Edgar Savisaare online pressikonverents 19. oktoobril 2007

17.-19. oktoobrini sai Tallinna kodulehel esitada küsimusi linnapea Edgar Savisaarele.  Kokku laekus linnapeale vastamiseks 27 küsimust. Vastavalt eelnevale märkusele, ei pandud kodulehele üles küsimusi, mis ei puudutanud pressikonverentsi teemat. Küsimusi sai esitada järgmistel teemadel:

  • Kultuuripealinn 2011 avab Tallinna merele
  • Kuidas vältida ”Viru Poegi”?
  • Alkoholimüügi piiramisest Tallinnas

Esitatud küsimusi ja vastuseid loe siit:

1.    

Räägitakse, et uus linnavalitsuse maja tuleb Linnahalli kõrvale, Statoili bensiinijaama ja praeguse autoparkla kohale. Kuhu sel juhul saavad parkida Linnahalli külastajad ja linnavalitsuse töötajad? (Küsimuse esitaja: Mati)
Me oleme selle asukoha variandi välja käinud ja loodame, et selle saatus saab olema parem kui eelmistel. Igatahes arhitektid on juba "jah" öelnud. Järgnev sõltub kokkuleppest Statoiliga.
Tallinnas on võetud vastu parkimise arengukava, mille normatiivide täitmist linnavalitsus nõuab.
Kui linnahall renoveeritakse, siis nähakse planeeringus ette ka parkimisvõimalused. Sama ka linnavalitsuse hoone ehituse puhul, kus nähakse ette maa-alune parkla.

2.

Kas olete ise viimasel ajal käinud Kristiine Prismas ja kuidas müüjad teid vaatasid? (Siim)
Eks ka osa nendest on samal ajal ka emad ning Tallinna kodanikud. Mõni päev tagasi, kui käisin Kristiine linnaosas, tänasid sealsed inimesed mind selle eest, et ma ei pea neid napsitajateks, kellele viinamüügi kohtade lahtiolek on lausa eluküsimus. Tallinnas on alkoholimüügi kohti rohkem kui leivakauplusi. Sellega ei tohi leppida.
Viimastel päevadel on ka Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemad võtnud vastu otsusi alkoholimüügi lõpetamise kohta kauplustes, kus napsi on müüdud alaealistele. Ühes neist oli see fikseeritud isegi viiel korral! Miks te kaitsete neid inimesi, kes tahavad teenida meie laste tervise arvel?
Kristiine Prisma ei jää minu koduteele. Käin aeg-ajalt Lasnamäe Prismas ja sealsed müüjad on küll lahked ja viisakad.

3.

Mitmekorruseline tuleb uus Raehoone? (Tiina)
Tallinna ranna-ala üldplaneeringu kohaselt võib sellesse piirkonda rajada kuni 24 meetri kõrguseid hooneid. Võimalik, et muinsuskaitse erinõuded täpsustavad neid kõrguseid. Vanalinn peab rannast ja ka merelt näha olema, see on tähtis. Kavatseme korraldada rahvusvahelise arhitektuurikonkursi peamistele hoonetele selles piirkonnas, et vääristada seda ala. Tähtis ei ole niivõrd majade kõrgus, vaid ilu nendes hoonetes. 

4.

Kas te tahate nüüd Tallinna täitsa ära kuivatada või? (Ruslan)
Ärge meiega pahandage, usun, et oleme väljas õige asja eest. Arvan tõesti, et alkoholi müük ja tarbimine on ületanud Tallinnas ja kogu Eestis mõistlikud piirid. Kahjuks on aeg näidanud, et kui alkohol on igal pool ja ajal vabalt saadaval, siis on selle järele ka nõudlus. Kevadised aprillipäevad näitasid aga selgelt, et kui alkoholi müük oli mõnedel päevadel keelatud, vähenes Tallinnas ja ka mujal Eestis kuritegevus. Üks ilmekas fakt, mille politseiprefekt Raivo Küüt meile kevadel ütles, aga kahjuks meedias vähest kajastust leidis, oli näiteks see, et sel perioodil vähenes tuntavalt koduvägivalla juhtumitele tehtavate väljakutsete arv. See võiks panna inimesi mõtlema.
Kuivatada Tallinnat ei kavatse, kuiva seadusesse ma ei usu, aga mõistlikud piirangud on kindlasti omal kohal.
Muide, avalikkus toetab meid. Faktum - Ariko korraldas 12.-15. oktoobrini küsitluse Tallinnas, mille tulemuste järgi selgub, et 69% tallinlastest toetavad alkoholi müügiloa äravõtmist kauplustelt, kus on seda müüdud alaealistele. Vaid 28% ei pea seda õigeks. Avalik huvi on meie selja taga ja me kavatseme koostöös politseiga jätkata ranget poliitikat selles valdkonnas.

