TALLINNA PIIRI LASTEAIA ÕPPEKAVA 2009.A.

Kinnitatud Tallinna Piiri Lasteaia  

02.03.2009 juhataja käskkirjaga PT 1-8/11

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala ja rakendumine

(1) Käesolev lasteaia õppekava(edaspidi õppekava) määrab kindlaks õppe- ja kasvatustegevuse alused Tallinna Piiri Lasteaias.

(2) Õppekava on dokument, mis määratleb õppekava rakenduseks vajalikud tegevused ja ressursid.

(3) Õppekava on koostatud alushariduse „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 87

(4) Õppekava kinnitab juhataja lasteaia pedagoogilise nõukogu otsuse alusel

(5) Õppekava terviktekst on kättesaadav lasteaia metoodika kabinetis. Õppekava üldosa on kättesaadav lasteaia veebilehel.

§ 2. Õppekava ülesehitus

(1)    Õppekava koosneb  üldosast; valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest, sisust ning lapse arengu  eeldatavatest tulemustest vanuseti; lapse arengu hindamise põhimõtetest, õppekava uuendamise ja täiendamise korrast.

(2)    Õppekava üldosas esitatakse:

1)      õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

2)      õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;

3)      koostöö põhimõtted lastevanematega

4)      erivajadustega lapse toetamise põhimõtted;

(3)    Valdkondade kirjeldustes esitatakse vanuseti:

1)      valdkonna eesmärgid;

2)      üldteemad;

3)      valdkonna sisu ja lapse eeldatavad arengutulemused õppekava läbimisel vanuseti;

(4)    Lapse arengu hindamise põhimõtetes esitatakse:

1)      lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted;

2)      koolivalmiduse hindamine;

3)      lapse arengu eeldatavad üldoskused õppekava läbimisel.

     (5) 6. peatükis esitatakse õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

2. peatükk

ÜLDOSA

1.jagu

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

§ 3. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

(1) Tallinna Piiri Lasteaed on munitsipaallasteaed.

(2) Lasteasutuses on noorem rühm ja vanem rühm.

(3) Lasteaia eripäraks on hubane väike ja vana maja.

§ 4. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

(1)Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja:

    1) lapsele on loodud arengut soodustav keskkond, tagatud turvatunne ja                                  

    eduelamused ning toetatud lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja

    saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

2) soodustatud  lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmiks inimeseks;

3) last on toetatud ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

     4) õppe- ja kasvatustegevus  toetab lapse arengut eetilises käitumises ning     algatusvõimet, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

5) lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

6) laps on kooliks ettevalmistatud

§ 5 Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

(1)    Kogu tegevus toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale üksikult üldisemale.

(2)     Õppeprotsess toimub:

-          MÄNGU KAUDU – mäng vastab lapse vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel omandada mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust;

-          VASTAVUSES LAPSE ARENGU JA INDIVAIDUAALSUSEGA – kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes nii oma omaduste ja võimete kui arengutempo poolest

-          INTEGREERITULT  -  lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppeprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimuvatele tegevustele, mis omakorda seostatakse nädala teemade abil;

-          TASAKAALUSTATULT – toetatakse lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel;

-          PAINDLIKULT – pedagoog kavandab, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, samuti lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest, õppe- ja kasvatusprotsessi ja teeb valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.

 Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja.

§ 6. Õpikäsitlus

(1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

(2 )Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

(3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

(4)Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:    1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;    2)  seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;    3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;    4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;    5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;    6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

LAPSE EELDATAVAD ARENGUTULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL

 MINA JA KESKKOND  6–7 AASTASED

1) SOTSIAALNE KESKKOND

oskab end tutvustada;

teab oma kohustusi, õigusi;

kirjeldab enda omadusi ja huvisid;

teab pereliikmeid ja lähisugulasi (nimi, perekonnanimi);

jutustab oma vanavanematest;

oskab nimetada oma vanemate ameteid,

oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta;

teab kodust aadressi ja telefoni;

teab oma mõlema vanema mobiiltelefoni numbrit;

teab lasteaia aadressi;

nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust;

kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone;

teab kooli kui õppimise kohta,

oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb;

teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust;

mõistab töö ja vastutuse tähtsust;

soovib osaleda jõukohastes kodutöödes;

teab raha otstarvet;

nimetab Eesti Vabariigi sümboleid (lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi);

teab kodulinna (valla) sümboleid;

oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta;

oskab nimetada teisi rahvusi ja nende kombeid/traditsioone;

teab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa);

teab eesti rahvakombeid;

teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust (tarkusepäev, emakeelepäev, sõbrapäev, lastekaitsepäev);

oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist kodus ja lasteaias;

oskab nimetada riiklikke pühi;

teab mõistete ausus ja autus tähendust;

oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades (poes, teatris, kirikus, kalmistul jne);

mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest;

oskab luua ja hoida sõprussuhet;

teab sõpruse tähendust;

oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla;

kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides;

oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid;

oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda;

austab vanemaid ja täiskasvanuid;

oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huvisid ja arvamusi;

teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid;

pakub erivajadustega inimestele abi oma võimete ja võimaluste piires;

TERVISLIK ELUVIIS

kirjeldab, mida tähendab terve olemine;

kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist;

teab, mis on haigus;

teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vägivald);

selgitab, miks tekib hambakaaries (augud);

järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus;

oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja millliseid vähem, et olla terve;

selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne ning teab, millised tegevused aitavad neid hoida tervena;

teab tütarlapse ja poisi erinevusi;

TURVALISUS

teab ja tunnetab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja käitumisest põhjustatud ohud);

teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides;

teab hädaabinumbrit  112 ja oskab seda kasutada;

teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda hädaolukordades (vette kukkumine, läbi jää vajumine, tulekahju, põletus, teadvuseta või raskelt viga saanud kaaslane);

selgitab, kuidas käituda eksinuna linnas/maal/metsas;

2) TEHISKESKKOND

oskab kirjeldada vaja aja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ja nende otstarvet;

oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale (puit, kivi jm);

oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust (kauplused, juuksuritöökoda, polikliinik, pank, apteek, kingsepatöökoda jm);

teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski jm);

kirjeldab kodumasinaid – ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte;

oskab nimetada või kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraana, prügiauto, teerull jm);

teab, miks on vaja prügi sorteerida;

oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi;

mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust;

5) LOODUSKESKKOND

oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets, suur puu jne);

oskab nimetada ning iseloomustada koduloomi, metsloomi ja putukaid;

oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks või mis kasvavad kodukoha lähedal põldudel;

nimetab tuntumaid erineva elupaiga- ja viisiga loomi, kirjeldab nende välimust;

teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus, poegade toitmine);

oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku;

oskab nimetada ja kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi (marjad: mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker; puud: õuna-, pirni- ja kirsipuu, toomingas, pihlakas jt);

kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;

seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada;

oskab nimetada inimese iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (külvamine, istutamine, kündmine, päevitamine, ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede riisumine, lume koristamine jne);

oskab nimetada loomade tegevusi olenevalt aastaajast (pesaehitus, poegade toitmine, talveuni, rändamine lõunasse jm);

teab, kuidas loomi ja linde talvel aidata;

teab, kuidas viga saanud või hüljatud looma aidata;

selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega;

suhtub ümbritsevasse loodusesse hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud loodusele;

teab prügi sorteerimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid, paber, olmejäätmed);

soovib osaleda looduse korrastamises;

selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele;

oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda;

teab, kuidas ületada ristmikku;

teab liiklemise erinevusi maal ja linnas;

oskab kasutada hädaabinumbrit 112;

teab, kuidas käituda ühissõidukis ja sellest väljudes;

teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, põlvekaitsed, küünarnukikaitsmed, ohutud paigad);

teab, kuhu kinnitada helkur.

(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1) tutvustab iseennast, kirjeldab enda huvisid jms;

2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja perekonnatraditsioone;

3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

4) nimetab Eesti riiklikku sümboolikat ja rahvatraditsioone;

5) mõistab, et inimesed on erinevad ja neil on erinevad vajadused;

6) oskab ja julgeb keelduda tegevusest, kui osalemine on ennast või teisi kahjustav või ohtlik;

7) selgita, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;

8) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

9) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

10)kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: nädal, ööpäev, aastaring;

11)kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni, loomi;

12)selgitab valguse, temperatuuri, vee, mulla ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele;

13)selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumist;

14)kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema koduümbruse loodusele;

15)kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogus, liikluses;

16)teab kuidas jalakäijana ohutult liikuda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

KEEL JA KÕNE 6- 7.aasta

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1)         tuleb toime nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega suhtlemisel, arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

2)         saab aru kuuldu sisust ja suudab sellel vastavalt reageerida;

3)         suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

4)         jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendav ka tundeid ja oma emotsioone;

5)         kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

6)         kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

7)         valdab suhtlemisel piisavalt sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

8)         hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeel häälikuid;

9)         tunneb tähti ja veerib kokku 1 – 2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

10)       kasutab kirjutamisel joonistähti;

11)kirjutab 1 – 2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

12)teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

 MATEMAATIKA  6 -7.a.

