emadepäeva arhivaal

"Emadepäeva-arhivaalid"

12. mai Terevisiooni arhiiviminutites tutvustas Linnaarhiiv emadepäeva tähistamisega seotud arhivaale.

 Emadepäeva idee algataja oli Ameerika õpetajanna Ann Jarvis, kes 1907. aastal, oma ema teisel surma-aastapäeval, kutsus oma lähikondlasi tähistama emade mälestuspäeva. Edaspidi sai see päev laiema tähenduse ja levis üle riigi. 1914. aastal kuulutas Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks.

 Eestis tähistati emadepäeva esmakordselt 1922. aastal juunikuus (niisiis mitte veel USA eeskujul maikuu teisel pühapäeval) Tartumaal, Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva mõtte algatajad ja elluviijad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. Idee propageerijaks kujunes 1923. asutatud Naiste Karskusliit. Liidu juhataja oli Helmi Johanna Põld ja sekretär Helmi Mäelo. Mõlemad olid tegevad ka naiste karskusliidu 1924. aaastal asutatud ajakirjas “Eesti Naine” – Helmi Johanna Põld vastutava toimetajana, Helmi Mäelo peatoimetajana.

 Uderna emadepäevale järgnenud 1923. aastal tähistati emadepäeva juba paarikümnes naisorganisatsioonis üle Eesti, järgmisel korral aga juba üleriigiliselt. Hakkas tööle toimkond, kes koostas selle päeva puhuks kava. Ilmusid päevakohased trükised. Haridusministeerium väljastas soovituskirja emadepäeva korraldamiseks koolides. Emadepäeva tähistasid ka kirikud ja kristlikud organisatsioonid; hommikul kell seitse heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud ja orkestrid mängisid viisi “Ema süda”.

 Maikuu teisel pühapäeval hakati Eestis emadepäeva tähistama 1928. aastast alates. (Näiteks Rootsis ja Prantsusmaal tähistatakse emadepäeva siiani hoopis maikuu viimasel pühapäeval). 1935. aastal korraldati emadepäeva tähistamist Eestis 958 paigas 192 000 osavõtjaga. 1936. aastal otsustati, et emadepäeva tähistamist hakkab suunama Riiklik Propagandatalitus. Nõukogude perioodil oli emadepäev Eestis maha vaikitud. Emadepäeva avalik tähistamine algas Eestis taas 1988. aastal.

Pilt 1: Harju Maavalitsuse esimehe kutse Raasiku valla lasterikastele emadele osaleda Vabariigi Valitsuse külalisena kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis pühapäeval, 12. mail 1935

 

Harju Maavalitsuse toimik siseministri abi ja Harju Maavalitsuse esimehe korraldustega emadepäeva pühitsemiseks 1935. ja 1936. aastal kajastab emadepäeva tähistamise ettevalmistamist Harju Maavalitsuse poolt. Toimik sisaldab kirjavahetust lasterikaste emade väljaselgitamise kohta Harjumaal ja nende kaasamisest emadepäeva puhul toimunud pidulikule aktusele „Estonia” kontserdisaalis 12. mail 1935.

 

 

Pilt 2: Emadepäeva kava-vihik

 

Kõigile koolidele saadeti emadepäeva eel Emadepäeva Peakomitee poolt välja antud kava-vihik. Vihikus on päevakohased luuletused ja kõnede näidistekstid, mis pidid emadepäeva kava sisustamisel „kõnelises osas abiks olema”.

 

 

 

Pilt 3: Emadepäeva aktus Tallinna Linna 18. Algkoolis (asus Lai 25) 9. mail 1937

 

Foto annetas Tallinna Linnaarhiivile üks sama kooli endine õpilane. Pildil seisab laste keskel kooli direktor J. Kulbusch (eestistatuna Kuldvere).

 

 

Viimati muudetud: 12.06.2006