5.

Kas te tõesti ise ka usute, et kõik plaanid, mida linnavalitsus on esitanud  seoses 2011. aasta Tallinna merele avamisega, et kõik need asjad saavad ka selleks ajaks valmis? (Vello)
Ma ei ole utopist, ega ole kunagi väitnud, et aastaks 2011 on kogu piirkond uue näoga. Aga me liigume selles suunas ning põhiline ülesanne – Tallinna avamine merele – saab selleks ajaks teoks. Rannapromenaad kesklinnas, kultuurikatel, linnavalitsuse uus hoone, linnaväljak ja raepark on meile kindlasti jõukohased. Linnahalli renoveerimine, sadamate rajamine jne, sõltuvad aga paljuski koostööst erasektoriga ning võimalikest erainvesteeringutest sellesse piirkonda.

6.

Minu teada olite te ise volikogu esimees, kui Viru Poja detailplaneering alguse sai. Millest niisugune meelemuutus? (Katrin)
Võiksin palli muinsuskaitsele edasi veeretada ja tuletada meelde, et nii nagu nad praegu olid Viru Poja ehituse vastu, sama moodi nad toetasid seda ehitust 1990-ndate aastate lõpul. Ajad muutuvad ja inimesed ühes sellega. Tookord oli avalikule arvamusele Viru Poja ehitus vastuvõetav, nüüd arvatakse teisiti. Linnavolikogu asi on teha nii, nagu peavad seda õigeks inimesed, kes selles linnas elavad.

7.

Kas Teie meelest on õige, et Õllesummer toimub Lauluväljakul ja seal on alkohol alaealistele kergesti kättesaadav? (Tõnis)
Selle kohta, kas Õllesummer toimub Lauluväljakul või kuskil mujal või  kas ta üldse peaks toimuma, on väga erinevaid arvamusi. Lauluväljak peaks olema linnarahva  poolt senisest tunduvalt laialdasemalt kasutusel. Kui rahvas käib Õllesummeril, siis ei näe ma selle Lauluväljakul toimumises midagi taunitavat.
Iseküsimus on, kas inimesed käituvad seal alati Lauluväljaku vääriliselt. Õllesummeril ei ole alkohol alaealistele  kergesti kättesaadav, kontroll müüjate üle on küllalt tugev. Küsisin selle kohta meie tarbijakaitse teenistusest ning sealt kinnitati mulle, et politsei fikseeris viimasel Õllesummeril 132 alkoholi tarbinud alaealist, kellest ainult ühele (uskumatu või mitte!) oli seda müüdud kohapeal.Kutsun üles lapsevanemaid hoopis rohkem jälgima, millega nende lapsed tegelevad. Üheks lahenduseks võiks olla ka näiteks see, kui alaealistele oleks Õllesummerile pääs piiratud. Üks meie abilinnapeadest – Jaanus Mutli, on sellise võimaluse välja pakkunud. Selle vastu räägib aga see, et Õllesummeril on küllalt suur piirkond määratud spetsiaalselt lastele koos vastavate mängude ja atraktsioonidega, ei tahaks ka neid sellest lõbust ilma jätta.

8.

Kas linnavõimud kavatsevad võtta vastu meetmed, et Tallinnas oleks taastatud alatine tivoli-park? Millal? Rocca-al-Mare’s on see ammu suletud, Kadriorus aga hoopis likvideeritud. Ega Teie ei arva, et Statoili maa-ala Linnahalli kõrval sobiks paremini mitte Linnavalitsuse uue hoone, vaid tivoli-pargi jaoks? Muidu võib juhtuda, et 2011. aastal kultuuripealinna saabunud välismaalased lastega imestavad, miks meil tivoli-parki ei ole.  (Andrei)
Tallinna linn on toetanud ja toetab jätkuvalt pealinna tivoli rajamist. On vältimatu, et lõbustuspargi atraktsioonid oleksid kaasaegsed, park ise konkurentsivõimeline ja külastajatele turvaline. Hetkel oleme toetanud eraalgatuslikku suurprojekti Tallinnk City, millel on mitmeid lõbustuspargi iseloomujooni.
Tivoli näol on tegemist ikkagi äriettevõttega, nii et initsiatiiv peaks tulema erasektorist. Sellisel juhul saaks linn algatust omalt poolt toetada kas erinevate regulatsioonide või finantsmeetmete kaudu.
Kas lastega linna külastavad turistid pettuvad, nähes, et Tallinnas puudub tivoli, on minu arvates liialdus. Euroopas ja mujal maailmas on teisigi pealinnu, kus tivoli puudub ja neid linnu külastatakse jätkuvalt ning koos lastega. Ja vastupidi, mõnes linnas on koguni ka mitu lõbustusparki. Samas ei ole nendel linnadel mõndagi, mida meil on.

9.

Kuidas UNESCO reeglitele vastavalt tegutseda vanalinnas EL tulevase kultuuripealinnana ? (Arvo)
Kultuuripealinna ürituste raames on kavas laiemalt teadvustada ka Tallinna staatust maailmapärandi nimekirjas. Selles nimekirjas olemine tähendab ennekõike ajaloolise keskkonna hoidmist ja väärtustamist, samad eesmärgid on ka kultuuripealinnal.
Kultuuripealinnaga seonduvad kavandatavast ehitustegevusest vanalinnas ja selle lähipiirkonnas ennekõike Kultuurikatel ja Tallinna Linnateater. Kultuurikatlaks st kaasaegseks mitmepalgeliseks kultuurikeskuseks kohandatakse Tallinna vanalinna kaitsevööndis asuv endine Tallinna Soojuselektrijaam. Objekti renoveerimine on oluline nii naabruses asuva vanalinna kui ka perspektiivse uue linnasüdame korrastamise seisukohalt.
Samuti puudutab kaitsealust vanalinna Tallinna Linnateatri uue hoone ehitus. Linnateatri projekteerimine on aastaid väldanud protsess. Loodame, et oleme saavutanud nii teatri kui vanalinna seisukohalt täna parima lahenduse.

10.

Seos Linnahalli rekonstrueerimisega, mis saab jäähalliga ja nende klubidega, kes tegelevad iluuisutajatega ja hokimängijatega? Mis saab lastega, kes tegelevad spordiga? Kas linn planeerib ehitada uue jäähalli? (Igor)
Tallinnas on tänasel päeval 3 jäähalli kokku 5 jääväljakuga. Linnahalli jäähalli sulgemisel on võimalus harrastada jääspordi alasid veel Jeti jäähallis ja Premia jäähallis. Usun, et spordiklubid leiavad endile nendes spordibaasides aegu treeningute läbiviimiseks.
Kuid probleem jäähallidega on Tallinna linnas olemas. Planeerimisel on jäähalli rajamine Suur-Ameerika tn 14 kinnistule ja Lasnamäele Punane 48a kinnistule. Linn ise jäähalle ei ehita, kuid teeb selles suhtes igakülgset koostööd erasektoriga.

11.

Millistel asjaoludel oleks võimalik linna ja "ühiskondliku huviga" koostöös majandusliku tulu teenida? Kellega tuleks härra Linnapea alluvatega rääkida, et teha ühest kesklinna krundist enne müüki detailplaneeringuga korralik ärimaa ning peale müüki (eeldatud ehitusmahu hinnaga muidugi) "ebakompetentsete" uuringufirmadega see tühistada ja rahvavaenlaseks kuulutada (praegune Viru juhtum)? Kas selleks peab linna või erakonda toetama? (Sander)
Ärge dramatiseerige üle. 1999. aastal kehtestatud Viru Poja piirkonna detailplaneering on tänaseks vananenud ja selle alusel praegu ehitusloa väljastamine oleks taunimisväärne, sest käesoleval ajal ei saaks selline planeering enam mitmeidki kooskõlastusi ja on vastuolus ka muinsuskaitsenõuetega. Pealegi on vahepealsel ajal (2004) võetud riikliku looduskaitse alla Viru keskusega külgnev Tammsaare park, millele võib asjatundjate hinnangul Viru Poja rajamine tekitada kahju. Tallinna linn on huvitatud kokkuleppest arendajatega - pakume neile kompensatsiooniks uut kinnistut. Abilinnapea Taavi Aas peab selle kohta nendega ka läbirääkimisi.
Lõpetuseks, kui Te olete päri meie poliitikaga, siis toetage kindlasti nii linna kui ka Keskerakonda. Kõige parem on Teil seda teha järgmistel valimistel, milleni polegi enam nii kaua aega jäänud. Kahtedel viimastel valimistel on Keskerakond Tallinna linnas saavutanud absoluutse enamuse ja me tahaksime seda võitu saavutada ka kolmandat korda. Teie hääl on meile selle juures kõige kindlam toetus.

12.

Kas Pirita - Kakumäe promenaadi teekonnal paigaldatakse ka tualette ja istepinke? (Natalia)
Jah, paigaldatakse. Tegemist 10-15 aasta pikkuse projektiga, mille iga etapp lahendatakse läbi erinevate detailplaneeringute. Iga detailplaneeringu juures on/toimub ka avalik arutelu, mille käigus on võimalik kavandatavate pinkide disaini, asukoha ja arvuga tutvuda.

13.

Lugupeetud linnapea hr. Savisaar
Seoses 2011 Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamisega küsimus: Kas on ja kui on siis millised kinnisvara arengud ja ehitised on ette näha Kristiine linnaosas olevas unikaalses Löwenruh pargis ja selle lähiümbruses? Tänan.
(Vello)
Löwenruh pargi kohta on koostatud rekonstrueerimise projekt aastal 2003, mille kohaselt pargiterritooriumile ei ole ette nähtud hoonestust v.a restaureeritav tõllakuur.
Praeguseks ajaks on taastatud tiikide süsteem, rajatud  pargiteed, valgustus ja lähiajal on plaanis alustada projektijärgse haljastuse rajamisega.

14.

Eestis ja ka Tallinnas sureb inimesi kõige rohkem vereringkonna haigustesse. Põhjusi on üldistatult 3: suitsetamine, liigsöömine ja alkoholism. Alkoholismi vastu on Tallinn meetmeid rakendanud, suitsetamise vastu on mõõdukad meetmed ja liigsöömise vastu pole midagi ette võetud. Kas ei peaks mitte kõigi kolme "pahega" tasakaalustatult võidelda? (Mattias)
Jah, kindlasti tuleb võidelda kõigi kolme pahega. Praegu on linnas kavas linnaosade poolt korraldatavad tervisepäevad – kahjuks pole küll kõik linnaosad veel tervisepäevi jõudnud korraldada, aga tublimad on olnud Kesklinn ja Mustamäe.
Linnal on valmis saanud Tallinna Tervise arengukava kuni aastani 2015, mille peaks linnavolikogu arutlusele võtma 1. novembri istungil (seal on kirjeldatud erinevad tervislike eluviiside järgimise võimalused Tallinnas, samuti ka tervisliku toitumise teemad).
Tähtis roll on jätkuvalt ka tervisliku liikumise sarjal – „ Tallinn liigub”, millest osavõtjate arv iga üritusega suureneb. Minagi olen osalenud kepikõnni üritustel Nõmmel, Kesklinnas ja Pirital ning saanud sellest suure elamuse. Tulge Teiegi kaasa!
Muide, see Teie nimekiri kolmest pahest ei ole kaugeltki ammendav, võiks seda teemat jätkata, aga ma tõesti ei taha kedagi kurvastada.

15.

1. teema: Kas planeeritav uus Tallinna linnavalitsuse hoone ei sulge vaadet merelt (ja ka üle lahesopi Pirita teelt) vanalinnale?
2. teema: Kas igat sorti "Viru poegade" tekkimise üheks põhjuseks ei ole arendajate ja linnavõimu "huvide põimumine", eriti monoerakondliku linnavõimu ja erakonnastatud arendaja  korral? Kas linnapea arvates on kõik Uus Sakala keskuse rajamisega seotu OK?
(Jüri)
1. Vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega fikseeritud vaatesektorites ei varja uus linnavalitsuse hoone vaadet. Vaadates vanalinna poole lahel liikuvalt laevalt, võib hoone kindlasti mingil hetkel vanalinna ette jääda, aga see on ka päris loomulik, sest liikudes vaatepunktid samuti muutuvad.
2. Linna poolt oli Sakala keskusega seonduv asjaajamine korrektne. Keskuse ümber puhkenud vaidlustele pani aluse toonase kultuuriminister Margus Allikmaa poolt ebakorrektselt sõlmitud hoonestusõiguse leping.

