Dartfordi linnast

Dartfordi väikelinn koosneb Dartfordi linnast ja kaheksast seda ümbritsevast vallast:  Stone, Bean, Darenth, Longfield & New Barn, Southfleet, Sutton-at-Hone & Hawley, Swanscombe & Greenhithe and Wilmington.  Dartfordis on  85,400 elanikku ja umbes 35,000 majapidamist. Linna eelarve on 80 miljonit £.

Dartfordil on 47 valitavat volikogu liiget, kes esindavad 23 linnaosa.  Valimised on iga nelja aasta tagant ning viimastel valimistel veebruaris 2002  võitsid leiboristid (29 kohta), konservatiivid (13), üksikkandidaadid (5) kohta. Volikogu liikmed otsustavad omavalitsuse teenuste arengu üle.

Juhtimisorganiteks on : volikogu koosolekud; valitsus (nn. täidesaatev organ); kaks järelvalve ja kontrollikomiteed, parima väärtuse komitee, 5 muud komiteed, volikogu liikmete ning ametnike esindatus volikoguvälistes organisatsioonides/organites.

2001.aastal võeti kasutusse uus täidesaatev/poliitiline struktuur, mis põhineb ”liidriga valituse” mudelil ja koosneb valitsusest (cabinet) ning üldkoosolekust (assembly).  Valitsuse liikmed on kõik samast parteist. Märts-aprill 2001 lasti linnaelanikel hääletada erinevate mudelite üle ning elaniku pooldasid just nimetatud mudelit. Erinevalt eelmisest komiteede süsteemist, võimaldab see kiiremini reageerida teenuste vajadustele. Valitsus kohtub iga kahe nädala tagant avalikel koosolekutel ning nende protokollid esitatakse volikogu koosolekule.

Dartfordil on 47 valitavat volikogu liiget, kes esindavad 23 linnaosa.  Volikogu liikmed valivad esimehe (leader of the council) volikogu tööperioodiks. Esimees moodustab valitsuse, kus on lisaks esimehele veel 5 liiget, kelle vahel on jagatud nn. portfellid ehk vastutusvaldkonnad. Valitsus on peamine otsuseid tegev organ ning kavandab ka omavalitsuse eelarve, otsustab kuidas poliitikat ellu viia. See koordineerib ja juhib planeeringute protsessi, otsustab ressursside kasutuse ja prioriteetide üle. Ülejäänud volikogu liikmed ehk poliitikud moodustavad üldkoosoleku, mis otsustab poliitika üle kohalikus omavalitsuses laiemalt.

Kuna Dartford sai väikelinna staatuse 1977.a. mais, siis sai volikogu esimehest linnapea. Linnapead valitakse iga aasta volikogu liikmete hulgast. Linnapea roll on: edendada linna põhimääruse  eesmärke; tõlgendada vajadusel põhimäärust; olla volikogu peaassamblee eesistuja ning tagada omavalitsusele vajalike teemade arutelu; edendada avalikkuse kaasatust volikogu tegevusse; täita tseremoniaalset rolli. Linnal on ka tegevdirektor.

Volikogu ja selle esimees tegelevad kõikide omavalitsuse valdkondadega v.a. planeering  ja litsentseerimine. Järelvalve ja kontrollikomiteed (Overview and Scrutiny Committee)  annavad aru valitsuse  tegemistest. Võim on volikogu esimehel ja viiel valitsuse liikmel. Mõlemad komiteed on parteilised ning nende kohtumised on avalikud.

Parima väärtuse komitee (Best Value Review Committee) on samuti parteiline ning kohtumised on avalikud. Selle ülesandeks on toetada valitsust oma programmi elluviimisel. Ametnikud ning komitee liikmed hindavad kõiki funktsioone ja teenuseid. Komitee kaalub neid hinnanguid ning esitab ettepanekud teenuste parandamiseks.

Lisaks on veel 5 volikogu komiteed: apellatsioonid; kontrollnõukogu ja standardamet; elamumajanduse, tasude ja maksude tulude järelvalve; arengu järelvalve amet ning litsentseerimine. Need on seadusega kindlaksmääratud komiteed. 

Dartfordi linna funktsioonid
Suurbritannia kahetasandilise omavalitsussüsteemi tõttu on funktsioonid jaotunud maakonna ja linna tasandi vahel. Kenti maakond omab palju ülesandeid. Politsei on ainult maakonna tasandi funktsioon. Sotsiaalteenused ja haridus ei kuulu linna funktsioonide hulka.

Üldteenuste osakonna alla kuuluvad järgmised valdkonnad: IT, juhtkonna ja linnapea administratiivne toetus, juriidilised ja finantsküsimused, tulud, toetused.

Lisaks on veel kogukonna teenuste osakond (elamumajandus, turvalisus, vabatahtlike töö), keskkonna osakond (planeeringud, jäätmekäitlus), omandi ja regenereerimise osakond (pargid, surnuaiad, turud, muuseumid, linna keskus).

Parima väärtuse programm
on mõeldud omavalitsuste teenuste hindamiseks väljatöötatud indikaatorite alusel. (Indikaatoriteks näiteks: kui palju prügikaste teatud aja jooksul tühjendati? Kui kiiresti otsuseid vastu võeti?). Indikaatorid on välja töötatud keskvalitsuse poolt ning nende alusel peavad kõik omavalitsused oma teenuste kvaliteeti hindama ning need võimaldavad anda hinnet omavalitsustele. Võrdlused omavalitsuste vahel avaldatakse publikatsioonis, mis saadetakse kõikidesse kodudesse. Kui omavalitsuse tase on hea, siis saab omavalitsus rohkem raha laenata ning rohkem võimu otsustamise. See süsteem on muutnud omavalitsusi konkurentsivõimelisemaks. Samas kaasneb probleem, et omavalitsuste prioriteedid on erinevad ning eelkõige on oluline teenuste kvaliteedi tase omavalitsuse siseselt kui omavalitsuste võrdlemine riiklikul tasandil.

Kommunikatsioon kodanikega
hõlmab avalikke küsitlusi, mida on võimalik täita ka interneti teel. Eriti huvitavad inimesi planeeringud. Dartford korraldab nn. road-show’sid – “Dartford Talking”, et tutvustada omavalitsust ja selle struktuuri ning juhtimist tavakodanikele ja anda võimalust inimestele suhelda volikogu liikmega oma ringkonnast. Dartfordil on oma ajaleht, mida antakse välja 6 korda aastas, oma kodulehekülg.  Kodanike jaoks antakse välja “A-Z Guide to Services” (teenuste juhtnöörid) ning “Best Value Performance Plan” (ülevaade parima väärtuse programmi tulemustest).

E-valitsus
2005. aastaks loodetakse välja arendada E-teenused. ID-kaardid on probleem ning digitaalallkirja süsteemi pole arendatud.  Koostamisel on Dartfordi kaasabil riiklik omandiregister. Omavalitsustes on käimas pilootprojektid, mille käigus uuritakse, kuidas hääletamist, mobiilseid teenuseid, jne. paremini korraldada.  “Riiklikus E-teenuste strateegias” on kajastatud:

    teenuste parandamine – maksude maksmine ja tagastus, parkimistrahvi maksmine interneti teel
    demokraatia uuendamine – kuidas omavalitsused konsulteerivad elanikega, kuidas volikogud suhtlevad valijatega
    majanduse elustamine – valitsus toetab elektroonilisi hankeid, arvete maksmist, e-äri
    kommunikatsioon elanikega interneti vahendusel 

47% Dartfordi elanikest on juurdepääs internetile ja 45%-l on kodus arvuti. Raamatukogudes on internetiühendus, tehakse internetikohvikuid.

Volikogu protokollid on internetis, intraneti ei ole, sest eelkõige on keskendutud avalike teenuste parandamisele, mitte niivõrd siseinfole. Dartford saaks E-teenuste tõttu palju kokku hoida, aga samal ajal peab säilitama ka traditsioonilised teenused.

Elamumajandus
Dartfordil on 5000 munitsipaalmaja. Paljud omavalitsused on majad maha müünud. Keskvalitsus tahaks, et majad maha müüdaks, kuid neid on raske asendada. Dartfordis on elukoha ootelehel 2000 inimest. Tendents Dartfordis, et 30% maju peab jääma sotsiaalmajadeks, et majutada piirkonnas inimesi, kes näiteks Dartfordi tööle asuvad.

Viimati muudetud: 23.10.2013