osaga või selles tehtud muudatustega elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKool) kaudu, edastatakse vastav teatis vanema antud elektronposti aadressile või muul viisil vastavalt eelnevale kokkuleppele vanemaga.

5.6. Kooli ja lapsevanemate koostöö koordineerimiseks toimuvad 2 korda aastas üld- ja klassikoosolekud. Lapsevanemaid teavitatakse sellest kooli kodulehe, klassi listide ja õpilaspäevikute kaudu.

5.7. Erandjuhul kutsub klassi lapsevanemate koosoleku kokku direktor, kui seda nõuab vähemalt viiendik klassi õpilaste vanematest

 

6. Kooli ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses

6.1. Kool annab ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid tasuta kasutamisse kokkuleppe alusel. Kokkulepe võib olla suuline või kirjalik. Kokkuleppe koolipoolseks esindajaks on direktor.

6.2. Õpilane võib ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kasutada tasuta vaid kokkulepitud viisil ja eesmärgil. Vt lisaks Kooli ruumide kasutamise kord.

6.3. Õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite muutusest või rikkumisest tulenev kahju tuleb õpilasel või tema vanemal kooli pidajale hüvitada.

6.4. Ruumide ja raamatukogu kasutamisega tekkinud kahju tuleb õpilasel või tema vanemal kooli pidajale hüvitada.

 

7. Koolis keelatud esemete ja ainete loetelu

7.1. Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:

relv relvaseaduse tähenduses;

lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;

aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;

aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt;

muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks.

7.2. Kool ei nimeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikes 11 nimetatud esemete ja ainete loetelule täiendavalt esemeid ja aineid, mis oleksid koolis keelatud.

7.3. Kui koolil tekib põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on käesoleva punktis 7.1. nimetatud esemeid või aineid, võtab kool kasutusele meetmed vahetu või vahetult eesseisva ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks PGS §-s 58 sätestatud tingimustel ja korras. 

7.4. Mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes.

7.5. Käesoleva kodukorra punktis 8 on sätestatud seadusega mittekeelatud esemete ja ainete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete kooli hoiulevõtmise (näiteks mobiiltelefon, ei ole koolis keelatud ese, vaid keelatud on mobiiltelefoni teatud viisil kasutamine).

 

8. Seadusega mittekeelatud esemete ja ainete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete kooli hoiulevõtmise

8.1. Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra eseme kahjustamise.

8.2. Koolitöötajal on õigus võtta aine hoiule, kui ainet võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võib kaasa tuua isiku enda või teise isiku terviserikke või surma, mis võib kaasa tuua eseme kahjustamise.

8.3. Mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et:

õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest;

õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;

suuline veenmine või tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane;

kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale ning

kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi.

8.4. Mõjutusmeetme kohaldamisel tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja.

8.5. Õpilase riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja.

8.6. Mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiule võtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise.

 

9. Kooli hoiule võetud esemete ja ainete hoiustamine

9.1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise.

9.2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostatakse viivitamata protokoll, kuhu kantakse:

9.2.1. protokolli koostamise aeg ja koht;

9.2.2. protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;

9.2.3. selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;

9.2.4. hoiulevõetud või äravõetud esemete või ainete loetelu;

9.2.5. märge õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;

9.2.6. märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;

9.2.7. mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;

9.2.8. sündmuste käigu kirjeldus;

9.2.9. kontrollija allkiri;

9.2.10. õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.

 

9.3. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse talle põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõike 3 alusel hoiule võetud ese või aine, välja arvatud ese või aine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõike 11 kohaselt, mille puhul kool:

9.3.1. teavitab relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, leidmisest kohe politseid ja annab need viivitamata politseile üle;

9.3.2. tagastab käesoleva kodukorra punktis 7.1 nimetamata esemed ja ained vanemale pärast õpilase käitumise arutamist vanemaga või annab need vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes üle politseile.

 

10. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud  õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks

10.1. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning kaitse

10.2. Vaimsest ja füüsilisest turvalisuse ohust teada saamisel informeeritakse kooli töötaja kaudu direktorit, kelle pädevuses on viivitamatult meetmete tarvitusele võtmine (sh tagajärgede likvideerimine), mis tagaks füüsilise turvalisuse, juhtumi lahendamise või juhtumi lahendamise edasiandmise väljaspool kooli olevatele isikutele või asutustele vt. lisaks Kriisiplaan.

