30.10.2019

Tallinna Liivamäe Lasteaeda ümbritseb 100 meetrit harivat aeda

Tallinna Liivamäe Lasteaial on 100 meetri pikkune aed, mis piirneb Juhkentali tänavaga ning millest on saanud hariv aed nii lasteaiaperele kui ka kogukonnale.

Hariva aia mõte koorus välja projektist „Otsime juuri“, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Nii emad kui ka isad koostöös oma lastega joonistasid oma lapsepõlvekodu rahvariiete seelikute triibustikke. Osalus oli uskumatu suur. Kokku laekus 240 tööd, nendest 16 olid väljastpoolt Eestit. Tööd olid imeilusad, kuid kahjuks ei olnud lasteaial võimalik neid siseruumides näidata. Nii sündis idee väljapanek hoopis piirdeaiale panna.

Tagasiside oli üllatavalt positiivne. Jalakäiad, naabermajade elanikud ja lapsevanemad rääkisid põnevaid lugusid, kuidas näitus oli möödakäijaid puudutanud. Mõned arvasid, et lähevad kohe koju ja vaatavad, milline on tema kodukoha rahvariideseelik, mõni pidas plaani, et peab ikka endale ka rahvariided soetama. Osad inimesed, kes olid bussiga mööda sõitnud, tulid järgmine päev jalgsi näitust vaatama. Mitmeid kordi öeldi, et see on hea mõte ja ootame huviga järgmist näitust. Paljud lapsevanemad tulid õhinal rääkima oma lugusid ning seda kui põnev oli üle hulga aja värvidega joonistada. Samuti oli positiivne tagasiside Juhkentali Seltsilt. Lõpuks koondati lasteaia personali ja lapsevanemate juured Eesti kaardile.

Juhkentali-poolsele aiale anti nimeks „100 meetrit harivat aeda“. Kõik sealsed väljapanekud on toimunud koostöös ning suunatud laste, lastevanemate, personali ja miks mitte ka naabruskonna ja piirkondlik kogukonna harimiseks. Oma väljapanekutega püüab lasteaed innustada inimesi jala käima ning samaaegselt pakkuda äratundmisrõõmu, tuletada meelde juba õpitut juhtida tähelepanu Eesti väärtustele, teha oma aiast möödumine huvitavaks ja äratundmisrõõmu pakkuvaks.

2019. aasta on Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaasta. Maikuus pandi koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti eri piirkondade muuseumidega üles näitus „Eesti au ja uhkus – rahvariided“. Eksponeeritud oli 81 piirkonna rahvariided koos triibuseelikutega. Väljas olid veel Omniva (Eesti Posti) rahvariiete margid ja Valli Lember-Bogatkina rahvariietega postkaardid. Väljapanekuga „Kas tunned neid taimi?“ esitleti 81 rohttaime fotot lastvanemate, lasteaia personali ning Tartu Ülikooli botaanikaaia fotokogudest. Kahe hariva väljapaneku vahel oli kesksel kohal Liivamäe laste endi maalitud lõbusad portreepildid „Meile meeldib siin!“.

2019. aasta on eesti keele aasta ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) on kuulutanud tänavuse aasta ka põlisrahvaste keelte aastaks. Sellest ajendatult otsustas lasteaed oktoobris panna „harivale aiale“ väljapaneku „Vanasõna ei valeta“ , mis valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakonnaga. Vanasõnad on kirja pandud vanas eesti keeles, osadel vanasõnadel viidatud piirkondlikule murdele.  Eestis on kasutusel kaheksa põhimurret: Kirde-Eesti rannikumurre, saarte-, lääne-, kesk, ida-, mulgi-, Tartu- ja Võru murre. Osa vanasõnadest on ka lasteaia koridorides. Kokku on näitusel ligi 300 vanasõna, millega lasteaed pöörab suuremat tähelepanu eesti murdekeeltele. 

Lastele meeldib iseäranis see, kui lugeda mõnda lugu või luuletust mõnes vanas eesti murdes. Kohe tuleb lastelt lugusid, kuidas nende vana-vanaemad ja vanaisad sellist nende jaoks imelikku, kuid armast keelt räägivad.
 

Imbi Pajula, Tallinna Liivamäe Lasteaia direktor

   

 

 

 

 

 

Uudise rubriigid: