20.03.2019

Kuidas korraldada oma koolis uuring õiglase kaubanduse ja vastutustundliku tarbimise teadlikkusest?

Uuring: Enamik Eesti õpilastest usub õiglase kaubanduse süsteemi

Äsja valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi.

Eelmise aasta sügisel läbi viidud küsitlus näitas, et võrreldes 2016. aastaga on noorte teadlikkus õiglasest kaubandusest märkimisväärselt kasvanud. Usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides. Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis enamasti sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata. „Uuring ei kinnita arvamust, et pole mõtet pakkuda Fairtrade tooteid, kuna neid ei osteta. Meil on suur rõõm, et 65% vastanutest tundis Fairtrade’i märgist ja tunnustame koole ning õpetajaid, kes on selle nimel tööd teinud," märkis Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd.

Enamik küsitlusele vastanud õpilastest tunneb märgist (65%) ja usub õiglase kaubanduse süsteemi toimimisse (60%). 2016. aastal vastasid vaid 26% 15-19 aastastest, et tunnevad Fairtrade´i märgist. Noorte arvates tähendab õiglane kaubandus eelkõige inimväärset töötasu töölistele (74%), laps- ja orjatöö keelamist (70%), aga ka usaldusväärsust (55%). Ainult 4% vastanute pidas õiglast kaubandust turundustrikiks.

Võrreldes 2016. aastaga usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides: nii arvas 73% õpilastest. 2016. aastal oli see usk 15-19 aastaste seas väiksem – 64%. Küsitluses osalenutest ostavad 33% Fairtrade’i toodet iga kord kui selleks võimalus ning suur osa on valmis Fairtrade’i tooteid ka edaspidi ostma (72%). Fairtrade’i märgisega tooteid ostetakse põhjusel, et usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid (29%) ja teatakse, et see parandab elujärge arengumaades (39%).

Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata (35%), ollakse harjunud kasutama teisi tooteid (25%), Fairtrade´i tooteid peetakse liiga kalliteks (23%) või neid ei müüda seal, kus noor tavaliselt oma sisseoste teeb (22%). Kõige rohkem saavad õpilased Fairtrade’ist teada tänu internetile (56%) ja koolile (67%). Lisaks muidugi ka sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad, meedia ja üritused.

Online-uuringu korraldas MTÜ Mondo selleks soovi avaldanud koolide õpilaste seas. Uuringus osales 18 kooli üle Eesti ja andmed põhinevad 1168 õpilase vastustel (vanuses 15-19). Uuringuküsimused olid samad, mis 2016. aaastal Mondo tellimusel Turu-Uuringute AS Omnibuss küsitluses. Andmete võrdluses kasutati ainult 15-19 aastaste seas saadud vastuseid.

Uuringuga saab põhjalikumalt tutvuda siin

Ristiku Põhikoolist võtsid uuringust osa 8. ja 9. klassid

Meie kool osales pealkirjas nimetatud uuringus, millest said osa võtta 8. ja 9. klasside õpilased.  Õiglase kaubanduse printsiipide meelde tuletamiseks viisime läbi töötoad, kus vastavate filmide ja nende vaatamisele järgnevate arutelude abil saime ülevaate õiglase kaubanduse vajadusest. Lisaks oli võimalik vaadata garderoobi TV-s lühikokkuvõtet, mille kaudu said ka nooremate klasside õpilased õiglase kaubanduse põhimõtetega tutvuda.

Uuring oli mahukas. Õpilased vastasid veebi kaudu küsimustikule, kus tuli arvestada nende endi kogemusi meie kaubanduses ning teadmisi, mis eelnevalt kogutud. Näiteks sellised küsimused. Miks ostad Fairtrade märgisega kaupu, kas oled sagedasti seda märgist kaupluses kohanud, kuivõrd oluliseks pead, et äriettevõtted arvestaksid arengumaade talunike ja istanduste töölistega kuni küsimuseni, milliste kanalite kaudu õpilased oma info on hankinud.

Töö mahukust näitas ka ajaline kulg. Alustasime eelmise aasta novembris ning tagasiside Mondolt saime veebruari kuus. Näiteks lisame mõned graafikud meie kooli vastustest.

oiglane_kaubandus_1.jpg

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et õpilastel oli tekkinud arusaam õiglase kaubanduse olulisusest. Teadmine, et see on võitlus vaesuse, lapstööjõu kasutamise vastu, inimväärse töötasu saamise eest ning et kõik me saame oma väikesel moel kaasa aidata arengumaade laste õpingutele koolis, nende vanemate paremale käekäigule.

Tutvu uuringu vastustega siin.

Uuringut juhendas geograafiaõpetaja Ave Loigu

 

 

 

Uudise rubriigid: