25.03.2021

Paastumaarjapäev, iidne kevadpüha

25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt ,,maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi.

Paastumaarjapäev.jpgEestlased nimetavad oma maad ka Maarjamaaks, selle nimetuse tekkimise põhjused ulatuvad tagasi 13. sajandi ristisõdade aegadesse. Tähtsat rolli Liivimaa, kui Maarjamaa kuvandi loomisel on mänginud kroonik Läti Henrik - Henricus Lettus (1188 - 1259), kelle Liivimaa kroonika (Heinrici chronicon Livoniae) on peamine allikas Baltikumi ristisõdade kirjeldamisel.  Eestlaste rahvausund integreeris Maarja kiiresti oma süsteemi, kus Jumalaema omandas endisaegse usundi maaema positsiooni. Maarja ühendab rahvalauludes maa ja ema. Ka Eesti rahvusliku ärkamise ajajärgul 19. sajandi II poolel võeti Maarjmaa nimi Eestimaa sünonüümina taas kasutusele. 

Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - “tsia ruih vällä”. Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele. Maarjapäeva koha talupoja ajaarvamises ja majanduselus on hästi määratlenud Mall Hiiemäe: ,,Kui kevade lähenemise kajastusi leidub mitmete kevadtalviste kalendritähtpäevade kombestikus (küünla-, vastla-, madisepäev), siis paastumaarjapäev määrab juba kevade alguse. Põhiosa traditsioonidestki on orienteeritud eelolevale kevad- või suveperioodile.” Üldiselt on maarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha.

Autokolonnid Eestis 1949 märtsis.jpgOmeti seostub eestlastel paastumaarjapäev igaveseks ka ühe traagilisema sündmusega. Üks meie ajaloo mustemaid päevi oli 1949. aasta paastumaarjapäev. Oli see nimme just sellele päevale plaanitud? Miks just see päev, mis kristlastele tähistab Lunastusloo algust, rõõmupäev, tehti meie jaoks leinapäevaks? Kas on selles mingi sõnum meie jaoks? Üle kahekümne tuhande inimese koguti üle Eesti kokku, pandi täiesti ilma mingi kohtuta kaubarongidesse ja sõidutati ära võõrale maale. Karistuseks selle eest, et nad olid tublid eesti tööinimesed ja hoiatuseks mahajääjatele: kui te ei tee seda, mida meie tahame, siis on teil ees seesama tee. Sellest on seitsekümmend kaks aastat – terve pikk eluiga! Kui paljud noored seda tragöödiat tänapäeval mõista suudavad? Kui paljud täiskasvanudki seda meeles peavad, igavese hoiatusena, et inimene on suuteline teisele nii palju kurja tegema? Jah, keegi kuskil andis käsu. Aga käsk ei saa hävitada tuhandeid inimesi, selleks on vaja käsu täitjaid. Et viia tuhandeid inimesi nende kodudest ära kaugele võõrale maale, selleks on vaja väga palju käsutäitjaid. Türannia püsib sellel, et alati leidub inimeste hulgas piisavalt palju kurjade käskude ja surmaotsuste täideviijaid. Karistamatu vägivalla teenimine annab väikesele inimesele petliku võimu- ja üleolekutunde. Ja kuidas küll meie omad kaasmaalased andsid kommunistidele üles tuhandeid inimesi, oma külast, oma linnast, oma naabermajast? Mitte Stalin ei koostanud neid nimekirju! Ja me võime näha, et see on taas tõusmas. Ajalugu kordub. Ikka ja jälle õnnestub kurjuse vägedel endale ustavaid jüngreid leida, ikka ja jälle ajab kadedus, viha ja ahnus inimese oma suguvendade kallale. Jälle jagatakse inimesi ,,edumeelseteks” ja ,,tagurlikeks”, jälle koostatakse nimekirju nendest, keda tuleks ühiskonnast isoleerida…Raudtee 1949.jpg

 

Uudise rubriigid: