Tallinna Luha Lasteaia õppekava
I LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA
LASTEASUTUSE LIIK
Tallinna Luha Lasteaed on 6-rühmaline munitsipaallasteaed
LASTEASUTUSE ERIPÄRA
Tallinna Luha Lasteaias väärtustatakse lapse ARENGUT, LOOVUST, HOOLIVUST, KOOSTÖÖD, AVATUST ja ETTEVÕTLIKKUST läbi erinevate kunsti-ja haridusprogrammide ning meetodite.
(”Tarkuste Hoidis”, ”Kiusamisest vaba”, Junior Achievement`i majandusõppe ”Seitse sammu”, ”Lähme arvumaale”, Orff-metoodika muusikaõpetuses, terviseedendus, Persona Dolls, Robootika, MÕK).
II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITUS
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID
Õppe- ja kasvatustegevuse ÜLDEESMÄRK: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus:
lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Vaimne areng
1) Laps huvitub ümbritsevast maailmast, tal on uute teadmiste hankimise tahe
2) Lapsel areneb keeleline väljendus, mõtteviis ja loov mõtlemine läbi erinevate omandamisviiside
3) Laps tegutseb vajadusel sihipäraselt
Kehaline areng
1) Laps oskab väärtustada tervislikke eluviise
2) Laps on kehaliselt aktiivne
3) Laps kogeb sportlikust tegevusest tulenevat heaolutunnet
4) Laps oskab ja julgeb ennast väljendada
Sotsiaalne areng
1) Laps omandab ühiseluga seonduvad reeglid
2) Laps on valmis koostööks ja oskab märgata teisi enda kõrval
3) Laps oskab ja julgeb ennast väljendada
4) Laps tuleb toime igapäevaelus ja koolis
5) Laps on avatud ja ettevõtlik ning valmis koostööks
Emotsionaalne areng
1) Laps suhtub endasse ja teistesse positiivselt
2) Laps oskab väljendada erinevaid tundeid ja õpib neid valitsema
3) Laps õpib kaaslasi väärtustama ning püüab neid mõista
4) Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne minapilt
Esteetiline areng
1) Laps õpib märkama, säilitama ja kaitsma ilu looduses
2) Laps oskab märgata ilu kunstis ja tutvub kunsti eri liikidega
3)Lapsel on võimalus loovaks eneseväljenduseks
Eetiline areng
1) Laps suhtub negatiivselt vägivalda
2) Laps teeb vahet hea ja halva, õige ja vale vahel
3) Lapsel on arenenud armastus ja vastutus keskkonna ja looduse suhtes
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise PÕHIMÕTETEKS on:
1. KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ
Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud - koosolekud, arenguvestlused lapsevanemaga, traditsioonilised ühisüritused – kevadpeod, jõulupeod, koolieelikute lõpupeod, lahtiste uste päevad, heategevuslikud üritused, lapsevanemad koos rühmaga õppekäikudel, ekskursioonidel ja teatrites). Lapsevanemad on õpetajate poolt kaasatud rühma aasta tegevuskava koostamisse ja laste igapäevaelu mitmekesistamisse.
Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut – see on meeskonnatöö.
2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE
Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ning arusaama kujundamise tervise hoidmise tähtsusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse lasteaia ja kodu koostöös.
3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE
Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi.
4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust. Mäng on iseõppimine.
5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE
Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata küsitavusi seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära.
Pedagoogid julgustavad last aktiivselt, iseseisvalt ja loovalt mõtlema ja tegutsema: usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni, ei kasuta juhust teda hukka mõista; mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima; hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral.
6. LAPSE ARENGUT JA SOTSIALISEERUMIST SOODUSTAVA ÕPIKESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE
Ealiselt ja arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.
7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE
Lasteaed valmistab lapsi ette elama demokraatlikus ühiskonnas selle kaudu, kui lasteasutuse enda kultuur/keskkond on demokraatlik ja inimsõbralik – lastel on õigus valida, otsustada, vastutada. Demokraatiat õpitakse päev päevalt selle sees elades, nii kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas.
Kui lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust, siis omandavad nad ise oskuse arvestada kaaslastega ja hoolida neist.
8. LAPSELE TURVATUNDE JA EDUELAMUSTE TAGAMINE
Lapsed viibivad turvalises ja koduses õhkkonnas, kus neil on hea olla ja koos tegutseda.
Pedagoogi ülesandeks on eduelamuste tagamine, mitte üksnes võimaldamine – iga laps suudab mingis valdkonnas edukas olla.
9. ÜLDÕPETUSLIKU TÖÖVIISI RAKENDAMINE
Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.
Lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu rajame õppe- ja kasvatusprotsessi erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele, mis omakorda seotakse tervikuks ümbritsevast elust ja keskkonnast lähtuvate nädala teemade abil.
Teadmiste andmine ja oskuste omandamine toimub läbi paljude erinevate tegevuste - vaatluste, vestluste, õppekäikude, lastekirjanduse, kunsti, lavastamise, muusika, liikumise, võrdlemise, mängu jpm. kaudu.
10. EESTI KULTUURITRADITSIOONIDE VÄÄRTUSTAMINE NING TEISTE KULTUURIDE ERIPÄRAGA ARVESTAMINE
Pedagoogid väärtustavad eesti ja ka piirkondlikke kultuuritraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendri tähtpäevade tähistamise ja lastele tutvustamisega. Teiste rahvuste kultuuride eripäraga arvestamisele pannakse alus lasteaias.
ÕPETAMINE on tee juhatamine: miks, kuidas ja kuhu minna
KASVATUS on kasvamise saatmine
LAPSE ARENG on loomingu funktsioon: niipalju, kui on ruumi loominguks, on ruumi ka arenguks
ÕPPIMINE JA ARENG on sügavalt individuaalsed protsessid
Kogu tegevuse KESKPUNKTIS ON LAPS ja tema vajadused, kõik muud protsessid toetavad seda
LUHA LASTEAIA ÕPIKÄSITUS
*Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
*Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestavad pedagoogid laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.
*Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
*Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.Pedagoogid kaasavad last tegevuste kavandamisse ja suunatavad tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
Õppe- ja kasvatustegevuses loovad pedagoogid tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
kavandada oma tegevust, teha valikuid, olla õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja;
seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
*Lasteaias toimub õppimine planeeritud mänguliste tegevuste kaudu lähtuvalt õppe-ja kasvatustegevuse eesmärkidest, põhimõtetest, õpikäsitusest ja korraldusest ning ainevaldkondade eesmärkidest ja sisust.
*Koostöös lapsevanematega loovad pedagoogid lapse arengut ja tervist toetava füüsiliselt ja vaimselt turvalise kasvukeskkonna. Lapse kasvukeskkond on lapse arengut igati soodustav. *Lapsele on loodud erinevad võimalused nii mängimiseks kui iseseisvaks loovaks tegevuseks. Kasvuskeskkonna kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid kui sugu ning pedagoogid teevad õppimise rühmas kõigile“nähtavaks”.
*Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängu ja õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Õpetajad vahetavad neid vastavalt nädala temaatikale. Rühma kasvukeskkond võimaldab lastel mängida kodunurgas, lugemispesas, juuksurimängus, poemängus, teadusnurgas ning mängida arstimängu, laua-ja ehitusmänge, draamamänge, hariduslikke robootilisi mänge ja tegutseda käeliste tegevuste keskustes.
*Ainult läbi tegutsemise saab lastes arendada ettevõtlikkust. Lapsed on iseseisvad mõtlejad ja loovad tegutsejad. Õpetajad kasutavad planeeritud õppe-ja kasvatustegevuses erinevaid aktiivõppe meetodeid (rühmatöö, uurimuslik õpe, vaatluste ja katsete tulemuslik analüüs, kokkuvõtete suuline esitlus) ja lapsed osalevad aktiivselt õppeprotsssis. See aitab lastel ise mõelda, õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Pedagoog loob situatsiooni, kus lapsel on võimalus rääkida, kuulata, kaasa mõelda, liikuda ja käeliselt tegutseda..
*Lapse jaoks on kõige tähtsam tegevus mäng, seega on meie lasteaed koht, kus lapsed õpivad mängides. Meie pedagoogide poolt läbiviidud õppeprotsess on mänguline, lapsest lähtuv, lõimitud ja loov.
III 6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED
MÄNGUOSKUSED
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
SOTSIAALSED OSKUSED
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.
ENESEKOHASED OSKUSED
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
Valdkond MINA JA KESKKOND
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.
Valdkond KEEL JA KÕNE
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.
Valdkond MATEMAATIKA
1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.
Valdkond KUNST
1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.
Valdkond MUUSIKA
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
Valdkond LIIKUMINE
1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.
Valdkond DIGIVAHENID
1) teavad, mis on IKT vahendid ja mida need võimaldavad teha.
2) teavad digi- ja robootikavahendeid - We Do. Makey.Makey, Blue-Bot, Bee-Bot, Ozobot jne.
3) väljendavad end loominguliselt kasutades IKT võimalusi.
4) harjutavad tehnoloogia kasutamise oskusi.
5) oskavad kasutada WeDo ja Makey-Makey tarkvara õpetaja suunamisel.
6) konstrueerivad vastavalt juhendile LEGO klotsidest mudeleid ja panevad neid liikuma
7) lapsed kasutavad digivahendeid õpetaja abiga ning koos õpetajaga (fotoaparaat, videokaamera, diktofon, nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti).
8) loendab koos õpetajaga Bee-Boti teekonna samme.
9) loendab Bee-Boti teekonna sammud ühes suunas ning programmeerib Bee-Boti koos õpetajaga.
10) oskab programmeerida (parem-vasak, edasi-tagasi).
11) loob koos õpetajaga mängukeskkonna aluse.
12) loendab alusel ruutusid punktist A punkti B ning programmeerib Bee-Boti.
13) suudab punktist A punkti B liikumisel näha erinevaid võimalusi ning need Bee-boti programmeerida.
14) loob ise mängukeskkonna ja programmeerib teekonna.
15) suudab teise lapse programmeerimist jälgides määrata Bee-Boti sihtpunkti.
Rakendamine:
1) Lapsed tutvuvad IKT vahendite turvalise kasutamisega.
2) Õpetajad planeerivad IKT-vahendite kasutamise võimalusi nii planeeritud kui vabategevustesse.
3) Järk-järguline muutuste sisseviimine õpikeskkonda, kus IKT vahendid saavad lastele kättesaadavaks.
4) Oluliseks saavad õpetaja oskused ja vanemate toetus.
5) Lapsed loovad koos õpetajaga digitaalset sisu, väljendavad end loominguliselt kasutades IKT võimalusi (pildid, tekstid, multimeediumide loomine).
6) Lastele tutvustatakse e-keskkondi (gmail, Facebook, Skype) .
7) IKT- põhiste õppemängude mängimine.
8) Lasteaias õpitakse tundma tehnoloogilisi vahendeid ja programme ning seda, mida on võimalik nendega teha.