Turu

Turu linn on Soome vanim linn ja elav kaubakeskus juba alates 13. sajandist. Kuigi linna õiget vanust on raske määrata, peetakse arvestust 1229. aastast.
Turu kuulub Varsinais-Soome maakonna alla. Tegemist on ka endise Soome pealinnaga.

Elanike arv: 174 868 (2005), sh. rootslasi 5,2%
Rahvastiku tihedus: 712 in./km² (2005)
Maismaa pindala: 245,7 km², kogupindala 306,4 km²

Turu on täna 300 000 elanikuga lähitagamaaga linn, linna piirides elab 175 00 elanikku. Kuna Soome kuulus ajalooliselt Rootsi riigi koosseisu, on teiseks riigikeeleks rootsi keel.

Aura jõesängile rajatud Turu on iidne merelinn. Turu rannikuvetes laiuvat Euroopa suurimat saarestikku (ligi 40 000 saart ja laidu) saab uudistada näiteks Turu ja Stockholmi vahel seilavatelt praamidelt, bussi, jalgratta või mopeediga. Seda saarestikku peetakse muuseas maailma üheks parimaks purjetamispiirkonnaks.

Turu on ka tööstuslinn. Ebatüüpiliselt Soome ekspordile, kus peamiseks ekspordiartikliks on mets, on Turu peamiseks ekspordiartikliks põllumajandussaadused. Mereäärsest asendist tingituna on Turus sajandeid tegeldud laevaehitusega. Tänaseks kuulub linn maailma laevaehituskeskuste eliiti: Turus valmivad maailma suurimad kruiisilaevad (suurimad neist on ligi 500 m pikad). Samuti on ajaloos olnud tähtsal kohal toiduaine-, tekstiili- ja farmaatsiatööstus. Tänaseks on see muutunud tingituna strukturaalsetest muudatustest ja konkurentsist rahvusvahelisel turul. Hetkel on Turu tööstuse võtmesõnadeks IKT (muuseas - Nokia tehas asub Turust vaid 50 km kaugusel Salos) ja biotehnoloogia. Iga kümnes Euroopa life science ettevõte asub Soomes, enamik neist Turu regioonis.

Tehnoloogiakeskusena on Turu suurim Soomes. Turu Teaduspark ühendab IKT  ja biotehnoloogia vallas tegutsevaid tippettevõtteid, ülikoole, uurimiskeskusi, jne.

Ida ja lääne vahelise logistikakeskusena (nii maismaa-, õhu- kui mereteed) on Turu linnal tugevad ärisidemed Skandinaaviamaade, Venemaa (eelkõige St.Peterburgi), aga ka Hiinaga. Aastas läbivad Turu ning sama piirkonna teise turismimagneti Naantali sadamaid üle 4 miljoni reisija ning miljoneid tonne kaupa. Raudteeühendus Venemaaga on tähtis mitte ainult Turu, vaid kogu Soome väliskaubanduse arengu seisukohast.

Turu on Soome vanim ülikoolilinn - esimene ülikool asutati 1640. a. Kuna Turu on alati olnud Soome “värav” läände (nii kaupade kui läänest saabuvate progressiivsete ideede mõttes), on linna ajalooliselt kutsutud „soome kultuuri hälliks”. Turus on kolm kõrgkooli, kümmekond teatrit, filharmooniaorkestrid, ballet, kümneid kunstigaleriisid ja muuseume, sh. Sibeliuse muuseum ning kaubalaevastiku ja mereväe ajaloole spetsialiseerunud riiklik muuseum Forum Marinum. Turus korraldatakse muuhulgas iga-aastast Jõuluturgu ja Keskaja turgu, samuti leiab seal aset Euroopa vanim vabaõhufestival Ruisrock. Alates 1996. aastast on Turu Soome ametlik Jõululinn.

7 Soome linna konkurentsist väljus Turu käesoleva aasta 19. juunil võitjana Euroopa Kultuuripealinn 2011 tiitlile.

 Linna juhtimine

Turu linna kõrgeim võimuorgan on volikogu, mis valitakse 4 aastaks (järgmised valimised toimuvad aastal 2008). Volikogus on 67 liiget (liikmete arv on sõltuvuses elanike arvust) ja 9 poliitilist gruppi. Parteiline jaotus Volikogus: Kokoomus 19, Sots. Dem. 18 , Vasakallianss  10, Rohelised 9, keskpartei 4, Rootsi partei 4, Sini-valge Soome 1, kr Dem 1, 1 sõltumatu. Volikogu esimees on sotsiaaldemokraat Pertti Paasio.

Linnavalitsus vastutab linna juhtimise ja finantside eest ning valmistab ette volikogu otsuseid.  Linnavalitsuses on 11 liiget ja igal liikmel on personaalne asendusliige. Volikogu valib linnavalitsuse  liikmed 2 aastaks korraga. Linnavalitsuse esimees juhib poliitilisi protsesse linnas ning teostab linna juhtimist koos juhtivametnikega. Hetkel kuulub linnanõukogu esimehe koht Kokoomusele (Aleksei Randell).

Linnapea (Mikko Pukkinen) võetakse tööle konkursiga ja on sisuliselt mittepoliitiline.

 

 

 

Viimati muudetud: 10.01.2007