Konkurss "Haridusuuendus 2019"

Konkursi korraldajad: Tallinna Haridusamet koostöös Tallinna Ülikooliga. 

Eesmärk: mõtestada juhtimise protsessi ning tunnustada Tallinna haridusasutusi, kes toetavad muutuva õpikäsituse moto „Õppides õnnelikuks, õnnelik õppides!” elluviimist.

Sihtrühm: Tallinna Haridusameti hallatavad haridusasutused.

Esitajad: Sihtrühma kuuluvate haridusasutuste esindajad. 

Tähtaeg ja kontaktid: Taotluste esitamise tähtaeg on 11. märts e-kirja kuupäeva järgi. Taotlus edastada Tallinna Haridusametisse e-posti aadressil ilona.umal@tallinnlv.ee, märksõna konkurss Haridusuuendus 2019

 
Konkurss toimub kuues valdkonnas

I ÜLDOSKUSTE KUJUNDAMINE

  • Kool: Õpioskuste kujundamine  

Tegevused ja lahendused, kuidas koolis õpioskusi süsteemselt ja kokkulepitult kujundatakse, näiteks kuidas õpilaste suunamine eesmärke seadma, oma õppimise protsessi analüüsima,  õppimiseks keskkonda looma; õppija eneseregulatsiooni toetamine; õppimisstrateegiate omandamine; tekstiga töötamise strateegiate,  mälutehnikate õpetamine; õppimise planeerimise oskust arendamine; koostööoskusi rakendamine; jne.

  • Lasteaed:  Lapse üldoskuste kujundamine läbi valdkondade lõimingu

Tegevused ja lahendused, kuidas lasteaias  üldoskusi kujundatakse läbi valdkondade lõimingu, näiteks kuidas mänguoskuste kujundamine lõimitud õppe- ja kasvatustegevustes; tunnetus- ja õpioskuste kujundamine lõimitud õppe- ja kasvatustegevustes; sotsiaalsete  ja  enesekohaste oskuste kujundamine lõimitud õppe- ja kasvatustegevustes; jne.

II LAPSE/ÕPPIJA ARENGUT TOETAV HINDAMINE

  • Kool: Kujundav hindamine

Tegevused ja lahendused, kuidas koolis arendatakse kujundavat hindamist, näiteks kuidas õppija arengut toetav hindamine; tagasi- ja edasisidestav hindamine, õppijale õppimisprotsessile orienteeritud tagasiside; jne.

  • Lasteaed: Lapse arengut toetava hindamise võimaluste rakendamine koostöös lastevanematega

Tegevused ja lahendused, näiteks: lapse arengut toetav hindamine; lapsevanema kaasamine lapse arengu hindamisse; lapse mängust ja õppimisekohta tagasiside andmine lapsele ja vanematele; laste suunamine enda tegevust analüüsima; jne.

III KAASAV HARIDUS

  • Kool: Õppe individualiseerimine, hariduslikud erivajadused.  

Tegevused ja lahendused, näiteks: õppe individualiseerimine parimal moel õpetajate teadmisi ja oskusi erivajadustega õpilaste õppe- ja arenguprotsessi toetamisel; koostöö erinevate osapooltega, et tagada parim lõpptulemus nii individuaalse õppija, kaasõpilaste kui ka teiste asjaosaliste jaoks; jne.

  • Lasteaed: Õppe individualiseerimine ja lapse individuaalse arengu toetamine

Tegevused ja lahendused, näiteks: mängu kaudu arenguliste erivajadustega lapse arengu toetamine; individuaalne lähenemine ja tegevuste raskusastme muutmine; jne.

IV LAPSE/ÕPPIJA PÄEVA DISAIN

  • Kool: Koolipäeva disain

Tegevused ja lahendused, kuidas luuakse võimalused, et õppija on õppides õnnelik, näiteks: lõimingut toetav õppeprotsessi disain; päevakava lahendused; kogupäevakool; lõimingut toetavad ruumilahendused sh väljaspool kooliruume; jne.

  • Lasteaed: Õpikeskkond lõimingu toetajana

Tegevused ja lahendused, kuidas õpikeskkond toetab lõimingut, näiteks: toetab lasteaia sise- ja väliskeskkond laste mängu ja õppimist ning lõimingut õppe- ja kasvatustegevuses; rakendatakse innovaatilisi ideid õpikeskkonna kujundamisel; digikeskkonna ja -vahendite rakendamine laste arengu toetamisel; jne.

V SOTSIAALSETE JA EMOTSIONAALSETE OSKUSTE ARENDAMINE

  • Kool: Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine

Tegevused ja lahendused, näiteks: enesemääratluspädevuse arendamine; emotsioonide juhtimise toetamine õppeprotsessis, nende reguleerimine; sotsiaalsete oskuste toetamine õppeprotsessis; jne.

  • Lasteaed: Sotsiaalsete oskuste kujundamine ja emotsioonide juhtimine eelkoolieas,

Tegevused ja lahendused, näiteks: laste sotsiaalsete oskuste kujundamine; tegevuste rakendamine laste emotsioonide juhtimise oskuse kujunemiseks; jne.

VI ÕPETAJATE KOOSTÖISUSE ARENDAMINE

Tegevused ja lahendused, kus õpetajate omavaheline koostöö aitab näiteks: õpetajate professionaalse arengu toetamine; arendada õpilaste/laste koostööoskusi; luua ainetevahelisi seoseid; arvestada õpilaste/laste erinevustega jne.

Konkursi korraldus

  • Igas valdkonnas antakse tunnustused eraldi nii koolidele kui lasteaedadele.
  • Haridusasutus saab valida kuni 2 valdkonda, milles ta konkursi taotluse esitab.
  • Taotlus esitada kuni 2 leheküljel lühikirjeldusena järgneva struktuuri alusel: 1) haridusasutuse nimi ja kontaktisiku andmed (e-mail, telefon); 2) kandideeritav valdkond; 3) haridusuuenduse lühikirjeldus (uuenduse sisu ja põhjendus, miks seda hakati kasutama, kellele suunatud); 4) info uuenduse kasutamise kohta (kus, mil viisil on uut lähenemist realiseeritud, milline on mõju õppijatele/lastele/õpetajatele); 5) hinnang kasutamise tulemuslikkusele ja mõjule (mis on hästi läinud, kus on probleemid ja pudelikaelad); 6) edasised sammud (mis on järgmised plaanid); 7) soovi korral link, kus on uuendusega seotud tegevuste/materjalidega võimalik tutvuda.
  • Konkursil on dokumendivoor kui ka külastusvoor.
  • Tallinna Haridusamet moodustab komisjoni, kuhu kuuluvad THA, TLÜ ja haridusasutuste esindajad. Komisjon teeb otsuse, milliste taotluste puhul toimuvad haridusasutuste külastused, kes on tunnustuste saajad ja kellele tehakse ettepanek oma kogemuse jagamiseks haridusfestivalil IduEdu oktoobris.
  • Haridusasutusi külastava meeskonna hulka võivad kuuluda eksperdid TLÜ-st, THA spetsialistid, Tallinna haridusasutuse juhid.

Tiitlite väljakuulutamine

Haridusuuenduste tunnustused antakse üle õppeaasta pidulikul lõpetamisel, tunnustatud asutused avalikustatakse Tallinna Haridusameti veebilehel.

Hindamise kriteeriumid (neid küsimusi analüüsitakse asutuse külastusel koos ekspertidega. NB! Haridusasutuse poolt peaks külastusel osalema külastatava asutuse juhtkond)

1. Muutuse eesmärk, vt ka https://www.hm.ee/et/opikasitus

  • Kuidas muutus toetab õppija arengut ja soovitud õpikäsituse suundades liikumist?
  • Millele toetuti muutuse kavandamisel (allikad, teiste näited, kogutud andmed)?
  • Milliseid tõendeid on kogutud muutuse kohta ja mis näitavad tulemust?

2. Muutuste protsessi, mõju analüüs

  • Kuidas antud muutus kajastub õpetajate töökorralduses, kuivõrd oli vaja täiendavat koolitust, õpetajatele õppimisvõimalusi?
  • Kuivõrd oli vaja õppeprotsessi korraldust muuta? Milliseid muutusi tehti koolikeskkonnas?
  • Kuidas muutus on juhtimist mõjutanud? Kuidas hinnatakse muutuse mõju?
  • Kuidas on kaasatud lapsevanemad muutuse rakendamisse?

3. Muutuste jätkusuutlikkus

  • Kui kaugele on muutuse rakendamisega jõutud?

4.      Muutuste analüüs ja arendused

  • Mis olid rakenduse väljakutsed ja kuidas neid lahendati?
  • Kuidas muutust kavandatakse edasi arendada?

Sõnastage selge eesmärk - mida soovite saavutada.
Kirjelda head tulemust tulevikus- olukorda, kui kõik on nii nagu soovite.
Nimetage kaks konkreetset tunnust, millest saate aru, et olete eesmärgi saavutanud.

  • Mida soovitaksite teistel teisiti teha?

Statuut printimiseks

Viimati muudetud: 04.02.2019