16.

Miks reformierakondlased nii tulihingeliselt alkoholimüügi piiramise vastu on (olukorras, kus alkoholi tarbimine on ületanud igasugused piirid)? (Hendrik)
Ega ka mina reformikate hinge ei näe. Nende tegevus on aga kahetsusväärne. Näiteks Harjumaa 24-st vallast ainult kaks ei ole kehtestanud öist alkoholimüügi keeldu – need on Keila ja Harku, kus mõlemas võimutseb Reformierakond. Loodan, et kui viiakse ellu Juhan Partsi kavatsus üleriiklikust öisest alkoholimüügi keelust, siis murtakse maha ka need kaks viimast mohikaanlast. Selles, kuidas reformierakondlased kaitsevad alkoparuneid, on minu arvates midagi haiglaslikku. Mulle on vastuvõetamatu kuidas Rein Lang, ise aupärast veel justiitsminister, propageeris Põhiseaduse Pilsnerit ning andis kohtunikele mõista, et oleks vaja Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus Prismas alkoholimüügi keelu kohta tühistada.

17.

1) Getolikult kinni ehitatud rõdud - merelt Tallinna poole vaadates? Ehitusarhitektuur?
2) 1,5 ja 2,0 l plastpudelites lahjad alkohoolsed joogid - sobimatu suurus - või kumb on tähtsam, tootmine või tarbimine?
(Tiiu)
1) Tõdemus on õige. Kinniehitatud rõdud risustavad linnapilti ja seda mitte ainult mere poolt vaadates. Tõhusaks tegevuseks ootame korteriühistute poolset initsiatiivi korteriomanike korralekutsumisel ning vajadusel omavalitsuse järelvalvestruktuuride kaasamisel. Mitmed linnaosad (näiteks Mustamäe) on tellinud rõdude kinniehitamise projektid, mille kasutamine kogu maja ulatuses võimaldab küll rõdud kinni ehitada, ent säilitab samal ajal hoone esteetilise välimuse. Korteriühistutel on võimalus projektidokumentatsiooni tasuta kasutamiseks.
2) See küsimus ei kuulu Tallinna linna kompetentsi. Vastuse saab alkoholitootjatelt.

18.

Ei saa aru, millest selline Linnavalitsuse tung merele? Mäletamist mööda ideekavandi kohaselt pidi mereäärsest saama puhke- ja vabaaja veetmise piirkond! Ma saan aru ka mõttest, et kui Linnavalitsuse hoone kerkib mere äärde, kaasnevad sellega ka loomulikult suured rahad promenaadide ja muu väljaehitamiseks. Kui hoonet ei kerki, siis arvatavasti selliseid asju ei tule, vähemalt jääb asi venima. Kahjuks "särk on enda ihule ligemal" mentaliteet on tänapäeva ametkondlikus suhtlemises valdav. Kas ei ole otstarbekas ehitada linnavalitsuse hoone näiteks Lasnamäele KUMU-lähedasse piirkonda, ligidal Kadrioru park, presidendi loss, kultuuritempel, valijad? (Ahti)
Linnavalitsuse hoone asupaiga valimise protsessis on kaalutud mitmeid võimalikke paiku ning töösse oli kaasatud ka Eesti Arhitektide Liit. Valikuprotsessis lähtuti vaba või võimalusel omandatava maa olemasolust, hoone vajalikust mahust (35 000 m2) ning linnaehituslikest kaalutlustest.
Tallinn on merelinn ning seega olid mereäärsed asupaigad eelistatud nii spetsialistide kui linnavalitsuse liikmete poolt. Valikuprotsessis kaaluti ka asukohta Lasnamäe veerul, ent see ei osutunud sobivaks.
Lasnamäelastel ei maksa linnavalitsuse uue haldushoone asukoha pärast muretseda, sest kavandatavale kohale on hõlbus ligipääs nii ühistranspordiga kui ka jalgsi.

19.

