On teada ütlus, et iga üritus on vähemal või rohkemal määral oma ajastu laps. Ja eks ole nii ka Rabajooksuga. Rabajooks sündis ajal, mil tervisejooks oli kuum teema, kus tervisejooksu aluseid kavandas tollase Tallinna Kultuuri- ja Spordikomitee esimees Raymond Hallik ja toetas mainekas kergejõustikutreener Olav Karikosk.

Ühel tervisejooksul Pirita-Kloostrimetsa-Kose ringteel 1973. a sügisel, kus osalesid ka Eesti Tööstusprojekti tervisejooksusõbrad, jäi kõlama nii soov kui ka otsus muuta niisugused üritused iga-aastasteks. Kuid jooksurada ei tohiks kulgeda asfaldil, autode-busside kõrval. Et Eesti Tööstusprojekti tervisejooksu harrastajate tuumik oli enamikus Nõmme-Pääsküla-Saue kandist (V. Vesselov, U. Martinson, O. Lindt, A. Jakobson, A. Vikerpuur jt), langes raja valik A. Jakobsoni ja V. Vesselovi ettepanekul Harku rabateede ringile, algse pikkusega veidi üle 5 km. Mõne aasta pärast, peale arutelu metsaülema A. Paluvitsaga, võeti kasutusele veidi suurem ring (6,3 km), parema stardi-finiši ja autode parkimise võimalusega. See rada ja stardikoht on samaks jäänud tänaseni.

Rabajooksu algatasid tervisejooksjad ning eesmärk oli populariseerida jooksu kesk- ja vanemaealiste hulgas. Üllatuseks oli aga osalejate hulgas suhteliselt suur koolinoorte osakaal, mis pidevalt suurenes ja jõudis pooleni ning on püsinud sellisena tänini. Algselt oli Rabajooksu läbiviimine laupäeval, kuid tollal oli laupäev koolipäev. Olukorra lihtsustamiseks koolinoortele sai rabajooks üle viidud pühapäevale.

Eks Rabajooksule sobiva korraldusviisi leidmine võttis ka oma aja. Alul andsime kõigile rinnanumbrid, kõik startisid korraga nagu võistlustel ikka ja finišeerijad said kantud protokolli oma ringi (või rohkemate ringide) läbimise ajaga. Hiljem leidsime, et rahvajooksule võistlusprotokolli pidamine ei sobi. Aega on vaja teada vaid osavõtjale endale oma vormi kontrollimiseks, mitte aga koondtabelites fikseerimiseks. Pealegi läks üsna raskeks suure osavõtjate arvu tõttu koondprotokolli tegemine. Lahenduse leidsime ajatabloo kasutuselevõtmisega. Esialgu käsitsi keeratavate numbrilipikutega (iga minuti tagant), hiljem aga juba elektritablooga, millelt iga lõpetaja võis oma aega ise vaadata.

Juba alul võtsime vastu ka otsuse korraldada jooks kaks korda aastas – nii hooaja alustamisel kui lõpetamisel.

Rabajooks pole ainult võistlus. Siin võistleb igaüks iseendaga ning ajatabloo annab seekordse hea enesetunde aegväärtuse. Kui keegi oma sõbraga konkureerida tahab, siis see on nende omavaheline asi. Igal Rabajooksul on 13 starti – esimene, ühisstart kell 11.00 ja siis iga 5 minuti järel kuni viimase stardini kell 12.00.

Jooksu populariseerimiseks tippjooksjate seas on viimastel aastatel selgitatud ühisstardi paremad nii meeste ja naiste kui ka noorte (poisid ja tüdrukud kuni 12. a) hulgast. Nende tulemusi teadustab finišiplatsi kommentaator kui ühisstardi paremaid. Nad ei ole Rabajooksu võitjad, sest Rabajooksul ei ole võitjaid, ei ole kaotajaid. Iga raja läbinu on võitja võistlemisel iseendaga.

Üks traditsioon, mida oleme suutnud elus hoida, on uue vimpli tegemine igaks jooksuks. 64. Rabajooksuni kavandas vimpli arhitekt Enno Raag, kellele vimplitegu oli auasjaks. 65. Rabajooksust kuni 70. Rabajooksuni kavandas vimpli stsenorgaaf Leen Võrno. 71. Rabajooksust alates on vimpli kavandanud insener Kristi Merilo. 87. ja 88. jooksu vimpli kujundas Andrus Rebane, 89. ja 90. Rabajooksu vimplite kujunduse autor on olnud ka oma sporditemaatiliste kujundustega kuulsaks saanud Karmo Ruusmaa.

Kõik need aastad on jooksu korraldajaks olnud Eesti Tööstusprojekt, hiljem tema järglane AS ETP Grupp ning viimastel aastatel ETP Grupi AS, Eesti Projekti AS ja SWECO Eesti AS ühinemisel moodustunud firma SWECO Projekt AS koos Nõmme Linnaosa Valitsusega. Oluline on olnud ka Tallinna kergejõustikukohtunike osalemine jooksu korraldamisel.

Rabajooksust osavõtt ei ole kunagi olnud tasuline. Kuna jooksust võtab osa alati palju lapsi ja ka vanemaid inimesi, oleme otsustanud, et senikaua kui meie seda korraldame, ei pea jooksja raha välja panema. Rabajooksu finantseerimiseks on kaasatud sponsoreid. Läbi aegade on neist olulisemad olnud Tallinna Spordiamet, Eesti Ehitajate Ametiühingu Liit. Viimastel aastatel korraldas Rabajooksu Nõmme Linnaosa Valitsus, SWECO Projekt AS toetas rahaliselt.

2018. aastast korraldab ja finantseerib Rabajooksu Nõmme Linnaosa Valitsus, abiks on palju vabatahtlikke. Auhindadega toetavad jooksu sponsorid.