18.03.2020

Nõuanded lapsevanematele, kuidas toetada oma last distantsõppel

Koroonaviirus haiguse COVID-19 (ametlik termin SARS-CoV-2) levik tekitab lastes küsimusi ja võib tekitada ärevust, ebakindlust ja hirmu. Täiskasvanute ülesanne on aidata lastel toime tulla info ja tunnetega ning mõtestada toimuvat. Hea, kui täiskasvanu suudab jääda rahulikuks, sest lapsed peegeldavad vanema käitumist. Järgnevalt mõned praktilised nõuanded.

1. Rääkige lastega ja vastake küsimustele. Laps vajab tõest, korrektset ja lapse vanust arvestavat infot. Oluline on rahulikult julgustada last küsima ja arutama.

2. Olge oma lapse jaoks olemas ja kuulake tema muresid. Parim viis lapse ärevusele reageerida on olla tema jaoks olemas, peegeldada ja ümbersõnastada kuudut, märgata lapse tundeid, kuulata kriitikavabalt. 

3. Säilitage laste tavapärane rutiin nii palju kui võimalik, sest see pakub lastele turvatunnet.

4. Liikuge looduses, sest nii saame jõudu ning maandada ärevust ja hirmu. Koroonaviirus levib piisknakkusena ning ohtutu vahemaa kahe inimese vahel on 2 meetrit. Seda on hea teada, kui kohtute kellegagi. Samas, kui peres on haigeid, siis tuleb olla kodus karantiinis ja järgida arsti nõuandeid.

5. Tehke kodus peale õppetükkide tegemist perega ühistegevusi: mängige lauamänge, lugege raamatuid, tehke koos süüa. Perege koos tegutsedes tunneb laps end turvaliselt.

6. Vätige info üleküllust. Hea on piirata infovoogu kodus. Hetkel tuleb nii raadiost, kui ka telerist pidevalt uudiseid viiruse kohta. Info üleküllus ja pidev voog võib tekitada lastes ärevust. Hea on kokku leppida millal ja kui palju lapsed uudiseid kuulevad/näevad.

7. Hoidke sõprussuhteid. Suur osa kooliajast lapsed suhtlevad omavahel ja sõbrad on laste jaoks väga olulised. Hetkel on sõpradega suhtlemine piiratud. Hea, kui suunate oma lapsi sõpradele helistama või tegema videokõneid. Hea, kui laps helistab iga päev kellelegi oma klassist. Tore, kui lapsevanematena lepite kokku, kuidas lapsed saavad suhelda ja mis kell on sobiv aeg helistamiseks.

7. Olge oma lapse jaosk olemas ja kuulake tema muresid. Parim viis lapse ärevusele reageerida on olla tema jaoks olemas, peegeldada ja ümbersõnastada kuudut, märgata lapse tundeid, kuulata kriitikavabalt.

8. Kallistage oma lapsi ja tehke pai.

Üleriigiline kriisitelefon on 1247 (1 number, 24 tundi, 7 päeva nädalas).

Rahulikku meelt soovides,
Ingel Lilienberg (Ristiku Põhikooli psühholoog) ja Mai Sein-Garcia (Ristiku Põhikooli kunstiterapeut)

Kasulikud lingid:



Õpilase toetamine distantsõppe perioodil

Oleme olukorras, mis nõuab koolilt, kodult ja õpilaselt suurt kohanemist. Oluline on, et kõik osapooled tegutsevad koostöiselt. Õpilaselt nõuab uuest nädalast algav õppekorraldus suurt iseseisva töö oskust, vastutustunnet, ajaplaneerimist. Alati ei pruugi õppetegevuses osalemine ladusalt minna ja selleks palume mõelda järgmistele punktidele:

  • Mõtle läbi, kas sinu lapse iseseisev õpioskuste tase ja kohusetunne võimaldab õpetaja kaugjuhtimisel kodus eakohasel tasemel iseseisvalt töötada ka siis, kui vanemaid kõrval ei ole. Kui jah, siis usalda last ja lase tal ennast realiseerida. Hoia pilk peal eKoolil ja lapse tegemistel, kuid ära ülearu sekku.
  • Tutvusta oma lapsele, mis juhtuma hakkab, mis on tema kohustus jne. Aita lapsel kohaneda ja luua päevarutiin.
  • Ole adekvaatne oma lapse võimekuse osas. Mõni laps väga tahaks, kuid ta siiski ei ole veel tasemel, et suudaks täielikult oma õppetegevusega iseseisvalt toime tulla. Ole lapsele toeks - aita, tunnusta ja innusta.
  • Kui sinu laps pigem ei suuda täiskasvanu vahetu juhendamiseta õppetegevusi teha, siis mõtle edasi, kuidas luua antud olukorras parimad tingimused, et õppetegevus ei katkeks.
  • Ole ise oma suhtumisega eeskujuks. Kui laps saab vanemalt sõnumi, et õppimine peab jätkuma, siis ta ka mõistab, et muud varianti ei ole. Kui aga rääkida lapse kuuldes teisiti, siis ei hakka ilmselt ka laps õppetegevust antud olukorras tõsiselt võtma.
  • Mõtle oma pere elukorraldusele. Kui sa oled ise tööl ja jõuad alles õhtul, siis on ilmselt ka sinu lapse päev natukene tagurpidi: vaba aeg enne ja siis õppimine. Teavita oma last sellest ja hoia üleval positiivne meelestatus. Kui õpetaja on pannud plaani reaalajas üle videosilla tund teha ja laps ei ole suuteline iseseisvalt seda tegema ning vanem on samal ajal tööl, siis teavita sellest õpetajat. Ära ka alahinda oma last, mõnikord on vaja lihtsalt nõudlik olla ja kõik hakkab toimima.
  • Ole järjekindel ja võta vastutus. Täiskasvanu suunab lapse elu, mitte vastupidi. Laps vajab piire. Mida paremini laps oma eakohaste tegevustega iseseisvalt toime tuleb, seda paindlikum saab olla ka vanem. Vastupidisel juhul on vajalikud paindumatumad piirid ja järjepidevus nõudmistes. Lapsel on lihtsam, kui ta teab täpselt, mida ta tegema peab.
  • Loo oma lapsele päevakava. Kindel päevarutiin aitab ära teha olulised ülesanded, samuti aitab see mõista, et päevas on kõigeks aega, kui iga asi õigel ajal ära teha. Päevakava peab olema eakohane ja vahelduv. Võimalda oma lapsel ka õues liikumist.

Kohanda vajadusel õppetegevus oma lapse võimekusele vastavaks:

  • jaota suurem õppetegevus väiksemateks osadeks
  • kiida ja tunnusta, kui väikseimgi asi sai tehtud!
  • pane ajalised piirangud õppimiseks, peale mida tuleb puhkehetk (nt 15 min õppimist, siis paus)
  • tehke kokkuvõte panusest ja tulemusest
  • hoia positiivset õhkkonda
  • Koduse vaba aja sisustamisel ole oma lapsele vajadusel abiks. Otsige üles lauamängud, meisterdusvahendid jms. Ära luba oma lapsel piiramatult nutiseadmes olla.
  • Suhtle õpetajaga, kui õppetegevus kuidagi kodus ei suju. Arutage, mida saaks muuta ja milliseid kohandusi on võimalus teha.
  • Kontakteeru kooli eripedagoogiga, kui vajad lisanõuandeid oma lapse toetamiseks.

Uues olukorras on kõik osapooled. Oleme teineteise vastu toetavad ja heatahtlikud. Küll kõik sujub!

Uudise rubriigid: