Helsingi suhted

Suhted Tallinna ja selle naaberlinna Helsinki vahel on alati olnud head ja muutusid eriti laiapõhjaliseks peale EV taasiseseisvumist.

Tallinna ja Helsinki ning neid ümbritsevate regioonide koostöö koordineerimiseks laiemalt loodi 1998 MTÜ Tallinn – Helsinki EUREGO, mis koordineeris kahe pealinnaregiooni koostööd kuni 2014.a.

Helsingiga koostöö lõppeesmärk on Eesti konkurentsivõime tõstmine. Meie ainus võimalus SKT-d inimese kohta tõsta on läbi kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse. Selle tõstmise üheks piirajaks on aga väike majandusruum. Majandusruumi suurendamise üheks võimaluseks on koostöö Soomega ja konkreetsemalt Helsingiga. Sellest on kantud kogu kaksiklinna ideoloogia. Tehes koostööd soomlastega on meil juurdepääs teadmistele, oskustele ja võrgustikele, mida meil endil ei ole ning saaksime ennast turundada suurema sihtkohane, kui me iseseisvalt oleme.

Linnavalitsuse seisukohast on vaheeesmärk jõuda sellise kaksiklinna mudelini, mis aitab kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Meie partnerid on väljendanud seisukohta, et ilma avaliku sektori koostööta, on ka erasektori koostööl lagi ees. Kaksiklinn eeldab teatavaid võrgustikke ja koostöö platvorme, milles on avalikul sektori oluline osa. Seega on meil teatavas mõttes juhtroll, hoolimata sellest, et lõplikku lisandväärtust loovat koostööd teevad erasektori ettevõtted.

 Mõlema linna linnapead kohtuvad vähemalt 2 korda aastas, kord Tallinnas, kord Helsinkis, et arutada ühiseid koostööprojekte ja linnade kaksiklinnakontseptsiooni arengut.

Viimati külastas Helsinki linnapea Tallinna 2019.a. sügisel.

Viimati muudetud: 06.05.2020