Idamaade kalendri järgi metallroti aastal on kahel silmapaistval eesti kultuuritegelasel ümmargune tähtpäev.

Üks neist on Jaan Kross, kirjanik, kes on korduvalt kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale, teine armastatud laulja, Estonia ooperiteatri hinnatud solist Georg Ots.

Kokku saavad nad tänu romaanile “Kolme katku vahel”, mille põhjal tehtud filmis mängib Georg Ots eesti soost pastorit, kes on seadnud endale ülesande jäädvustada Liivimaa ajalugu kroonikana.

Jaan Krossi kui ajaloolast on huvitanud inimsuhted keerulistes situatsioonides.

Romaanis kujutatud 1570. aasta mardipäeva paiku on ajad rasked, sest käimas on sõda ning linna laastab must surm ehk katk.

Juba siis pakkus linlaste tervisehädadele leevendust R/raeapteek.

Keskaegse linna miljöö, raekoda, Püha Vaimu kirik - neistki on saanud osalised 16.sajandi elu kujutavas teoses.

Kuidas eestlasest õpipoiss Mart apteegis konnakoibi nöörile seab, võime lugeda Jaan Krossi lasteraamatust "Mardileib".

Kõnealuse loo puändiks kujuneb aga martsipani valmistamine.

Georg Otsa tunneme tänapäeval nii igihaljaste estraadilaulude kui ka ooperiesituste poolest.

Oma nime sai tulevane laulutäht Petrogradi Georgi-nimelise haigla järgi, kus ta sada aasta tagasi ilmavalgust nägi.

Kaheteistaastasena pääseb Ots esmakordselt Estonia lavale, esinedes koorilauljana “Carmenis”.

Suure laulja eluloofilmis on georgotsalik/georg-otsalik laulumaneer hästi õnnestunud peaosalisel Marko Matverel.

Kahe eesti kultuuri suurmehe geniaalsus ja erakordsus on väljaspool kahtlust.

Vaata kõikide aastate tekste