Olen igati alkoholimüügi piirangute poolt. Samas ei saa ma aru EV valitsuse ettepanekust piirata alkoholi müük selleks ajaks, kui pood suletud on (22-8). Kas tõesti pole Keskerakonnale selles võitluses toetajaid? Kindlasti tuleks keelata ka igasugune alkoholireklaam. Jõudu Teile selles võitluses! (Tiit)
Reformierakond võib ju seista vastu piirangutele alkoholi müümisel, lõpuks jääme ikkagi meie võitjateks. Meenutage kui lahe oli olla suitsetaja kümmekond aastat tagasi! Praegu enam nii ei arvata ning suitsetajate võimalusi piiratakse järjekindlalt. Sama moodi käib käsi ka nendel, kes teenivad alkoparunite huvisid. Mõelge ise, kus veel Euroopas saab nii kergelt ligi alkoholile kui meil? Ning selle juures veel räägitakse silmakirjalikult demokraatiast ja turumajandusest.
Keskerakond on kindlasti ka selle poolt, et alkoholireklaam tuleks keelustada. Mulle ei meeldi, kui lastele näidatakse televiisorist kui äge on napsi võtta. Aeg on astuda järgmised alkoholismi levikut pidurdavad sammud nii alkoholi reklaamimisel kui ka alkoholi müügi osas üldiselt. Miks müüakse alkoholi samades kauplustes, kuhu inimesed lähevad igapäevast toitu ostma? Kas poleks aeg müüa viina, veini ja õlut ainult selleks kohandatud spetsiaalsetes poodides?
Tänan küsijat, võitleme koos edasi!

20.

Lugupeetud hr. linnapea! Kas te tõesti arvate, et kella 20-ni kehtiv alkoholipiirang on linnale kasu toonud?? Minu meelest on asi ainult hullemaks läinud, sest noored hakkavad nüüd hoopis varem kellaajaliselt alkoholi tarbima ja kui pärast kella 20-t on alkohol otsas, siis minnakse purjuspäi rooli ja tekitatakse avarii inimohvritega!! Palun kommenteerige seda!! (Kalju)
Kehtiv alkoholipiirang on toonud kasu Tallinnale ning selle mõjud ulatuvad ka Tallinnast kaugemale. Teie väide ei ole loogiline. Kui seataks sisse alkoholi müügipiirang alates kella 18:00-st, kas siis hakkaksid noored veelgi varem alkoholi tarbima? Üks argumente, miks Tallinn piiras alkoholi müüki alates kella 20.00-st oli ka see, et noorte hulgas hoida ära spontaanseid alkoholioste, kus istutakse koos ja arutatakse, et läheks ja ostaks mõned õlled. Muide, Tallinn ei ole oma seisukohtades üksinda, kirjutasin juba eespool, et Harjumaa 24-st omavalitsusest on 22 kehtestanud öise alkoholimüügi keelu. See on tubli samm edasi.

21.

Minu küsimus oleks järgmine: Kuna alkoholi müügile pandi piirang, siis hakkasid järsku toiduainete hinnad tõusma. Minu arust ei ole see just väga inimlik. Kas see on tingitud nüüdsest eelarve puudujäägist ja see tuleb teistmoodi täis saada? (Raul)
Paraku on kaupluste hinnapoliitika eraettevõtete endi asi. Meediast on läbi käinud uudis selle kohta, et toiduainete hinnad tõusevad tänu bioetanooli tootmisele erinevatest toidukultuuridest. Arvan, et asi on lihtsam. Toiduainete hinnad kasvavad koos elukalliduse tõusuga ja kindlasti veelgi enam EV Valitsuse otsuse tõttu tõsta aktsiise. Kütus ja toiduainete hinnad on omavahel rohkem seotud kui me seda ette kujutame.

22.

Viimasel ajal räägitakse kogu aeg Tallinna Linnahalli rekonstrueerimisest, küsimus on selline: kas Linnahalli rekonstrueerimisel jäähall, kus käivad trennis Tallinna Iluisutamise ja Jäähoki koolide lapsed, jääb alles või tehakse sellest midagi muud? Ja juhul, kui Linnahallis jäähalli tulevikus enam ei ole, kas on siis planeeritud jäähalli ehitamine kuskil mujal, kuna kõik lapsed, kes hetkel käivad trennis Tallinna Linnahallis, ei mahu ühte Preemia jäähalli. (Alina)
Püüdsin kommenteerida seda probleemi vastates 10-ndale küsimusele. Mulle on iluuisutajate ja jäähokimängijate mured väga südamelähedased. Käisin hiljuti Lasnamäel avamas Noorteööd, mille üheks põnevamaks sündmuseks oli Jeti jäähallis korraldatud jääshow. Olen olnud ka jäähoki maailma tasemel meistrivõistluste korralduskomitee eesotsas ja elanud läbi kõiki niisuguste mängude organiseerimisega seotud muresid. Ei jäta ka nüüd uisuspordi sõpru hätta.

23.

Miks on äkitselt hakatud linnavalitsuse poolt kuulama "üldsuse arvamust" Viru poja puhul (jättes arvestamata juriidiline pool ning kohtuotsus), kuid samas ei arvestata üldsuse arvamust 3000-krooniste korterite müügi puhul vanalinnas? Viimaste puhul kiputakse järjepidevalt tuginema just õiguslikule aspektile, jättes kõrvale asjaolu, et tihti pole ostjate seas "peavarjuta" õnnetuid.
Veel. Millal saab Tallinn endale abilinnapea, kes teeb vahet kohtuotsusel ja kohtu poolt esitatud pressiteatel? Televisioonis suutis abilinnapea teatada, et tuginedes KOHTUOTSUSELE olevat kohus seisukohal, justkui oleks Viru juurdeehitus kole. Samas edastas aga kohus oma pressiteatega manitsuse pressile, et nemad ei anna hinnangut ehitise sobivusele, vaid ehituslubade menetluse protseduuride kohta. Kas usinale abilinnapeale osutus juriidiline tekst liiga keeruliseks ja ta pidas kergemaks lugeda läbi pressiteade ning see enda jaoks kohtuotsuseks lugeda?
(Sander)
Linnavalitsus püüab alati lähtuda eeskätt üldsuse arvamusest. Need on olnud üks olulisi argumente, kui me langetame kaalutletud otsuseid. Keskerakond hakkas esimesena laiemalt linnajuhtimisel kasutama avalike arvamuse küsitluste tulemusi ning korraldama ka linna referendumeid üldist huvi pakkuvates küsimustes (Harju tänava tulevik, alkoholimüügi piirangud jne).
Korterite erastamisel sundüürnikele järgitakse alati nii seadusi kui ka linna kehtestatud protseduurireegleid. Enamus linnakodanikke toetab omandireformi seadusest tuleneva ülekohtu heastamist ning sotsiaalsete pingete leevendamist.
Veel: ärge tehke liiga meie abilinnapeadele. Kohtuotsuse langetamise päeval edastas hinnanguid sisaldava pressiteate arendaja, aga mitte linnavalitsus. Linnavalitsus ootas ära, kuni kohtuotsus meieni jõudis, arutas situatsiooni, konsulteeris juristidega ning kujundas alles seejärel oma seisukoha.

24.

Tere,
Tallinna kesklinnas puudub esinduslik kontserdisaal ja seega küsin, kas oleks võimalik koos uue raekoja ehitusega Linnahalli kõrvale renoveerida tallinlastele jt korraldatavate kontsertide jm ürituste s.h. kultuuripealinna ürituste otstarbeks ka Linnahall?
(Rita)
Linnahalli renoveerimisel on kavas muuta see mitmefunktsionaalseks keskuseks, kus kindlasti peab olema võimalik korraldada ka kontserte ja muid üritusi. Tähtis on, et selleks oleks olemas ka kontsertorganisatsioonide huvi. Lisavõimalusi kontserttegevuse aktiviseerimiseks kesklinnas pakub tulevikus ka uus Sakala keskus, kus praeguste kavade kohaselt hakkavad toimuma ka näiteks Jazzkaare kontserdid.

25.

