11.12.2020

Putukaväil loob Väike-Õismäele Tallinna esimese lilleniidu

Putukaväila projekt toob Haabersti Linnaosa Valitsuse toel Väike-Õismäele Tallinna esimese lilleniidu. Pilootalaks on valitud aadressil Ehitajate tee 105c asuv maatükk, kus alustatakse töödega juba tuleval nädalal.

„Putukaväil on Tallinna ambitsioonikaim rohetaristu projekt ning on hea meel, et see hakkab linnaruumis nüüd ka ilmet võtma, tuues ühtlasi Haaberstisse järgmisel aastal mõjuka uudislahenduse,“ rääkis abilinnapea Kalle Klandorf. „Putukaväil on üks osa läbi linna kulgevast ökoloogilisest liigirikkast rohekoridorist. Näiteks on sealt leitud üle kümne kimalaseliigi, millest suur osa on Eestis looduskaitse all. Rohelisi väärtusi kandva linnana saame lilleniitude loomisega anda oma panuse liigirikkuse säilimiseks. Ühtlasi oleme Putukaväila kontseptsiooniga eeskujuks kogu Eestile ja ka Euroopale.“   

„Loodav lilleniit on silmailuks nii linnaosa elanikele kui külalistele, aga oluline ka elurikkuse hoidmise aspektist. Alale külvatavad niidutaimed valiti välja just kimalaste, mesilaste ja liblikate meelistaimi silmas pidades, ikka selleks, et toetada nende toidulaua rikkalikkust ning seeläbi ka bioloogilist mitmekesisust,“ sõnas Haabersti linnaosa vanem Andre Hanimägi. „Kui soovime olla roheline pealinn, peame seda ka oma tegudes näitama. Just seda Tallinnas teemegi.“

Töödega alustatakse peagi. Aiatööd detsembris võivad mõjuda tavapäratult, aga on kodumaiste niidutaimede külvi ja idanemise seisukohast hädavajalikud. „Kasutame vaid Eestist pärit niidutaimede seemneid, mis ka looduses sügiseks maapinnale langevad. Taimede seemned vajavad niiskust ja külmaperioodi, et siis kevadel paremini tärgata,“ sõnas Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas, kes osaleb Putukaväila meeskonnas maastikuarhitektina ja on loodava lahenduse autor. „Selleks, et saaksime just kodumaiseid seemneid kasutada, seisis hea meie partner Nordic Botanical OÜ, kes need kogus,“ lisas ta.

Lilleniidu rajamiseks kooritakse praegune murukamar, täidetakse liivakihi ja lahjema kasvumullaga, sest lahjemal mullal kasvab värvilisem taimekooslus vähemate umbrohtudega. Järgmisel suvel rohitakse umbrohud välja, nii et nautida saab punaseõielisi põldmagunaid ja siniseõielisi põld-varesjalgu. Kahe aasta pärast hakkavad õisi näitama esimesed mitmeaastased niidutaimed ning magunatele jääb selle võrra ruumi vähemaks. Nii hakkabki lilleniit muutuma ise hakkamasaavaks koosluseks, mida niidetakse üks kuni kaks korda aastas. Mööda jalutades võib seal kohata mitmeid putukaid ja liblikaid.

Lahendusega muudetakse haljasala identiteeti – lisatakse värve, vaheldust ja kontraste inimsilmale ning katame toidulaua kimalastele, päeva- ja ööliblikatele, sirelastele ja mesilastele jt. Nende putukate tööst oleneb nii viljapuude kui ka tarbetaimede saak. Nad võivad omale toitu koguda kilomeetrite kauguselt ja nii saavad aedades ja rõdudel kasvavad toidutaimed ning lilled tolmendatud väga suurel maa-alal.  

Haljastuslahendus töötati välja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti hallatava B.Green projekti raames, mida rahastab Kesk-Läänemere programm 2014–2020. Lilleniidu projekti realiseerimist toetab Haabersti Linnaosa Valitsus.

Uudise rubriigid: