Tallinna Pallasti Lasteaias algab õppeaasta 01.septembril ja lõpeb 31.augustil.

Õppe-ja kasvatustegevuse planeerimine toimub rühma tegevuskava alusel korraga kaheks nädalaks, olles samas paindlik ja jättes vajadusel pedagoogidele võimaluste muudatute tegemiseks.

 Ajavahemikus 01.september-31.mai on lastele igas päevas planeeritud vähemalt kaks mängulist integreeritud tegevust, milledest igaüks hõlmab 2-3 tegevusvaldkonda. Lisaks on lastel igas nädalas 2 muusika-ja liikumistegevust, võimalusel jalutus-või õppekäik, logopeediline töö seda vajavate lastega. Iga päev toimub eesti keele õpetamist erinevate tegevuste kaudu.

 Ajavahemikus 01.jununi-31. august planeeritakse õppe-ja kasvatustegevust suvise tööplaani järgi, mille alusel toimuvad kõik tegevused (sh planeeritud  tegevused ja mäng) õues. Suveperioodel on lastele igas päevas planeeritud vähemalt üks mänguline integreeritud tegevus, mis hõlmab 2-3 tegevusvaldkonda.  Lisaks on lastel igas nädalas võimalusel jalutus või õppekäik.

Õppe-ja kasvategevuste valdkondade soovituslik nädalane jaotumine vanuseti:

 

Õppe-ja kasvatustegevuse valdkond	1-3 aastased	3-6 aastased	6-7 aastased
Mina ja keskond	1-2	1-2	2-3
Keel ja kõne	2-3	3-4	4-5
Matemaatika	1-2	1-2	1-2
Kunst	1-2	2-3	3-4
Muusika	2	2	2
Liikumine	2	2	2
Eesti keel,kui teine keel		5	5
Tegevuskordade arv nädalas	9-10	13-15	18-20
Tegevuskordade arv päevas	1-2	2-3	3-4

 

Planeeritud tegevuste pikkusel lähtutakse laste vanusest, arengust, soost ning huvist.

 

Planeeritud tegevuste soovituslikud pikkused:

 

Laste vanus	Tegevuste ajaline kestus
1-3	10-15min.
3-6	25min.
6-7	35 min.

 

Rühmade tegevus- ja päevakavad

 Rühma tegevus- ja päevakavade koostamisel lähtutakse lasteasutuse õppekavast, nende koostamises osalevad kõik rühmaga töötavad pedagoogid ja tervishoiutöötaja

 Rühma tegevus- ja päevakavade koostamisel arvestatakse raamõõpekava ning lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja ülesandeid, rühma vanuselist ja soolist koosseisu, laste arengutaset, lasteasutuse materiaalseid võimalusi, lapsevanemate soove.

 Rühmade tegevus- ja päevakavade koostamisel jälgitakse, et kõiki tegevusi kasutataks maksimaalselt lapse füüsiliseks, sotsiaalseks ja kognitiivseks, samuti esteetiliseks ja kõlbeliseks arendamiseks, oskuste kujundamiseks, üldtunnustatud väärtuste vahendamiseks ja erinevate õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse kuuluvate teadmiste edastamiseks.

 Rühmade päevakavad koostatakse iga õppeaasta alguses lähtudes laste vanusest ja arengulistest vajadustest ning kinnitatakse lasteaia direktori poolt.