Kuidas edeneb Tallinn-2025? Millised võiksid olla nn Suur-Tallinna piirid ilma administratiivpiire muutmata? Kui kaugele on jõutud Pealinna Seadusega? (Arvo)
See ei käi küll otseselt pressikonverentsi teema kohta, kuid mõnedele küsimustele jõuan veel vastata. Tallinn 2025 edeneb jõudsalt. Linna tervikuna ja selle erinevaid valdkondi on nendel aastatel arendatud linnavolikogu poolt (10. juunil 2004) kinnitatud strateegias „Tallinn 2025” ära toodud poliitikate ja põhimõtete järgi. Põhimõtteliselt realiseeritakse linna arengustrateegiat arengukavas 2006-2021 ning valdkondlikes arengukavades ära toodud konkreetsete projektide alusel. Vastavalt seadusele arutab linnavolikogu arengukava täitmist igal aastal ja võtab selle täitmise kohta vastu otsuse.
Rääkides Suur-Tallinnast, kasutaks pigem paremat ja kõigile arusaadavamat terminit, mis oleks linnaregioon (pealinnaregioon). Selle mõiste all peame silmas eelkõige koostööd Tallinna linna ja tema lähivaldadega, olgu see siis ühistransport, ühised teed, vee- ja kanalisatsiooni projektid jne. Sellise koostöö puhul ei ole administratiivsed piirid takistuseks ega piiravaks teguriks. Seetõttu jätaks piirid puutumata.
Pealinna Seaduse eelnõust kahjuks veel asja saanud ei ole. Viimati pöördus linnavolikogu 2006. aastal Vabariigi Valitsuse poole, kuid seaduseks seda ettepanekut vormitud ei ole. Lisan siia ka lingi, kust on linnavolikogu otsus ja asjade kronoloogia näha http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103746 

26.

Sooviksin küsida, mis on teil plaanis Kopli Liinide rajooni kohta. Millal need liinid korda tehakse? Ja üldse, mis on plaanis sinna ehitada? Küsin sellepärast, et ei oska otsustada, kas on mõtet sealkandis korterit osta või mitte ning kas sellel korteril on üldse tulevikus mingi väärtus. (Jana)
Kopli liinide arendamiseks on valminud eskiis, mille alusel algatame piirkonna detailplaneeringu, mis kava kohaselt peaks valmima 2008. aasta lõpuks. Väärtuslikud ehitused kuuluvad säilitamisele ning korrastamisele, lisandub elamuid ja kaubandus ning äripindu. Planeeringujärgne arendus muudab piirkonna tõeliselt kaasaegseks heakorrastatud alaks. Arvestades, et Põhja-Tallinnast on saamas pealinna suurim arengupiirkond ning lähedusse jäävad perspektiivsed Paljassaare sadama, Sitsi mäe ning Meeruse arendusalad, võib ennustada asumi elamispindade olulist väärtustumist lähitulevikus, vaatamata kinnisvaraturu üldisele olukorrale.
Nii, et Jana, ma arvan, et võin Teile soovitada Kopli piirkonna korteritel on tulevikus kindlasti suurem väärtus.

27.06.09.07 sõitsin rulluiskudega jalgrattateel Russalka juures Narva maanteel (linn teostas töid ning kanalisatsiooniluugid ei olnud piiratud)- murdsin käeluu - tulemuseks töövõime kaotus. Küsimus - kuidas saada kompensatsiooni vältides kohtusse pöördumist. Luumurd on protokollitud ja sündmuskoht on fotol. (Valentina)
Tee omanik on kohustatud liiklejate ees tagama tee korrashoiu ning tee seisundinõuetele vastavuse ja liiklejatel on Teeseaduse  § 37 lg 6 alusel nõudeõigus tee omaniku vastu, et viimane tagaks tee ohutu liiklemise korraldamise. Seega Tallinna linn kui põhiline linnas asuvate teede omanik vastutab tema omandis olevate teede seisukorra eest.
Kompensatsiooni taotlemiseks tuleb esitada Tallinna Kommunaalametile avaldus, mille vaatab läbi Tallinna Kommunaalameti juhataja käskkirjaga moodustatud Liikluskahjude avalduste läbivaatamise komisjon. Avaldusele tuleb lisada kõik dokumendid, mis tõendavad õnnetuse toimumist ja kahjude suurust.

 

 

Täname küsimuse esitajaid ja Eesti meediat, kes neid küsimusi ja vastuseid on oma väljaannetes ohtralt tsiteerinud ja mitmeti tõlgendanud. Tunnustan ajakirjanike väledaid näppe.

Edgar Savisaar, Tallinna linnapea ja pressiteenistus

 

Viimati muudetud: 08.10.2009