01.09.2021

Hallist infrastruktuurist roheliseks: Tallinna Putukaväil kui uudne viis loodus linna tagasi tuua

Putukaväil on Eesti pealinnas Tallinnas paiknev rohekoridor. Nimetus “Putukaväil” viitab asjaolule, et tolmeldajad: liblikad, kimalased ja erakmesilased, kuid teisedki loomarühmad kasutavad siinset loodust ühelt rohealalt teisele liikumiseks. Inimesel on loomuomane vajadus viibida looduses, kuid linnade tihenemine seab looduskeskkonnad arendussurve alla. Vajalik on leida uusi innovaatilisi viise linnaloodust hoida ja planeerida.

​Putukaväil läbib üheksat eriilmelist keskkonda rongidepoost paneelelamurajoonini, linnametsast aedlinnani, liigirikast alvarist tehnitsistliku tööstusalani, ühendades Tallinna kaugemaid linnaosasid südalinnaga: teekonna pikkus on kokku ligi 13 kilomeetrit. Tallinna ambitsioon on rajada Putukaväilale elurikas ja mitmekesine lineaarpark.

Putukaväil_Astangu_kaidi_poldoja.jpg

Loodus ja linn ei ole vastandid

Tolmeldajatele sidusate rohekoridoride planeerimine linnakeskkonda on uudne kontseptsioon, millega Tallinn soovib olla üks suunanäitajaid Euroopas ja kaugemalgi. Tolmeldajad  on väga olulised nii looduskeskkonnale kui inimestele, sest nad hoolitsevad enam kui 150 toidutaime viljumise ja saagikuse eest. Putukaväila eesmärk on näidata, et ehitatud ja looduskeskkonda ei pea vastandama, need saavad toimida koostöös, kui me muudame kinnistunud arusaami kasvõi vähesel määral: lastes liigselt niidetud murukõrbedel kasvada lopsakateks niitudeks, pakkudes isikliku sõiduauto kasutusele alternatiivi kiirtrammi või rattatee näol, võimaldades  linnas värsket toitu kasvatada sarnaselt külaelule ning suunates inimesi end ümbritsevat keskkonda uue pilguga vaatama.

Looduskeskkonna mõttes väärtustab Putukaväila eelkõige linnaniitusid. Linnaniidud on kõigist linnas paiknevatest looduskooslustest kõige tugevama arendussurve all. Linnadel on enamasti välja töötatud täpsed nõuded puude ja parkide kaitsmiseks, kuid niidualasid nähakse sageli ebaturvaliste, hoolitsemata tühermaadena, mis vajavad „korrastamist“. Seetõttu on niidud arenduste ees üpris kaitsetud, kuigi nn elurikkuse hällid paiknevad sageli just niitudel.

Roheliste liikumisvõimaluste edendamine

Tallinn on üks kiiremini autostuvaid Euroopa pealinnu. Selle juured on nõukogude ajas, mil isiklik auto oli väheste privileeg. Täna, kuigi juba  30 aastat hiljem, domineerib ühiskonnas arusaam, justkui oleks isikliku sõiduauto omamine osa isikuvabadusest. Autostumine toob välja linnaplaneerimise kitsaskohad, kus nn hall ja roheline infrastruktuur üksteist välistavad. Oluline on planeerida linna viisil, et mõnus õhustik ja keskkond säiliks nii senistele kui uutele elanikele.  See tähendab fookuse seadmist rohelistele liikumisviisidele.  Putukaväil ongi  üks projekt, millega Tallinnas rattaga liikumise võimalusi arendatakse. Putukaväila projekti raames  planeeritakse ja projekteeritakse rattateed lõikudesse, kus need täna puuduvad. Loomaks kiiret ühistranspordiühendust Südalinna ja Tallinna suurima mereäärse puhkeala – Stroomi ranna – vahele,  on Putukaväilale kavandatud uus trammikoridor.

Tarbeaed linnas

Veel veerand sajandit tagasi oli Eestis üldlevinud, et linnainimestele kuulusid tarbeaiaga suvekodud, mis paiknes linna lähiümbruses. Seal käidi puhkamaks ja kasvatati kõike kartulitest maasikateni. Selline traditsioon on hääbumas. Mitmed kunagised suvilarajoonid on aastaringseks elamiseks ümber ehitatud. Maa hind pealinna lähistel on liiga kõrge, et suvilakrundi ostmine oleks kättesaadav kõigile ning ühistranspordiühendus kaugemate maapiirkondadega, kus maa hind on taskukohane, harv. Seetõttu suurel osal tänastest pealinlastest aiapidamisvõimalus puudub. On üldteada, et toidu tootmisel sõltuvad linnapiirkonnad maapiirkondadest väga palju. Mida enam maailm urbaniseerub, seda olulisem on leida viise, kuidas linnad saaksid maapiirkondadest sõltumatumalt toimida.

Eesmärgiga pakkuda igale tallinlasele võimalus ise endale toidutaimi kasvatada, on Tallinn rajanud igasse linnaosasse kogukonnaaiad. Üks toimivatest kogukonnaaedadest - Pelguaed- asubki Putukaväilal. Kogukonnaaias saavad kõik huvilised tasuta peenra või taimekasti, kus endale meeldivaid ilu- või toidutaimi kasvatada. Aiandus on tore kogukonnategevus, mis sobib igale vanusegrupile. See pakub tegevust, maandab stressi ja lõimib kogukonda.

Kuna tallinlaste huvi linnaaianduse vastu üha kasvab, luuakse Putukaväila projekti raames Tallinnasse ka esimene ühisaed (allotment garden). Selle, Tallinna jaoks uudne kontseptsiooni kohaselt saavad Tallinna elanikud rentida linnalt sümboolse hinna eest 25 m2 suuruse aiamaa, millel söögi- ja tarbetaimi kasvatada. Olemuselt on aed maheaed, kus pestitsiide ei kasutata. Suuremat sorti aialapp võimaldab kasvatada palju suuremas koguses toitu. Aia juurde võib kuuluda ka väike varjualune (näiteks suveköök) või terrassiga puhkeala. Aialapid on isiklikus kasutuses, kuid nende juurde kuulub ka ühiskasutuses kompostihunnik, veevõtukoht ja tööriistakuur.  Sellisel viisil on linnaaiamaad kasulikud nii loodusele kui inimestele: mahedalt kasvatatud taimed pakuvad nii inimestele kui tolmeldajatele toidulauda, kuid ka mitmekesistavad avalikku ruumi. Ühisaia esmane sihtrühm on lastega pered, eakad ja majanduslikult vähekindlustatud tallinlased, kellel aiapidamise võimalus puudub, kuid laiemas plaanis on aiamaad rentima oodatud kõik tallinlased.

Lilleniidud

Tööstusliku põllumajandusega kaasneb tohutu negatiivne keskkonnamõju. Monokultuuride kasvatamine, intensiivne majandamine ja pestitsiidide kasutamine kahjurite tõrjeks toob kaasa loodusliku elurikkuse vähenemise maapiirkondades. Just linnade nagu Tallinn, mis avalike rohealade hooldamiseks pestitsiide ei kasuta, rohevõrgustikud on nii tolmeldajatelele kui teistele loomarühmadele äärmiselt oluliseks muutunud, sest need pakuvad ökosüsteemidele sageli paremaid tingimusi kui tööstusest mõjutatud loodus maal. Üks Putukaväila juhteesmärke on tolmeldajate elutingimusi Tallinnas veelgi parandada.

Putukaväil_kaubajaam.jpg

2019. aasta sügisel viidi Putukaväilal läbi tolmeldajate ja taimestiku inventuurid, millest selgus, et mitmes piirkonnas, mida Putukaväil läbib, on tolmeldajakoosluste seisund väga hea. Esmaklassilise liigilise mitmekesisusega paistavad silma piirkonna alvarid, kus asuvad mitmete haruldaste ja ohustatud tolmeldajaliikide elupaigad. Kümnendi jooksul on sealt leitud 42 eri liiki päevaliblikaid (43% Eesti päevaliblikatest) ja 22 liiki kimalasi (78% Eestis leitutest). Mõned keskkonnad, mida Putukaväil läbib, on seevastu liigivaesemad – kas tehiskeskkonna  ulatuslikkuse või taimestiku liigivaesuse tõttu. Teadlaste hinnangul on liigivaesemate keskkondade olukorda lihtne parandada, kui niita harvem, asendada külvatud murukooslused õierikaste niidukooslustega ja rajada tolmeldajatele kevadest sügiseni õitsevate meetaimedega toitumisalad.