Lapse arengu hindamise põhimõtted

• Lapse arengu hindamisse kaasatakse võimalikult palju lapsega seotud isikuid (lapsevanem, õpetaja, muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed), lapse arengus on tähtsal kohal ka lähikeskkond, samuti kultuur.
• Lapse arengu hindamisel kogutakse täiskasvanute järjepideval järgmisel informatsiooni lapse arengu valdkondadest (füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng, samuti esteetiline ja kõlbeline areng).
• Füüsilise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ka peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastupidavust.
• Kognitiivse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
• Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust   ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.
• Laste tegevust ja selle tulemusi vaadeldakse, salvestatakse, jälgitakse, fikseeritakse ja dokumenteeritakse kõikvõimalikel viisidel nende loomulikus õpikeskkonnas.
• Lapse arengu hindamisel kasutatakse enim vaatlusmeetodit, kasutades 5-minuti vaatlusi, lapse tööde analüüsi, aga ka intervjuud ning audio- ja videosalvestisi. Tunnustatakse lapse loovust, toimetulekut, arenemist (edasiminekut), positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut.
• Lapse arengut puudutav informatsioon kogutakse õppeaasta vältel lapse arengukausta, lapse arengu hindamiseks teostatavad vaatlused aga lapse vaatluskausta - lapse arengu- ja vaatluskaustades sisalduv on kättesaadav üksnes rühmaõpetajatele ning teistele lapsega tegelevatele erialaspetsialistidele ning lapsevanematele.
• Vähemalt üks kord õppeaastas, vajadusel sagedamini, annavad   rühmaõpetajad lapsevanemale tema lapse edenemise kohta kirjaliku hinnangu (arengukirjelduse) ning lapsevanema soovil viivad läbi vanemaga perevestluse lapse arengu ja edenemise teemal.
• Lapse arengu kohta tagasiside andmisel lapsevanemale toetuvad rühmaõpetajad ja teised erialaspetsialistid üksnes reaalselt tõestatavale.
• Perevestlused viiakse läbi konfidentsiaalsuse ning vastastikuse usalduse põhimõtteid järgides, vestlus protokollitakse
• Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel on orientiiriks lapse arengu eeldatavad tulemused lähtudes rühma tegevuskavas oppeaastaks püstitatud õppe-ja kasvatustegevuse eesmarkidest.

Koostöö lastevanematega

 Tallinna Pallasti Lasteaial on väga oluline koht koostööl lastevanematega. Peamiseks eesmärgiks on toetada lapse perekonda ja kodu ning aidata ja suunata lapsevanemaid lapse kasvamisel, arenemisel. Eesmärgi täitumiseks tunneme huvi vanemate poolt rakendatavate kasvatuspõhimõtete ja meetodite vastu, et tagada nende ühtsus lasteasutuses ja kodus.

 Lähtudes lasteaia tegutsemise pohimõttest, et lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, on lapsevanemal õigus saada teavet selle kohta, kuidas ja mis meetoditega arendatakse tema last lasteaias. Samuti on lapsevanemal õigus avaldada arvamust ja soovi osaleda õppe-ja kasvatustegevuste teemade ja tegevuste planeerimisel ning läbiviimisel. Vastastikusel kokkuleppel rühma õpetajaga on lapsevanemal õigus viibida oma lapse rühmas nii planeeritud kui ka vabategevuse ajal. Lasteaial on omakorda kohustus suhtuda perekonda lugupidamisega ja arvestada selle iseärasusi. Lasteaia töötajatel ei ole õigust avalikustada lastelt, lastevanematelt või muul viisil saadud teavet laste perekondade kohta.

 Lapse edukaks arenemiseks ja kasvamiseks loob lasteaed usaldusliku kontakti vanemate ja lasteaia vahel.

 

Lapsevanematega suhtlemise põhimõtted

 

• Lapsevanema soovil antakse talle igapäevaselt infot tema lapse käekäigust lasteaias;
• Lapsevanemale    antakse    informatsiooni    tema    lapse    kohta    positiivses    vormis, negatiivsema informatsiooni puhul kasutatakse „head tooni“.
• Õpetajad vestlevad vanematega teemadel, mis puudutavad laste kasvamist ja arengut ning tema tervist;
• Suhtlemisel     lapsevanematega     on     lasteaia    töötajad     muuhulgas     positiivsed, taktitundelised, siirad ning usaldusväärsed;

 

Koostöövormid lapsevanematega suhtlemisel

 

• Lastevanemate koosolekud;
• Avatud uste päevad;
• Hoolekogu tegevus;
• Ankeetide ja küsimustike kasutamine lapsevanemate rahulolu uurimiseks lasteaia tegevusega;
• Igapäevased vestlused lapsevanematega;
• Perevestlused lapse arengu hindamise tulemuste edastamiseks lapsevanematele.
• Meililist
• Infolehed
• Teadetetahvlid
• Koduvisiidid
• Perepäevad
• Ümarlauad
• Osalemine tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel

 

Lasteaia õppekava uuendamise ja täiendamise kord

 Lasteaia õppekava uuendatakse vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud määrusele.

 Lasteaia siseselt on õppekava muudatus- ja parendusettepanekuid võimalik esitada õppeaasta vältel kirjalikult lasteasutuse juhile, neid arutatakse pedagoogilises nõukogus ning vajadusel viiakse ellu ja kinnitatakse nii pedagoogilise nõukogu kui ka lasteasutuse juhi poolt hiljemalt algava õppeaasta 1. septembriks.