Lasteaia Mesipuu  kollektiivpuhkus 25.06- 07.07.2024.a.

Õppima õue!

Õuesõpe on tihedalt seotud kolme peamise tegevusega: keskkonnakasvatus, õuesõppe tegevused ja isiklik ning sotsiaalne areng. Tegevuste ja kogemiste kaudu luuakse teadmisi ning lähisuhet looduse, kultuuri ja ühiskonnaga.

Meie eesmärk on kujundada keskkonda säästvalt suhtuvat, vastutustundlikku isiksust. Just kogemused ning elamused viivad lapse aktiivse õppimiseni. Õuesõpe on üks paljudest tuleviku õpistrateegiatest IT-ühiskonna info- ja kommunikatsioonitehnika kõrval. 

TEGEVUSI ÕUEALALE

 Liikumismäng „Rebasejaht“. Üks lastest on rebane, talle pannakse taha nöörist saba. Rebasel on käes ämber käbidega. Teised lapsed loevad silmad kinni kümneni. Rebane läheb sel ajal peitu jättes endast maha käbiderea. Teised lapsed otsivad rebase üles järgides käbisid.

 Tuule suuna ja tugevuse määramine. Lapsed 4-7 a. Vahendid: tuuleratas, kerged kilekotid. Erinevate vahenditega tuule suuna määramine, tuule korjamine kilekotti (kilekott punni) ja tuule lahtilaskmine.

 Joonistada liivale nägu oma hetke tujust. Juurde väike (analüüs) vestlus sellest, miks nii on. Kui on paha tuju, arutleda üheskoos, kuidas seda paremaks muuta.

 Looduslikust materjalist käevõru tegemine maalriteibi abil. 4-5.a. lapsed.

 Taimerongi mäng. Rong peatub erinevates, mingi taime nimelistes peatustes. Lapsed peavad leidma loodusest vastava taime. Samal põhimõttel puurongi mängimine.

 Peidetud varanduse otsimine liivakastist (kaevamine ja leidmisrõõm).

 „Kõige suurema“ leidmise mäng. Kõige suurem puu, kõige suurem põõsas, kõige lillerikkam peenar, kõige suurem kivi, kõige vaiksem nurgake, kõige käidavam koht, kõige jämedam puu jne.

 „Leiukänd“ – üks kindel koht õues, kuhu aeg-ajalt ilmub erinevat uurimismaterjali, mida siis lastega uurida/vaadelda.

 Õppemäng „Käisin turul ja ostsin …“ Näiteks marjad, lilled, puud, põõsad, loomad jne.

 Mõistatuste mäng. Üks laps iseloomustab sõnadega mingit lille, taime, puu, põõsa omadusi. Teised püüavad ära arvata, millega on tegemist.

 Mäng „Minu nimi on …“ Lapsed seisavad ringis. Iga laps ütleb, mis on tema nimi. Nimi peab olema mingisuguse lille nimetus. Näit. kevadlilled, aialilled, puud, põõsad jne.

 Erineva pikkusega nöörid. Lapsed peavad lasteaia õuealalt leidma vastavalt nööri pikkusele sobiva ümbermõõduga puu.

  Pildi tegemine maapinnale looduslikust materjalist.

 Erinevates õuealalt leitud materjalidest (kivid, oksad, käbid jne) kokku seada näit. inimene, auto, rong vms.

 Looduspildi korjamine/koostamine kahepoolsele teibile.

 Looduslikust materjalist pilt (valge paber ja läbipaistev teip) 4 a. lapsed.

 Okstest linnukese meisterdamine (oksad risti, seo paelaga kinni).

 Puude tundmine lasteaia õuealal. Jookseme endale kõige lähemal oleva …. (näit kase) juurde. Kas sa näed veel mõnda …. (kaske)? Läheme selle alla. Ja nii käime läbi kõik lasteaia õuealal kased. Katsume puutüve, vaatame puu kõrgust, lehti jne.

 Puude määramine puulehtede abiga.

 Kastanimunade (või tammetõrude) korjamine, võrdlemine, loendamine ja nendest meisterdamine.  Joonistamine oksaga maapinnale – teised arvavad ära, mida joonistatakse.

 Liivale joonistamine, tähtede ja numbrite kirjutamine.

 Kriitidega joonistamine lasteaia õuealale (nt pildi joonistamine õpetaja poolt jutustatud jutukese kohta).  Tähtede ja sõnade kirjutamine oksaga maapinnale. 6-7 a. lapsed.

 Kividele peale kirjutatud tähtede abil sõnade moodustamine. Karbis on kivid, millele on tähed peale kirjutatud, karbi peal on sõna, mille peaks kokku saama. Aga on ka võimalus uusi sõnu moodustada.

 Liivale joonistamine ja kirjutamine puupulkadega eelnevalt antud teemal näit. suvi, vihmasadu jne.

 Liivakookide kaunistamine erinevate materjalidega (taimede lehed, õied, kivid, käbid), küünaldeks puuoksad.

 Liivakastimängud. Vaatlemine, uurimine. Jõgi, järv, oja.

 Kuiva ja märja liiva võrdlemine 3 a.

 Kivide võrdlemine – suurus, värvus, raskus jne.

 Taimedega joonistamine.

 Suvikõrvitsa taimede istutamine kompostihunnikule koos lastega, taimede kastmine.

 Herneste ettekasvatamine, istutamine, nende eest hoolitsemine.

 Taimede istutamine õue, nende hooldamine ja kastmine.

 Peenarde tegemine liivakastis (kaevamine, rehitsemine). Seemnete külvamine (näit. herned), taimede istutamine (näit. maltsad).

  Luubiga puukoorte (putukate, taimede) uurimine.

 Seebimullide puhumine – kelle oma kõige kaugemale lendab. 

 Mängud käbide ja kividega.

 Täpsusviskamine. Lapsed on kahes võistkonnas ja viskavad kive ja muid looduslikke asju ämbrisse. Võidab see, kes rohkem asju ämbrisse saab.

 Liikumismäng „Lähme külla“. Mängujuht ütleb: „Lähme külla kasepuule.“ Lapsed jooksevad kase juurde ja täidavad seal erinevaid ülesandeid. Näiteks leida mingi arv kaselehti. Seejärel minnakse külla järgmisele puule ja täidetakse seal erinevaid ülesandeid.

 Orienteerumismäng õuealal. 6-7 aastased lapsed. Paberil on pildid objektidest, mis asuvad lasteaia õuealal. Iga objekti juurde on pandud silt, millel on number ja täht. Laps peab leidma kõik objektid, mis paberil näidatud ja kirjutama objekti juurest leitud tähe vastava numbri juurde oma lehel. Kui lõpuks on kirjutatud kõik leitud tähed vastava numbri juurde õigesse lahtrisse (iga numbri alla õige täht), saab kokku lugeda lahendussõna.

 Orienteerumine lasteaia õuealal. Eeltöö: õpetaja on märgistanud õuealal vastavad punktid ja seadnud sinna ülesanded. Lapsed jaotatakse gruppidesse ja nad hakkavad liikuma mööda oma marsruuti ja lahendama ülesandeid. Oluline on meeskonnatöö. Teemaks näiteks teadmiste kinnistamine puude kohta.