10.3. Koolitöötaja või õpilase sobimatu käitumise korral, mis ohustab teiste isikute vaimset või füüsilist turvalisust, tuleb kooli töötajatel hinnata selle võimalikke põhjuseid ja olukorra tõsidust ning piisavalt tõsise juhtumi korral tuleb reageerida kiiresti, rakendades pedagoogilisi või andragoogilisi võtteid või vajadusel tõkestada edasine sobimatu käitumine ning pöörduda direktori või politsei poole. vt lisaks Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise juhtumitest teavitamise, nende lahendamise kord.

10.4. Eesmärgiga ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatud tingimustel ja korras.

10.5. Alkoholi, tubaka või muu aine omamise korral reageeritakse kooli töötajate poolt vastavalt ohu tõsidusele ning võetakse keelatud aine õpilaselt hoiule. Keelatud aine omamisest teavitatakse politseid ja äravõetu antakse üle vanemale või politseile vastavalt politseilt saadud korraldusele.

10.6. Kakluse ja kehalise vigastuse tekitamise korral teavitatakse vanemaid ja politseid, vajadusel kaasatakse kiirabi.

10.7. Kaasõpilaste ja koolitöötajate häirimise korral (sõim, solvang, asjade loopimine jms käitumise korral) tehakse kindlaks tunnistajad ja teavitatakse vanemaid, õpilasega viiakse läbi pedagoogiline vestlus.

10.8. Varastamise, esemete rikkumise, kehaliste vigastuste tekkimise, kiusamise või väljapressimise korral peab õpilane või tema vanem esitama vastava avalduse politseile. Koolil puudub selliste juhtumite korral menetlemise pädevus.

 

11. Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord

11.1. Kooli hoonest või territooriumilt õpilaste sisse- ja väljaliikumist kontrollitakse. Õpilane peab õppepäeva sees lahkumiseks saama kooli töötajalt kirjaliku loa. 

11.2. Kui kooli esindamise eesmärgil võistlustel, üritustel või olümpiaadidel ei saa õpilane viibida õppetunnis, siis esitab ürituse eest vastutaja õppealajuhatajale taotluse õpilase päevakava muutmiseks, olles eelnevalt kooskõlastanud selle õpilase vanemaga

11.3. Kooli territooriumilt kooli töötajate sisse- ja väljaliikumist kontrollitakse.

11.4. Kooli hoonest külaliste sisse- ja väljaliikumine registreeritakse, isik tuvastatakse. Külalised k.a. lapsevanemad omavad õigust siseneda kooli õppekorpusesse isikuttõendava dokumendi alusel. Külalised registreeritakse valvelauas ja varustatakse külalise rinnasildiga.

 

12. Valve-, häire- ja jälgimisseadmestiku kasutamise kord

12.1. Valveseadmestik käesoleva korra tähenduses on häire- või jälgimisseadmestik, mis on ette nähtud sissetungi, muu ründe või valveobjekti ähvardava ohu avastamiseks.

12.2. Häireseadmestik kooli korra tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud isikut või vara ähvardava ohu või isiku või vara vastu toimepandud ründe avastamiseks ja häireteate edastamiseks.

12.3. Jälgimisseadmestik käesoleva korra tähenduses on pilti või elektroonilist signaali edastavate ja salvestavate seadmete kogum, mis on ette nähtud territooriumi, inimese, eseme või protsessi jälgimiseks või territooriumi, inimese või eseme asukoha või protsessi toimumise koha kindlaksmääramiseks.

12.4. Jälgimisseadmestiku kasutamise õiguslikuks aluseks on PGS § 44 lõige 5, mille kohaselt kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Tulenevalt kooli õigustatud huvist jälgimisseadmete kasutamise eesmärkide alla kuuluvad ka hoone ja inventari kaitse ning võimalike õigusrikkumiste lahendamine.

12.5. Jälgimisseadmestiku olemasolust informeeritakse sildiga peasissekäigu uksel või selle kõrval paigutatud teabesildil, millel on

  • musta värviga videokaamera,
  • sõna „VIDEOVALVE“,
  • videovalve kasutamise eesmärk;
  • videovalve kasutamise õiguslik alus;
  • vastutav töötleja ning kontaktandmed;
  • viide kaamera kasutamise korrale.


12.6. Salvestisi säilitatakse digitaalselt serveriruumis ning nad on ligipääsetavad Hikvision tarkvara abil valvuri ja majandusjuhataja arvutist. Ligipääs serveriruumi on ainult direktori või majandusjuhata poolt volitatud isikutel. Ligipääs Hikvision tarkvarale on piiratud parooliga. Paroolid on dokumenteeritud majandusjuhataja juures.

12.7. Salvestised säilitatakse 30 päeva alates salvestamise päevast. Asutus kasutab salvesteid ülekirjutamisrežiimis.

12.8. Jälgimissüsteemi jälgimine reaalajas toimub ainult majandusjuhataja ruumis ja valvuriruumis.

12.9. Ligipääs salvestistele on ainult majandusjuhatajal ning kooli direktori või majandusjuhataja poolt volitatud koolitöötajatel. Salvestisele juurdepääsuõigust omavad isikud peavad tagama, et salvestisele ei pääseks ligi isikud, kellel ei ole õigust salvestisele juurde pääseda. Salvestisi vaadatakse ainult punktis 12.4 toodud eesmärkidel ning ainult direktori või majandusjuhataja eelneval nõusolekul.

12.10. Igal andmesubjektil ehk isikul, kelle isikuandmeid töödeldakse, on õigus tutvuda teda kujutava salvestisega ja saada neist koopiaid. Selleks peab andmesubjekt täpselt teadma kus ja millal ta võis jääda salvestisse ning esitama digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse.

12.11. Andmesubjekt saab tutvuda teda kujutava salvestisega kooli direktori või majandusjuhataja juuresolekul. Kool tagab selle, et teiste isikute andmetele andmesubjekt ligipääsu ei saaks.

12.12. Jälgimisseadmestiku salvestised on ainult sisemiseks kasutamiseks. Neid väljastatakse vaid isikutele, kellel on seaduses sätestatud õigus salvestisi saada nt õigusorganite kirjalikul nõudel. Kuriteo kahtluse puhul võib kool enda algatusel edastada salvestise koopia koos selle juurde käiva avaldusega õigusorganitele. Kõikide edastatud salvestiste puhul fikseeritakse kuupäeva ja eesmärgi, mis tingis salvestise edastamist.

13. Õpilaspileti kasutamise kord koolis

13.1. Lugejateenindus raamatukogus toimub õpilaspileti alusel.

13.2. Toitlustamine (tavalõuna) õpilastele toimub õpilaspileti alusel. 

13.3. vt. lisaks Õpilaspileti väljastamise kord.

 

14. Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul

14.1. Kooli tunnustusmeetmeteks on:

14.1.1. tänamine, kiitmine direktori käskkirjaga

14.1.2. tänu- tunnustus ja kiituskirjaga tunnustamine

14.1.3. kooli auraamatusse kandmine

14.1.4. osalemine direktori vastuvõtul

14.2. Tunnustamiseks peab kooli töötaja esitama vastava taotluse direktorile, kes otsustab õpilase tunnustamise.

14.3. Õpilase tunnustamiseks võivad direktorile teha ettepaneku ka kaasõpilased ja vanemad. Täpsemalt on õpilaste tunnustamine kirjeldatud TAG õpilaste tunnustamise korras

 

15. Nõuded õpilase käitumisele

15.1. Õpilane juhindub oma käitumises headest kommetest ja tavadest. Kui õpilane kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta, vältimaks nõuete rikkumist, nõu saamiseks kooli töötaja poole.

15.2. Põhikooli õpilane tähtsustab käitumisel üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu).

15.3. Põhikooli õpilane käitub eakohaselt, omandades kogemusi, mis muudavad tema käitumist eesmärgipärasemaks ning vastutades tegude tagajärgede eest.

15.4. Põhikooli õpilane oma käitumisega peab lugu klassist ja koolist, on viisakas, täidab lubadusi, ei naeruväärista kedagi, ei kiusa ega narri. Õpilane tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest, hoiab puhtust ja korda. Õpilane järgib kõlbelisi tõekspidamisi ning häid käitumistavasid.

15.5. Gümnaasiumi õpilane käitub eetiliselt ning järgib üldtunnustatud väärtusi, kõlbluspõhimõtteid, üldkehtivaid moraalinorme.

15.6. Gümnaasiumi õpilane tähtsustab käitumisel üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu).

15.7. Gümnaasiumi õpilane peab oma käitumises toetuma olemasolevatele teadmisstruktuuridele, mis on omandatud põhikoolis ning omandatakse edasi gümnaasiumis, mis tagavad õpilase suutlikkuse teatud olukordades tulemuslikult toimida.

15.8. Kooli hoolekogu ja õpilasesinduse poolt kooskõlastatud nõuded õpilase käitumisele  on täpsemalt toodud dokumendis TAG õpilasreeglid.

Viimati muudetud 27.10.2023