Uutele lastevanematele

KUI OLED OTSUSTANUD TUUA LAPSE LASTESÕIME 

Kui oled otsustanud oma lapse tuua  sõimerühma, siis siin on Sulle mõned soovitused:

  • usaldan oma lapse õpetajaid, pühendan nad kõigesse, mis seondub minu lapsega: tervis, harjumused, eripära, lemmiktegevused, meelis-toidud ja söömisharjumused, uneajad, magama jäämise harjumused, kodused probleemid, suhtlemisringkond, koduloomad jne;
  • Suvel enne lapse alustamist sõimes võiks püüda lapse lõunauinaku aega sättida samale ajale kui lastesõimes 12.30-15.00.
  • õpetage laps iseseisvalt sööma.
  •  potilkäimine peaks olema tuttav. Suurepärane, kui laps on mähkmetest vabanenud.
  • lapse toon sõime puhtalt, küüned lõigatud, juuksed korras, tüdrukutel võimaluse korral patsid peas;
  • riietuse valin vastavalt ilmale ja toatemperatuurile. Toariietus on mugav, kerge, selline, mis võimaldaks lapsel ise riietuda. Arvestan, et õues käiakse iga ilmaga. Õueriided on kergesti pestavad, küllalt avarad, suurte nööpide ja lukkudega rõivad. Jalatsid võimaluse korral ilma paelteta, kergesti jalga pandavad, kindad õmblen paela külge, sõrmikuid kasutan vastavalt lapse oskustele ning kinnaste mugavusele;
  • kappi panen piisavalt puhtaid riideid ning väikesi kilekotte musta pesu jaoks, taskurätte, kammi, vajadusel mähkmeid;

Sõimelastele soovitame harjutamisperioodil lühemaid päevi:

1. Esialgu käib laps paaril hommikul koos ema, isa või hoidjaga rühmas mängimas

2. edasi proovitakse päev-päevalt jätta last üha pikemalt omapäi

3. laps käib hommikupoolikuti lasteaias, kuni ta on harjunud rühma personaliga ja uue keskkonnaga (tavaliselt u 2-3 nädalat),

4. seejärel võib laps jääda lasteaeda lõunaunne

  • võimalusel ei jäta last pikaks päevaks sõime, ta väsib;
  • tunnen huvi lapse tegemiste vastu ning võtan aktiivselt osa rühma üritustest;
  • tekkinud küsimuste ja probleemidega pöördun õpetajate või vajadusel direktori poole.
  • olen lapsele toeks ja julgustajaks, varun aega ja kannatlikkust, et kohanemine oleks meile mõlemale kergem!
  • Usun ise sellesse, et Helliku Lastesõimes on lapsel hea olla!

Logopeedi nõuandeid sõimerühma tulevate laste vanematele

  • Räägi lapsega, isegi siis, kui sulle tundub, et ta ei saa aru. Võibolla ei ole tal veel piisavalt sõnu enda väljendamiseks, kuid ta salvestab hoolega ema-isa juttu.
  • Lasteaeda minnes tekib enamus lastel peale kohanemisperioodi suur suhtlemisvajadus ja kõne hakkab tormiliselt arenema.
  • Sel perioodil võib lastel esineda teatud kõnetakistusi (n. pa-pa-part). Ära juhi sellele lapse tähelepanu ega hirmuta teda ja ennast. Säilita rahu ja positiivsus, räägi lapsega rahulikus tempos ja anna lapsele aega vajalike sõnade leidmiseks.
  • Hangi koju eakohaseid raamatuid: sõimelapsele sobivad tugevate lehtedega pildiraamatud. Vaadake neid koos, nimetage tegelasi, esemeid, tegevusi, andke lapsele aega korrata.
  • Loe lapsele ja laula: tugev emotsionaalne side on väga vajalik ja arendav.
  • Iga viga, mida laps kõneldes teeb, pole vaja parandada.

Mõningaid orientiire 2-3-aastaste laste kõne kohta

2-aastane laps peaks väljendama ennast juba kahesõnalausetega (kes teeb? mida teeb? mida sööb?), kasutama pöördeid (mina-sina-teie), kasutama olevikku ja lihtminevikku, käskivat ja kindlat kõneviisi (anna, annab, annan). 3. eluaasta on küsimisperiood: “Mis see on?”

LAPSE KOHANEMINE LASTESÕIMEGA

Soovitused lapsevanematele.

Kohanemisega puutub laps kokku sünnist alates. Esialgu tuleb tal kohaneda oma ümbruse ja perekonnaga. Oma käitumisvormid omandab laps esimese kolme eluaasta jooksul. Selle järgi, kuidas laps käitub perekonnas, saab prognoosida tema kohanemist kollektiivis. Kuigi kohanemisprotsessis on kesksel kohal laps ise, mõjutavad tema kiiret kohanemist lastesõimes tema eelnev ettevalmistus ning kodu ja lastesõime koostöö.Lastesõime tulek on suur muudatus lapse elus: tuleb eemal olla harjunud keskkonnast ja lähedastest inimestest. Nende asemel tuleb kohaneda paljude uute inimestega (õpetajad, teised lapsed ja nende vanemad), kodust erinevate ruumidega, teise päevarütmi ning tegevustega. Lapsel on raske, sest puuduvad varasemad kogemused ja teadlik suhtumine asjasse.

 Sõim ehk kuni kolmeaastaste laste rühm on koht, kus laps õpib ise hakkama saama ja teiste seas käituma. Lastesõimes õpib ta suhtlemist ja kollektiivis toime tulemist. Samuti õpib laps lauakombeid, kaaslastega arvestamist, hügieeni, korra hoidmist jne. Seda kõike tehakse mänguliselt ning loovate tegevuste kaudu. Tulemusteni jõutakse täiskasvanu eeskujul, ühise tegutsemise ning rühmakaaslaste toel. Lastesõimes õpetatakse, kasvatatakse ja arendatakse last pidevalt.

 Et harjumisaega võimalikult kergeks ja valutumaks muuta, saate teie, lapsevanemad, lapse heaks palju ära teha.

Kuigi esimestel päevadel soovitatakse vanemal lapsega koos lastesõimes käia, ei tohiks seda liiga pikaks venitada, nii võib soovitud kasu asemel hoopis kahju teha. On ju eesmärgiks siiski see, et laps veedaks päeva vanemata. Pärast mõnda päeva koos olemist võib vanem esialgu minna ära vaid tunniks. Lapsele öeldakse, et ema/isa läheb nüüd ära (tööle, poodi, asju ajama, koju vms) ning tuleb varsti tagasi. Kallistus, lehvitamine ning vanem lahkub. Kindlasti ei tohi salaja ära hiilida  kui laps on mänguhoos. See tekitab lapses usaldamatust ja hirmu, et vanem võib ootamatult kaduda. Kui aga on öeldud, et vanem lahkub ja lehvitatud, tuleb otsustavalt ka minna. Isegi kui laps nutma hakkab ning soovib kaasa minna, peab vanem jääma endale kindlaks ja lahkuma. Lapse võtab enda hoolde õpetaja, kes võtab lapse sülle, kaasab ta põnevasse mängu või lohutab muul moel.

 Sama käitumine kehtib ka siis, kui jõuab kätte aeg, jätta laps terveks päevaks lastesõime üksi. Vanem räägib lapsele, et tema läheb nüüd ära ning laps jääb õpetaja juurde mängima. Võib seletada, mida laps päeva jooksul teeb (sööb hommikust ja mängib, käib õues, sööb lõunat, magab, mängib veel natuke ja siis tulebki emme), olla optimistlik, et päev tuleb kindlasti tore. Seejärel kallistada, anda laps õpetajale üle, lehvitada ning lahkuda koheselt. Võib ka leppida kokku, et vanem ise helistab mõne aja möödudes õpetajale ning uurib päeva edenemist.

 Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga.

  • Esimest lastesõimega harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-kolme nädala jooksul. Mida väiksem laps, seda olulisem on ilma pikkade vahedeta harjutamine. Hiljem võib lastesõimes käimise paindlikumaks muuta.
  • Sageli on abi sellest, kui laps läheb lastesõime isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ning otsustusvõimelisemad – hommikune hüvastijätt läheb valutumalt.
  • Meeles tuleks pidada ka seda, et õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üle erutatud, jonnakad, agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. 
  •  Lapsevanem peaks olema tähelepanelik ja kannatlik. Tuleks lihtsalt jälgida last, ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises.

 Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil?

 Elkonin märgib, et lapse lastesõime tulekuga kohanemise perioodil, toimub lapses teatud stereotüüpide murrangtuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmudlaps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutupõeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust.

Kohanemise edukus sõltub lapse ja täiskasvanu valmisolekust alustada lastesõimes käimisega.

Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskemKolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, kõne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.

Teadlased väidavad, et laps võtab uue täiskasvanu omaks läbi ema prisma. Kohates tuttavat, naeratab ema, nii teeb ka laps. Sama kehtib kohanemisperioodil suhte puhul õpetajasse. Lapsele olulise lähiümbruse ja seal viibivate inimeste pingereas on:

  • Esikohal ema ja lapse suhe. Kohanemisperioodil tuleb sellega arvestada. Tehakse viga, kui püütakse jõuga last emast eemale saada. Sellega võib laps kaotada vajaliku usalduse lähiümbruse vastu.
  • Teisele kohale võib seada lapse ja teised täiskasvanud.
  • Kolmandaks võib nimetada last ja lähiümbrust. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. See võib olla ka konfliktide põhjustajaks. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonnaolemasolu 
  • Kõige viimasena võib esile tuua suhte laps ja teised lapsed.

 Tugevdage lapse immuunsust. Lasteaeda tulevad lapsed erinevatest peredest. Nad toovad kaasa viiruseid ja baktereid, millega teie laps ei ole kokku puutunud. Kui lapse immuunsüsteem on küllalt tugev, siis ei nõua haigusi tekitavatele mikroobidele vastupanu suurt pingutust. Isegi kui arvestada uute muljetega seotud suurt emotsionaalset pinget, on karastatud lapsel palju väiksem oht haigestuda. Terved lapsed on aktiivsemad ning nende koormustaluvus on suurem.Üks kindel näitaja, mille korral ei tohi last lastesõime tuua, on palavik ( temperatuur üle 37°). Samuti tuleb laps koju jätta, kui tal on vesine nohu, laps aevastab tihti või köhib magamise ajal. Viiruse saamise hetkest muutub laps nakkusohtlikuks mõne tunni jooksul. Haiguse peiteperiood kestab 12 tunnist kuni 3 ööpäevani.

Haige lapse koht on kodus! Õpetage laps nina nuuskama ja köhimise ajal käe selga/varrukat suu ette panema!On vana tõde, et lapsed haigestuvad kiiresti ja saavad terveks kiiresti. Siiski tuleks sõimeealist last pärast haigussümptomite kadumist hoida 2-3 päeva kodus taastumas.

 Suhelge rohkem. Kui soovite, et teie lapsel oleks lastesõimes kergem kohaneda, siis tuleb oma käitumisharjumused üle vaadata ja ühineda teiste laste ning nende vanematega mänguplatsidel. Olge aktiivne, käige lastega külas, kutsuge külalisi koju, soetage uusi tutvusi. Tutvustage lapsele õpetajaid. Üks asi on minna lastesõime võõraste täiskasvanute juurde, teine kohata seal juba tuttavaid õpetajaid. Leidke aega uurimaks, kes on teie lapse tulevased õpetajad, ja tehke nad lapsega tuttavaks.

 Õpetage lapsele eneseteenindamisoskusi. Laps tuleb lastesõime minekuks ette valmistada, teda suure kollektiiviga järk-järgult harjutades. Tiina Tambaum (1999) toob välja oskused, mida peaks lasteaeda minev laps oskama:

 Tutvustage last lastesõime  päevakavaga – laps harjub teatud ajal magama, ärkama ja sööma. Kui kodune päevakava erineb oluliselt sõime omast, on lapsel keerulisem kohaneda.

  • Sõime minev laps peaks oskama tassist juua ja lusikaga süüa. Lapsele tuleks õpetada kõikide toitude söömist, et kujundada õigeid toitumisharjumusi. Kui laps pole kodus harjunud sööma suppi, putru või magustoite, keeldub ta ka lastesõimes neid isegi maitsmast.
  • Saab hakkama potil käimisega - laps peab iseseisvalt või täiskasvanu meeldetuletusel ja abistamisel oskama kasutada potti (2 aastane laps on päeval mähkmevaba).
  • Riietumisega - laps peaks oskama ennast lahti riietada ja täiskasvanu abiga ennast riidesse panna.
  • Varajase tõusmisega ja lasteaeda minekuga – hoolitsege selle eest, et lapsel oleks hommikul aega ärgata, ärge kiirustage teda kogu aeg tagant.
  • Aru saama kõige lihtsamatest palvetest: pane, too, vii, lähme jne.

Harjumatu tegevus uues keskkonnas tekitab lapses niigi stressi, lisaks peab ta omandama uusi oskusi. Võõras keskkonnas unustavad lapsed isegi varasemad oskused. Märksa parem on õpetada lapsele uusi oskusi rahulikus koduses õhkkonnas. Siis omandab laps need lihtsamalt ja lastesõimes on kergem.

  Võõrutage laps lutist ja lutipudelist. Lutist loobuda on vajalik kindlasti enne lastesõime minekut. Võib ju arvata, et lutt rahustab last sõime esimestel päevadel, aga ei arvestata, et seal on ka teisi lapsi, kes on äsja lutist loobunud  ja võivad hakata seda uuesti tahtma. Väikestel lastel ei ole kujunenud välja mõisteid „minu” ja „võõras”. Luti jagamine põhjustab aga bakterite levikut. 

 Mängige kodus lastesõime. Mäng on lapsele kõige arusaadavam õppimisviis. Kui iga päev mängida läbi olukordi, millega laps sõimes kokku puutub, siis hiljem ta juba teab, kuidas eri situatsioonides käituda. Väikelaps õpib läbi eeskuju ja mängu.

 Võimaldage lapsele vaba päev. Kui laps on juba lastesõime eluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lastesõime. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad sõimes ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda.

 Lapse riietusest lastesõimes. Soovitatav lapsele selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lapse riietel on nende kergesti selga pandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lastesõimes soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid- kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud- püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima.Magamise ajaks võetakse mänguriided seljast ja kasutatakse T-särki / öösärki. Lastesõime sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda   toetavad.          Nii  saab  jalg   “hingata”   ja   kujuneval   jalalabal   on   õige   tugi   olemas. Õuejalanõud olgu ilmale vastavad. Ka õueriietus peab olema ilmastikule vastav, sest käime õues iga ilmaga! Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus. Sama soovitus – riie olgu lapsele paras - kehtib ka õuekombinesooni-jope-pükste puhul.

Märgistage lapse riided (lapse nimi, nimetäht siseküljele), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Riiete segiajamine on täitsa võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.

Viimati muudetud: 03.06.2020