09.11.2020

Keelte ja kultuuri suuna gümnasistid Gustav Adolfi päeval rannarootslaste radadel

6. novembri hommikul kell 8 võtsid poolsada 10KK, 11KK ja 12KK õpilast oma klassijuhatajate Hilje Maripuu, Kairi Salu ja Olga Baimussinova ning kultuurilooõpetaja Jaan Õispuuga suuna rannarootslaste kunagistele aladele Noarootsis ja Haapsalus. 6. novembril tähistatakse Rootsis ja mujal rootsi kultuuriringkondades Gustav Adolfi päeva. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, kes langes 6. novembril 1632 Saksamaal Lützeni lahingus. Sama aasta kevadel oli ta alla kirjutanud Academia Gustaviana ehk praeguse Tartu Ülikooli asutamisdokumendile.

Teel Noarootsi tutvustas Jaan Õispuu rannarootslaste ajaloo ja kultuuri olulisemaid seiku ning rootsi kohanimede etümoloogiaid. Esimene peatus tehti Noarootsi (rootsi keeles Nuckö) 13. sajandil ehitatud Püha Katariina kirikus, kus giid tutvustas rannarootslaste ja nende kiriku ajalugu. Esimene dokumenteeritud teade rootsi asustusest siinmail pärineb juba 1294. aastast. Kui 1930. aastatel elas Lääne-Eesti rannakülades ning Ruhnus, Vormsis, Pakri saartel, Osmus- ja Naissaarel umbes 8 000 rootslast, siis 15.-16. sajandil oli rootslasi tunduvalt rohkem ning asustus hõlmas ka Saare- ja Hiiumaad ning ulatus Põhja-Eesti rannikul Ida-Virumaani välja. 1939. ja 1944. aastal põgenes suur osa neist Rootsi. Rannarootsi kultuuritegevuse taassünni aastaks Eestis kujunes 1988, mil Tallinnas loodi kultuuriselts ja Noarootsis korraldati ülemaailmne rannarootslaste kokkutulek. Meenutustest selgus, et sellel olid osalenud ka nii giid kui TÕG kultuurilooõpetaja.

Külastati kiriku naabruses asuvat tosin aastat tagasi restaureeritud pastoraati ja heideti pilk neli kilomeetrit eemal Pürksis (Birkas) tegutsevale Noarootsi Gümnaasiumile, kus õpe toimub eesti ja rootsi keeles ning kus õppureid on üle kogu Eesti.

Järgmiseks külastusobjektiks oli Taeblas Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa (enne nime eestistamist Hans Laipman) majamuuseum. Kunstnik veetis siin pärast Euroopa-rännakuid ja Tallinnas ateljeekooli pidamist oma viimased eluaastad 1932-1942. Laikmaa suri 1942. aasta novembris ja on maetud oma talu krundile kunagise Tallinn-Haapsalu raudtee äärde. Portretistil ja loodusemaalijal Laikmaal oli inspireerijana suur osa ka selles, et eesti luulesse jõudis Marie Under.

Juba varem olid õpilased end jaotanud 4-5-liikmelistesse rühmadesse ning enne Haapsallu sõitu jagas õpetaja Hilje Maripuu laiali töölehed, mida hakati täitma Haapsalus.  Tööleheülesanded nägid ette Haapsalu linna kultuuriobjektidega tutvumist ning nende fotografeerimist. Nagu varasematel aastatel, saavad õpilased ülesande täitmise eest ka hinde.

Haapsalus külastati 2019. aastal taasavatud piiskopilinnust ja Rannarootsi Muuseumi. Piiskopilinnuse nii sisult kui vormilt modernset ekspositsiooni tutvustas selle autor filosoofiadoktor Jaak Mäll. Soovijatel oli linnuse müüritreppidel seigeldes võimalus ka oma füüsilist võhma proovida.

Rannarootsi Muuseumis oli meid välisuksele tervitama tulnud kogu muuseumi personal. Rannarootsi juurtega direktor Ülo Kalm on suurepärane näide sellest, kui tähtsad on soovitud tulemuste saavutamiseks juhi fanatism ja pädevus, tema visioon ja oskus majandada: 1990. aastate alguses kitsastes oludes alustanud muuseum on tänaseks laienenud mitmesse hoonesse ja muutunud Eestis tegutsevate (Ruhnu, Vormsi) rannarootsi muuseumide tegevuse koordineerijaks.

Muuseumist oli soovijail võimalus kaasa osta rannarootsi meeneid ja kirjandust.

Õpilastele jäi Haapsalus aega kehakinnituseks ning töölehtede täitmiseks. See oli mõnus, kuna Ilmataat oli sajuste ja tuuliste ilmade vahele pikkinud päiksepaistelise, vaikse ja sooja päeva.

Jäime sõiduga rahule. Aitäh klassijuhatajatele kultuurireisi korraldamise ja õpilastele aktiivse kaasalöömise eest.

Kultuurireis on toimunud, elagu järgmine kultuurireis!

Jaan Õispuu,

kultuurilooõpetaja

  

Uudise rubriigid: