Asukoht

Pisike, vaid alla hektari suurune pargike Virmalise, Tehnika ja Koidu tänava vahel on rajatud funktsionalismiperioodil, arvatavasti 1930. aastate alguses koos seda ümbritseva tehasetööliste elurajooniga. Park oli tüüpiline elurajooni-sisene haljasala.

Oma praegusel kujul on Koidu park rajatud Nõukogude ajal, ehkki ala asuti hea­korrastama juba varem. Park on säilitanud kavandatud näo nüüdseni ja kohalikud elanikud kasutavad seda kodulähedase „elutoa laiendusena vabas õhus”.

Põhiline puuliik on siin jalakas, lisaks veel pärn ja vaher. Pargi piiril kasvab kohalik eksoot − hariliku pöögi punaselehine kultivar „Purpurea”.

Enne Teist maailmasõda jõuti siinne, tehasetööliste linnaosa hoonestada vaid osaliselt. Kvartalite vahel laiusid avarad majadeta krundid, kus asusid ümbrus­konna elanike peenra­maad ja vilja­puu­aiad. Üks selline tühimik oli ka praeguse pargi kohal. Veelgi hõredamaks muutus hoonestus pärast sõda, kuna osa lähikonna puumaju hävis 1944. aastal Tallinna pommitamise ajal.

1950. aastate algul valmisid ümbruskonnas uued, tollele ajastule omased uusklassitsistliku dekooriga suured kivi­elamud. Selliste stalinistlike majade juurde pidi toonaste linna­planeerimis­põhi­mõtete kohaselt tingimata kuuluma ka üld­kasutatav haljas­ala, seetõttu rajatigi Koidu park.

Läbi aja on selles pargis asunud laste mängu­väljakud ja spordi­platsid.

Koidu kasvab 36 liiki puittaimi. Pargile annavad varju valdavalt hobukastanid, aga ka mitmed teised dekoratiivsed liigid, näiteks ebatsuugad, k.a sinihall ebatsuuga. Kõige eksootilisem on mägivahtra kultivar „Leopoldii”, noor puu, mis on paljundatud Hirvepargi vanast isendist. Veel kasvavad siin punane tamm, Koehne pihlakas jmt.

Vaata lisaks: http://4sq.com/XQvsRf