Ühe Putukaväila projekti rohelahendus- prototüübina (urban nature prototype) rajati Väike-Õismäe (Little Flower Hill district!) paneelelamupiirkonda, liigivaese muruala asemele 1300 m2 suurune lilleniit. Seemned, mis niidule külvati, koguti Eesti loodusest. Lilleniit puhkeb täide õiteilusse kolme suve jooksul. On huvitav teada saada, kas taoline töömahukas lilleniidu rajamise protsess pakub kolme aasta pärast rohkem õiteilu kui kõige lihtsam meetod elurikkust suurendada – vähem niitmine.

Mesilaspeenrad

2021. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt läbi viidud rohelise infrastruktuuri uuring toob välja, et on küll inimesi, kes peab vabalt vohavat linnaniitu kauniks, kuid esineb ka risti vastupidiseid arusaamu. Niidualade väheses väärtustamises mängib oma rolli ka asjaolu, et Eestile looduslikult omane taimestik ei ole erksavärviline, vaid tagasihoidlikes toonides. Mõnes mõtttes on Putukaväila projekt justkui märkamisõpetus - kuidas juhtida linlaste tähelepanu väärtusele, mis jäävad esmapilgul varju, kuid oleme mõistnud, et selleni jõudmiseks on vajalik pakkuda ka klassikalisemalt ilusaid lahendusi. Seetõttu rajasime Putukaväila äärde mesilaspeenrad.

Mesilaspeenar (Herbaceous Border, Bee Border, English Border) on mitmeaastastest rohtsetest taimedest koosnev suur istutusala, kus nektaririkkad värvikirevad püsililled on kombineeritud kõrreliste ja teiste kohalike liikidega. Nii tekib ökoloogiliselt mitmekesine, kevadest sügiseni õitsev värvikirev oaas. Mesilaspeenraid võib rajada nii peenardena kui teid ääristavate nn servakooslustena, mille vahelt on meeldiv läbi liikuda. Mesilaspeenrad on omased Inglise aianduskultuurile, kuid Tallinnas (Põhjamaises kliimas) katsetame neid esmakordselt.

 Putukaväil_haabersti_kaidi_poldoja.jpg

Kõrgepingeliinimastide uuskasutus

Putukaväil kulgeb suures osas piki endist raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori. 1959. aastast pärinevad elektrimastid on määratud linnapildist kaduma, kuna liinid viiakse lähiaastatel maakaablisse. Harjumuspäraselt mõeldes on need mastid väärtusetud, kuid idee on mõned mastid kui põneva kihistuse Putukaväila ajaloost maamärkidena säilitada. Soovime neile uue tähenduse ja funktsiooni anda.

Terasssõrestik-mooduleid demonteerides ja uut moodi kokku pannes võivad mastidest saada näiteks valguskandjad, kasvuhooned, ronimistornid või vaateplatvormid, mida katavad ronitaimed – sellised ideed pakkusid kohalikud elanikud välja 2019. aastal läbi viidud Putukaväila ideekorje raames. Mastide juurde kujundatakse tegevustaskud. Mitmekesist kasutust toetavad ka mastidesse integreeritavad nutilahendused. Mastide uus vorm ja kontseptsioon sünnib koostöös Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnaga.

Kaasamine läbi liitreaalsuse

Linnaplaneerimise üks võtmeküsimusi on, kuidas kaasata kohalikke kogukondi ruumiliste otsuste tegemisse ning keerulisi linnaruumilahendusi arusaadavalt tutvustada. Putukaväila projekti raames lõime selleks liitreaalsus- kunstigalerii. Putukaväila ääristavate garaažide seintele maaliti 4 temaatilist freskot (murals): “Säästev liikumine”, “Garaažide uued kasutusviisid”, “Avaliku ruumi tegevused” ja “Liigirikkus”. Suunates maalingutele oma telefoni, aktiveerub liitreaalsuskiht, mis võimaldab kavandatavat linnaruumi liitreaalsuslahendusena enda ümber füüsilises ruumis kogeda.

***

Putukaväila kontseptsioon valmib Euroopa Liidu toel. B.Green välisprojekti (2020-2022) rahastatakse Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd, säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi. Projekti eestvedaja on Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus. Putukaväila projekti kohta leiab rohkem põnevat infot veebilehelt www.putukavail.ee.

Kaidi Põldoja

Uudise rubriigid: