27.05.2020

Pealinna finantsseis oli eelmise majandusaasta lõpus väga hea

Tallinna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli möödunud aasta lõpu seisuga pealinna finantsseisund väga hea – linna konsolideerimisgrupi tulemiks oli 114 miljonit eurot, bilansimaht 1,75 miljardit ja netovara 1,36 miljardit eurot.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna linna viimaste aastate majandusaasta tulemused ja linna finantsseis positiivsed, mida kinnitab nii audiitori poolt märkusteta auditeeritud aruanne kui ka linnale antud kõrge krediidireiting.

„Võrreldes 2018. aastaga kasvasid linna tegevustulud 70 miljonit eurot, samas kui tegevuskulud kasvasid ainult 26 miljonit eurot. See tähendab, et linna finantspoliitika on olnud läbivalt pigem konservatiivne ja saame üksnes tõdeda, et see on ennast õigustanud,“ selgitas Kõlvart. „Täna peame aga nentima, et meie olukord on hoopis teine ja lõplik koroonaviirusest tingitud mõju majandusele ja seeläbi ka linnale ei ole meile veel teada. Septembris tekib ehk selgem arusaam, milline on majandusseis ja selle mõju meie finantsprognoosidele. Kuid juba praegu tuleb meil valmis olla ka negatiivseteks stsenaariumideks, optimeerida ja tõhustada linnasüsteemi ning leida võimalusi kokkuhoiuks ja kulude kärpimiseks. Samas on ka valdkondi, kus on oodata pigem senisest suuremaid kulusid, nagu näiteks sotsiaalvaldkond ja kindlasti ei saa me loobuda investeeringutest.“ 

Samas rõhutas linnapea, et tänu linna kriisieelsele tugevale finantspositsioonile ning tõhusale finantshalduse korraldusele on loodud hea eeldus, et tulla toime ka majanduslanguse tingimustes. 

Möödunud aastal tegi linn märkimisväärseid investeeringuid ja seda enam kui 95 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem panustati teede ja tänavate remonti – 46% ja haridusse 29,4%.

Eelmisel aastal valminud suuremad investeeringuobjektid olid Reidi tee, Paagi 10 munitsipaalmaja, Kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse uus hoone, Männikäbi lasteaed ja Sitsi lasteaed. Nii nagu 2018. aastal, nii ka möödunud aastal linn investeeringute katteks eelarves planeeritud laenu välja ei võtnud ning linna netovõlakoormus langes aasta lõpu seisuga 16,9%-le. 

Tallinna linna 2019. aasta tegevustulud olid 762 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 67,2% moodustasid maksutulud, saadud toetused 20,3%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud kokku 12,5%. Tegevustuludest oli suurim kasv maksutuludes ja saadud toetustes – 2018. aastaga võrreldes suurenesid maksutulud 50 miljoni euro võrra ning toetusi saadi enam 9 miljoni euro ulatuses. 

Linna tegevuskulud kokku olid 662 miljonit eurot, sellest 43,7% moodustasid tööjõukulud, antud toetused 17,7% ja muud tegevuskulud 32,6%. Konsolideerimisgrupis töötas 2019. aastal kokku üle 19 000 töötaja, sellest linna asutustes kokku üle 12 000 töötaja, millest ligi 9000 töötajat töötas linna haridusvaldkonnas. 

Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings tõstis 2019. aastal linna krediidireitingu tasemele „AA-“ ning kinnitas selle väljavaate stabiilsena. Reitinguagentuur tõi oma analüüsis välja jätkuvalt paranenud linna põhitegevuse tulemi, kõrge likviidsuse, mõõduka otsese võlakoormuse, mitmekesise majanduse ning stabiilse regulatiivse keskkonna.

   

Uudise rubriigid: