Tallinna Lasteaed Vikerkaar õppekava töötatakse välja koostöös lasteaia pedagoogilise personaliga lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008.a määrusest nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ ja arvestades lasteaia eripära ning õppekasvatustegevuse arengusuundi. Õppekava arendamist koordineerib õppealajuhataja. Õppekava kooskõlastab pedagoogiline nõukogu ja kinnitab direktor.  

Õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgid ja põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted lähtuvad riiklikust õppekavast, lasteaia põhiväärtustest ja perioodi arengusuundadest. 

Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid

• Lapse kehalise, vaimse ja sotsiaalse arengu toetamiseks on lapsele loodud arengut soodustav õpi-ja kasvukeskkond ja tagatud turvatunne, kus kõik lapsed saavad tunda eduelamust vastavalt oma võimetele.
• Lapsel on kujunenud positiivne minapilt (enesehinnang), õiged väärtushinnangud, käitumis-ja suhtlemisoskused, oskus väärtustada oma kodu ja tervist.
• Lapsel on tekkinud loomulik huvi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste vastu.
• Lapsel on arenenud mänguoskused, mille tulemusena ta oskab mängida erinevat liiki mänge ning seostada neid igapäeva eluga.
• Kunsti, draama ja muusika õpetamise tulemusena on lastel eakohaselt arenenud ilumeel, loovus ning nad oskavad oma tundeid väljendada kaunite kunstide kaudu.
• Lasteaed loob eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. 

Õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
Õppekava toetub lapsekeskse kasvatuse, üldõpetuslikule tööviisile, Hea Alguse metoodikale. Lapsekeskse kasvatuse põhimõtteks on toetada lapse otsustusvõime, iseseisvuse ja sotsiaalse võimekuse kujunemist. Lapsekeskne kasvatus on suurel määral lapse kasvamise ja arenemise toetamine. Üldõpetuse rakendamine on üks lapsekeskse kasvatuse osa. Hea Alguse metoodikat lasteaias võib mõista kui lapsekesksele lähenemisele põhinevat tegevust.

Õpikäsitus

• Üldõpetus ehk valdkondlike eemärkide lõimimine tegevustes ja teemades.
• Teemade    valikul     lähtumine     eelkõige    kodukoha    inimestest,     loodusest    ja elukorraldusest.
• Mängu kaudu õppimine – mängu käsitletakse kui olulist õppimise protsessi osa, õpetaja juhendavat rolli rõhutatakse nii mängus kui õppimises.
• Eeskuju kaudu õppimine – õpetaja on lastele eeskujuks oma elurõõmu, õpihimu, viisaka käitumise, korraharjumuste, heade suhete loojana jne.
• Kogemuse ja probleemide lahendamise kaudu õppimine – laps jõuab teadmiseni kogedes, tegutsedes ja avastades mitte ainult kuulates ja vaadates.
• Meelte kaudu õppimine – „õppimine kogu kehaga“, uue omandamisse kaasatakse võimalikult palju meeli.
• Sotsiaalne õppimine – lapsed õpivad üksteisega suheldes ning üksteist juhendades ja aidates. Sotsiaalsele õppimisel aitab kaasa grupitöö rakendamine.
• Õpetaja on õppimise toetaja, andes lapsele uusi ideid või organiseerides tegevusi arvestades seejuures laste oskuste, võimete ja huvidega.
• Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
• Õuesõppe rakendamine õppe- ja kasvatustegevustes. 

Õppe-ja kasvatustegevuse planeerimine ja korraldus
Õppeaasta lasteaias algab 1. septembril ja kestab 31.augustini. Suveperioodil (juuni, juuli, august) on õppe- ja kasvatustegevuse rõhk mängulisel tegevusel õues, kus toimib õppeaastal omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ning kordamine. Rühma õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale. Päevakava võimaldab sujuvaid üleminekuid ühelt tegevuselt teisele. 

Lasteaia päevakava:
7.00-8.45 laste vastuvõtmine, mäng
8.45-9.15 hommikusöök
9.15-10.30 planeeritud õppekasvatustegevused
10.30-12.30 õues viibimine, mängud ja/või jalutuskäik, õppetegevused 
12.30-13.00 lõunasöök
13.00-15.00 puhkeaeg
15.15-18.00 planeeritud õppekasvatustegevus ja mäng 
15.45-16.20 õhtuoode
16.20-19.00 mäng, laste koju saatmine

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab õpetaja laste arengutaset, vanust ja laste huve. Laste vanusest ja keskendumisvõimest lähtuvalt on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste kestus 1-3 aastastel lastel 10-15 minutit, 3-5 aastastel 25 minutitning 6-7 aastastel 35 minutit.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
mina ja keskkond
keel ja kõne
matemaatika
kunst
muusika
liikumine

Vastavalt võimalusele planeeritakse ja viiakse vähemalt kord nädalas üks õppe- ja kasvatustegevus läbi õues.
Lähtudes lasteaia aasta tegevuskavast, rühma laste vanusest, individuaalsetest ja arengulistest iseärasustest koostab iga rühma meeskond koostöös lastevanematega oma rühma aasta tegevuskava. Rühma aasta tegevuskava kooskõlastab õppealajuhataja ja kinnitab direktor.
Rühma tegevuskava koosneb järgmistest osadest:

• rühma üldiseloomustus (ülevaade meeskonnas ja rühma lastest, rühma traditsioonid ja eripära)
• rühma õppeaasta eesmärgid ning põhimõtted nende saavutamiseks
• rühma päevakava ja tegevuste plaan
• laste arengu hindamine, põhimõtted ja korraldus
• koostöö lastevanematega
• rühma üritused ja õppekäigud, mis on õpetajate poolt organiseeritud

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel koostavad õpetajad iga nädal rühma nädalakava, kus esitatakse eesmärgid, temaatika, õppesisu ja tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine on paindlik, mis võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi, jälgides laste võimeid, soove ja mõtteid.
Nädalakava esitatakse kokkulepitud ajaks kooskõlastamiseks õppealajuhatajale. 
Nädalakavaga saavad lapsevanemad tutvuda e-lasteaias Eliis ning see on lastevanematele nähtav ka rühma esikus infostendil.
Lasteaia ürituste kava koostab muusikaõpetaja õppeaasta alguseks kokkulepitud tähtajaks, mis kinnitatakse pedagoogilise nõukogu heakskiidul. Laste ürituste planeerimisel lähtutakse käsitlusele tulevatest teemadest, laste vanusest, lastevanemate soovidest ja lasteaia traditsioonidest. 

Lasteaia traditsioonid
Sügis: Mihklilaat ja sügisandide näitus, Sügismatkad 
Talv: Jõululaat, Karneval, Vastlapäev
Kevad: Spordipäev, Talgupäev
Suvi: Suve Alguse pidu ja piknik, Lasteaia Sünnipäev  

Haabersti lasteaedade ühisüritustel osalemine
Sügis: Õunajooks Haabersti lasteaedadega, Haabersti lasteaedade sügisene ühismatk (6-7 aastased),
Talv: Luulekonkurss „Eesti keele kaunis kõla“, Haabersti lasteaedade talvine spordipäev
Kevad: Teatrifestival Kanutiaia Kann, Hea Inimese Gala (esmaabivõistlused) Haabersti lasteaedade kevadine spordivõistlus, üle-eestiline Audentese lasteaedade spordipäev, Haabersti Mini-olümpia, laulupäev Väike Laululind
 
Rahvakalendri ja riiklike tähtpäevade tähistamine
Sügis: sügise algus, kadripäev või mardipäev, isadepäev
Talv: jõulud, kuuse ärasaatmispidu, sõbrapäev, Eesti Vabariigi sünnipäev
Kevad: kevadpühad, naljapäev, emadepäev
Suvi: Lastekaitsepäev 

Koostöö lastevanematega
Lasteaed tutvustab lastevanematele õppekava, rühma aasta ja nädala tegevuskavasid. Lasteaed loob lapsevanematele võimalused osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel ning hinnangu andmisel lasteasutuse tegevuse kvaliteedile. Lasteaed teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengu ja õppimise tulemustest ning kaasab ta hinnangu andmisse. Lasteaed loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu kasvatusküsimustes.Võimalusel kaks korda aastas viib pedagoog lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mille eesmärgiks on usalduslikus õhkkonnas info vahetamisaega saavutada kooskõla lapsevanema ootuste ja lasteasutuse tegevuse eesmärkide ja põhimõtete vahel ning toetada lasteasutuses õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamist, arvestades iga lapse huvisid, võimeid ja vajadusi.Arenguvestluse käigus antakse kahepoolset tagasisidet lapse arengust ja õppimisest, hinnatakse lasteasutuses toimunud õppe- ja kasvatusprotsessi tulemusi, kavandatakse mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel.

Koostöövormid:

• Vastastikune abi ja usaldamine.
• Vestlused hommikuti ja õhtuti - õpetaja kirjeldab lapse päevaseid tegemisi, tuletab meelde kohtumisi või sündmusi.
• Arutelud lapse edusammudest, kasvatusmeetoditest, harjumustest, individuaalsetest iseärasustest, et jõuda paremini ühisele eesmärgile.
• Pere kaasamine.
• Luua alati vanematele võimalus tulla rühma lapsega koos mängima.
• Lapsevanemate juhtimisel ühised teemahommikud.
• Vajadusel abistada õppevahendite valmistamisel.
• Info edastamine suuliselt, teadetetahvlil ja koduleheküljel.
• Ühised üritused ja tegevused.
• Korraldada koos vanematega ühiseid väljasõite (nt. 2 korda aastas).
• Pakkuda vanematele temaatilisi üritusi (isadepäev, emadepäev, jõulupidu, jõululaat, perespordipäev ) ja rühmasisesed üritused ja väljasõidud.
• Pakkuda vanematele võimalust tulla tutvustama ja rääkima oma ametitest.
• Nõustamine.
• Arenguvestlused lapsevanematega toimuvad võimalusel kaks korda aastas - sügisel ja kevadel. Vestlus toimub suulises vormis, milles osalevad rühmaõpetajad ja võimaluse korral mõlemad lapsevanemad. Igapäevased individuaalsed vestlused hommikuti ja õhtuti. Vajaduse korral spetsialisti poole suunamine.
• Vajadusel pakkuda lapsevanematele teemakohast kirjandust, hiljem vestelda.
• Majas toimuvad vastuvõtud direktoril, õppealajuhatajal
• Koosolekud ja seminarid.
• Rühmasisesed koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele õppeaasta jooksul.
• Rühmastendidel on üleval jooksev info lähiajal väljaspool maja toimuvate loengute ja seminaride kohta, mis on mõeldud lapsevanematele.
• Lisaks on lapsevanematel võimalus osa võtta majja kutsutud lektorite loengutest, kus kohapeal lektor vastab lapsevanemate küsimustele ja annab nõu.

Lasteaia õppekavaga saab tutvude e-lasteaias Eliis.

 

Lehekülge haldab:

Arendusjuht: Gerli Raudhäiding
E-post: [email protected]
Telefon: 53 072 949