 Lapse arengu eeldatavad tulemused matemaatikas:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1) määrab esemete hulga ühist tunnust ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

2) võrdleb hulki kasutades mõisteid rohkem, vähem võrdselt;

3) teeb12 piires kindlaks esemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ja tunneb

numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

4) liidab ja lahutab 12 piires ning tunneb märke +, -, =;

5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (suurus, pikkus, kõrgus jm);

7) rühmitab esemeid asendi- ja nähtusi ning tegevusi ajatunnuse järgi;

8) määrab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja

tasapinnal (paberil);

9) määrab kellaaega täistundides, nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma

sünnikuud ja –päeva;

10) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (pulk, nöör vms);

11) eristab enamkasutatavaid mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab,

kuidas ning kus neid kasutatakse;

12) leiab erinevate kujundite hulgast ringid, ruudud, kolmnurgad, ristkülikud ning kerad ja kuubid, kirjeldab nende omadusi.

 KUNST  6-7.a.

Lapse arengu eeldatavad tulemused kunstis:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab neid vabalt valitud viisil;

2) väljendab joonistades, maalides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

4) kujutab inimesi neile olemuslike tunnuste kaudu;

5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

6) loob esemeid, erinevaid tehnikaid kasutades ning räägib nende otstarbest;

7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme

kaunistamiseks;

8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

MUUSIKA 6-7- AASTASED

Lapse arengu eeldatavad tulemused muusikas

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1) kuulab tähelepanelikult lõpuni laulu või muusikapala;

2) iseloomustab kuulatud muusikat;

3) eristab vokaal- ja instrumentaalmuusikas lihtsamaid muusikazanre;

4) liigub vastavalt muusika karakterile;

5) kooskõlastab oma liikumist lähtuvalt muusika meetrumist ja meeleolust;

6) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu;

7) laulab väljahingamisel loomuliku häälega;

8) laulab nii rühmas (ansamblis) kui ka üksi;

9) teab ja laulab eakohaseid rahva- la lastelaule;

10) tunneb kuulmise järgi ära õpitud pille;

11) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel kaasmänge õpitud lauludele

 LIIKUMINE   6-7- AASTASED

 Lapse arengu eeldatavad tulemused

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:

1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;

2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;

3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;

4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;

5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;

6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;

7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;

8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi, liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;

9) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);

10) mängib sportlike elementidega mänge (jalgpall, korvpall jne);

11) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

12) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi

 Koolivalmiduse hindamine

(1) Koolivalmiduse hindamise üldeesmärk on laste sujuv ja tõrgeteta sisseelamine koolimiljöösse.

(2) Koolivalmiduse kujunemise selgitamine toimub kaks korda koolialgusele eelneval õppeaastal, septembris-oktoobris ja aprillis-mais.

(3) Koolieelikute arengu hindamisest võtavad osa lapsevanemad, lasteaiaõpetajad,  logopeed, vajadusel kaasatakse psühholoog ja eripedagoog.

(4) Jälgitakse laste mängu, ühistegevusi, viiakse läbi vestlusi. Vaatlustulemustele tuginedes selgitatakse lapse tugevamad ja nõrgemad küljed, mis võiksid olla nende põhjusteks ja vajadusel nõustatakse lapsevanemaid.

(5) Koolivalmiduse hindamise tulemusel koostatakse lapse koolivalmiduse kirjeldus.

(6) Lasteaia lõpetamisel väljastatakse tunnistus omandatud alushariduse kohta.

 Üldoskused

 6- 7- AASTASE LAPSE ÜLDOSKUSED MÄNGUS

1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

4) täidab mängudes erinevaid rolle;

5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

9) laste ehitusmäng on mõtestatud, ülesanded on täpselt jaotatud ning tekib vastastikune kohustus;

10)lapse kasutab mängus erinevaid oskusi, teadmisi ja vilumusi, mis on omandatud pedagoogi oskuslikul juhendamisel

Tunnetus- ja õpioskused

(1) Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

(2) Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

6- 7- AASTASE LAPSE ÜLDOSKUSED

1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;

2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist;.

9) osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevuses;

10) saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

(1) Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

6- 7- AASTASE LAPSE ÜLDOSKUSED

1) tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses;

2) seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia;

3) on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;

4) suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida ning teha koostööd omal viisil;

5) jälgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmiste teiste poolt; oskab reegleid teistele selgitada;

6) järgib sotsiaalset rutiini.