Seabin - puhta mere nimel!

RUS

Teemad: Projekt Seabin, Seabin TallinnasVideo, Läänemere päev, Uudised

Seabin logoSeabin on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2014. aastal Austraalias. Kaks noort Andrew Turton ja Pete Ceglinski, kellele meeldis lainelauaga veelainetel sõita, otsustasid midagi ette võtta mereprügi vastu. Mereprügist on saanud tõsine oht veekeskkonnale. Merel ja ookeanil on tekkinud terved prügisaared, mis koosnevad laevadelt visatud ja maismaalt tulnud peamiselt plastikprügist. Andrew Turton on laevaehitaja ja meremees, kes seilas palju aastaid mööda merd. Ta nägi oma silmaga, kuidas kasvas merereostus aastast aastasse. Koos oma sõbra laevaehitaja Pete Ceglinskiga hakkasid nad mõtlema, mida võib looduse heaks ära teha. Kui randades on prügikastid, siis võiks olla spetsiaalne kast ka merel, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi, õli, jms. Nii sündis projekt Seabin, mis tõlkes tähendab „mereprügikast“, kuid tegelikult ei ole Seabin ainult passiivne prügikast. Selle põhja on paigaldatud pump ja seade püüab ise merevette sattunud reostust muutes sellega merevee puhtamaks. Seabin püüab kinni ka kuni 3 mm suurusega mikroplastiku osakesi. See annab põhjuse nimetada Seabin eesti keeles mereprügipüüduriks. Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma.

intro-box-2-image

Seabini asukohtEsmakordselt paigaldati Eestis mereprügipüüdur Seabin Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini äärde 2020.a. (vaata kaardil). See sai teoks tänu Helsingi ja Tallinna linna koostööle. Seadme valdaja Wärtsilä Corporation (Soome) andis püüduri Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kasutuseks 2020.a ja jätkab koostööd 2021.a. Püüdurit paigaldab ja hooldab Tallinna Sadam. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet korraldab keskkonnahariduslikke tegevusi mereprügipüüduri juures. Iga kahe päeva tagant tühjendatakse püüduri mahuti kogutud prügist. Prügi sorditake liigiti ja kaalutakse. Andmed edastatakse ülemaailmse projekti andmebaasi. Seda aitavad teha Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengid. Lasteaedel ja kooliõpilastel on võimalik osaleda haridusprogrammides. Tudengid näitavad neile, kuidas töötab mereprügipüüdur, missugune prügi satub sinna, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Lastele seletatakse, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas on vaja hoida merd. Haridusprogrammis osalemiseks tuleb registreeruda siin.

Vaata, kuidas töötab mereprügipüüdur Seabin:

Kuidas töötab mereprügipüüdur Tallinna vanasadamas Admiraliteedi basseinis

Mereprügipüüdurile pööratakse eriline tähelepanu Läänemere päeval, mida tähistatakse ühiselt Tallinnas ja Helsingis augustikuu viimasel neljapäeval (2021.aastal on see 26.08.). Info Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti  2020.a. toimunud üritustest Läänemere päeval on leitav siit.

2020.a. kokkuvõte

Iga kahe päeva tagant tühjendasid Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengid püüduri mahuti kogutud prügist. Prügi sorditi liigiti ja kaaluti ning andmed edastati ülemaailmse projekti andmebaasi. Saadud tulemused on kahe tabeli kujul lisas 1. Tulemused näitasid, et projekti perioodi jooksul (6.07-6.10) püüti kokku ligi 36 kilo erinevat vees liikuvat prügi ja orgaanilist ainet, millest 25,1kg oli mere biomass (adru, kalad jm organismid), 8,3 kg maa biomass (puude lehed, taimed) ning vaid ca 2,5 kilo jäätmeid. Kogutud jäätmetest 81 % moodustas plastprügi. Lisaks olid inimtekkelisest prügist esindatud nii suitsukonid (10%), pudelid (7%) kui ka plekkpurgid (2%). Samuti täitis Tallinna linn kohustuse kasutada Seabin´i teavitustes ja keskkonnahariduses. Keskkonnahariduse programmi käigus õpetati lapsi märkama merre sattuvat prügi ning teadvustama selle ohtlikkust veekeskkonnale. Ühtekokku sai Seabin’i tööga tutvuda üle 350 lapse 12 lasteaiast ja 4 koolist. Osaleti ka Läänemere päeval. Mereprügipüüduri tööga tutvudes said lapsed vahetu ettekujutuse, kuidas inimese tegevus veekeskkonda mõjutab. Tudengid näitasid neile, kuidas mereprügipüüdur töötab, missugune prügi sinna satub, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Lastele selgitati, miks merre sattunud prügi keskkonda ohustab ja kuidas saab merd säästa.

Tulenevalt eelpooltoodust selgub, et Seabini projektis osalemise kasutegur Tallinna linna jaoks on pigem keskkonnahariduslike tegevuste läbiviimine.  Arvestades asjaolu, et meri ja merereostuse vähendamine on Tallinna poolt Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel üks läbivatest teemadest, siis võimaldab antud projekt reaalset näitlikku teemakäsitlust.

Püüdur püüdis kokku 35916 grammi, millest jäätmeid oli 2494 grammi. Tabelis 1 on näidatud püütu kogused protsentides, grammides ja tükkides. Tabelis 2 on näidatud jäätmete koostis protsentuaalselt.

Tabel 1

 

Tabel 2

 

Õppematerjalid mereprügist:

Uudised mereprügipüüdurist Seabin Tallinnas

Tallinna linna partnerid: Wärtsilä Corporation, AS Tallinna Sadam, Soome Suursaatkond Eestis, Soome instituut, Helsingi linn, John Nurminen Foundation.

Pilt veebilehelt seabinproject.com

Viimati muudetud: 15.04.2021