VEPA
TALLINNA 53.KESKKOOL
VEPA PROGRAMM
VEPA programm Tervise Arengu Instituut rakendab Eesti koolides VEPA (lühend väljendist „veel paremaks“) käitumisoskuste mängu, mida kasutatakse tavapärase õppetöö osana.
Alates 2019(?) õppeaastast rakendatakse meie koolis VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikat, mille eesmärk on kaasa aidata õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengule.
Meie koolis rakendavad VEPA metoodikat õpetajad ja tugispetsialistid: Inga Lupitski (HEV klass), Anna Kondatenko (HEV klass ja matemaatika), Rita Säde (eesti keel), Jevgenia Tkatšova (arvutiõpetus ja haridustehnoloog), Jelena Sergejeva (algkool), Jaroslava Kotjužinskaja (algkool), Julia Latõševa (algkool), Anna Malahhova (logopeed), Ioulia Meier (sotsiaalpedagoog).
Metoodika omandamiseks läbivad õpetajad õppeaasta jooksul kolmepäevase koolituse ning saavad jooksvalt ka VEPA mentori toetust. Mentor külastab nende tunde, aitab kohandada metoodikat vastavalt õpetaja vajadustele ja nõustab metoodika rakendamisega seotud küsimustes. Kui õpetaja valdab VEPA metoodikat, siis ta võib seda rakendada veel mitme aasta jooksul, et pakkuda tuge erinevatele lastele ja luua oma klassis turvalist, sõbralikku ja õppimisele orienteeritud õhkkonda.
2023/2024 õppeaastal alustasid VEPA koolituse läbimist õpetajad Tatjana Skvortsova (algkool, 1. klass), Tatjana Golenko (algkool, 1.klass), Tatjana Jakovleva (algkool, 1.klass). VEPA koolisiseseks mentoriks Tallinna 53. keskkoolis on Ioulia Meier. Tihedalt hoitakse sidet ka Tervise Arengu Instituudiga, mille mentor-psühholoog Aleksei Norden käib tunde vaatlemas, teed klassis toimuva kohta kokkuvõtteid ja annab tagasisidet.
VEPA-mäng koosneb elementidest ja märguannetest, mille kasutamine õpetab lapsi paremini oma käitumist valitsema. Eesmärk on luua klassis positiivne ja õppimist toetav õhkkond ning tunnustada õpilaste head käitumist. Tallinna 53. keskkoolis (2023/2024 õ.a.) mängu rakendatakse alates esimesest klassist, et ühtlustada koolivalmiduse taset, aidata õpilastel kooliga kohaneda ja reegleid järgida. Metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. VEPAt mängitakse mitu korda päevas eri koolitegevustes, näiteks: ainetunnis, vahetunnis, ekskursioonil, sööklas. VEPA mängimiseks jaotatakse klass võistkondadesse, mille nimed kirjutatakse tahvlile. Koos õpilastega arutatakse, mis on algava tegevuse spleemid. Väljamõeldud sõna „spleem“ tähistab ebasoovitavat käitumist, mille vähendamiseks õpetaja ja õpilased koostööd teevad. Mängu algusest ja lõpust annab märku suupill. Kui õpilane spleemib, teeb õpetaja õpilase võistkonna nime alla märke ning ütleb neutraalse hääletooniga, mis võistkonnas ta spleemi tähele pani.
Võidavad võistkonnad, kes saavad tahvlile vähem kui neli märget. Võitjaid premeeritakse lühiajalise mängulise ja lõbusa tegevusega, mis loositakse nn memme vigurite hulgast ning milles osalevad kõigi võitjameeskondade liikmed. See tegevus kestab ettenähtud aja, mille lõpust annab märku taimer või suupill.
Õpilaste tähelepanu saamiseks kasutatakse VEPA-vaikust (käemärgid ja suupill) ja sealjuures pööratakse rohkem tähelepanu meeskonnale tervikuna, mitte ei reageerita individuaalsetele rikkumistele. Mängu käigus soodustatakse sotsiaalsete oskuste arengut ja tagatakse psühholoogiline turvalisus (luuakse VEPA-visioon ehk ühised klassikokkulepped), harjutatakse üheskoos pingutamist eesmärgi nimel ja suurema vastutuse võtmist (VEPA-ametid). Mängu võib mängida ka salaja, sellest õpilasi enne teavitamata. Lisaks saab tunde põnevamaks teha taimeri järgi võisteldes ning positiivsust toovad tunnustusmärkmed ehk kiidud täiskasvanutelt lastele ja lastelt lastele.
VEPA metoodika ennetab õppeedukuse langust ja õpilaste sobimatut käitumist; vähendab aega, mis kulub ühelt tegevuselt teisele üleminekul; suurendab õppimisele jäävat aega koolipäevas 60–90 minuti võrra.
Tuginedes uuringutele, sh Eestis läbi viidud mõju-uuringule, oli VEPA metoodikat kasutanud klasside õpilastel vähem vaimse tervise probleeme, võrreldes metoodikat mitte kasutavate klasside õpilastega. Lisaks vähendab VEPA tulevikus ka õpilaste riskikäitumist (sh alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist ning riskeerivat seksuaalkäitumist). Tallinna 53. keskkooli jaoks on oluline VEPA metoodika ennetav ja pikaajaline mõju.
VEPA PROGRAMM
VEPA programm Tervise Arengu Instituut rakendab Eesti koolides VEPA (lühend väljendist „veel paremaks“) käitumisoskuste mängu, mida kasutatakse tavapärase õppetöö osana.
Alates 2019(?) õppeaastast rakendatakse meie koolis VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikat, mille eesmärk on kaasa aidata õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengule.
Meie koolis rakendavad VEPA metoodikat õpetajad ja tugispetsialistid: Inga Lupitski (HEV klass), Anna Kondatenko (HEV klass ja matemaatika), Rita Säde (eesti keel), Jevgenia Tkatšova (arvutiõpetus ja haridustehnoloog), Jelena Sergejeva (algkool), Jaroslava Kotjužinskaja (algkool), Julia Latõševa (algkool), Anna Malahhova (logopeed), Ioulia Meier (sotsiaalpedagoog).
Metoodika omandamiseks läbivad õpetajad õppeaasta jooksul kolmepäevase koolituse ning saavad jooksvalt ka VEPA mentori toetust. Mentor külastab nende tunde, aitab kohandada metoodikat vastavalt õpetaja vajadustele ja nõustab metoodika rakendamisega seotud küsimustes. Kui õpetaja valdab VEPA metoodikat, siis ta võib seda rakendada veel mitme aasta jooksul, et pakkuda tuge erinevatele lastele ja luua oma klassis turvalist, sõbralikku ja õppimisele orienteeritud õhkkonda.
2023/2024 õppeaastal alustasid VEPA koolituse läbimist õpetajad Tatjana Skvortsova (algkool, 1. klass), Tatjana Golenko (algkool, 1.klass), Tatjana Jakovleva (algkool, 1.klass). VEPA koolisiseseks mentoriks Tallinna 53. keskkoolis on Ioulia Meier. Tihedalt hoitakse sidet ka Tervise Arengu Instituudiga, mille mentor-psühholoog Aleksei Norden käib tunde vaatlemas, teed klassis toimuva kohta kokkuvõtteid ja annab tagasisidet.
VEPA-mäng koosneb elementidest ja märguannetest, mille kasutamine õpetab lapsi paremini oma käitumist valitsema. Eesmärk on luua klassis positiivne ja õppimist toetav õhkkond ning tunnustada õpilaste head käitumist. Tallinna 53. keskkoolis (2023/2024 õ.a.) mängu rakendatakse alates esimesest klassist, et ühtlustada koolivalmiduse taset, aidata õpilastel kooliga kohaneda ja reegleid järgida. Metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. VEPAt mängitakse mitu korda päevas eri koolitegevustes, näiteks: ainetunnis, vahetunnis, ekskursioonil, sööklas. VEPA mängimiseks jaotatakse klass võistkondadesse, mille nimed kirjutatakse tahvlile. Koos õpilastega arutatakse, mis on algava tegevuse spleemid. Väljamõeldud sõna „spleem“ tähistab ebasoovitavat käitumist, mille vähendamiseks õpetaja ja õpilased koostööd teevad. Mängu algusest ja lõpust annab märku suupill. Kui õpilane spleemib, teeb õpetaja õpilase võistkonna nime alla märke ning ütleb neutraalse hääletooniga, mis võistkonnas ta spleemi tähele pani.
Võidavad võistkonnad, kes saavad tahvlile vähem kui neli märget. Võitjaid premeeritakse lühiajalise mängulise ja lõbusa tegevusega, mis loositakse nn memme vigurite hulgast ning milles osalevad kõigi võitjameeskondade liikmed. See tegevus kestab ettenähtud aja, mille lõpust annab märku taimer või suupill.
Õpilaste tähelepanu saamiseks kasutatakse VEPA-vaikust (käemärgid ja suupill) ja sealjuures pööratakse rohkem tähelepanu meeskonnale tervikuna, mitte ei reageerita individuaalsetele rikkumistele. Mängu käigus soodustatakse sotsiaalsete oskuste arengut ja tagatakse psühholoogiline turvalisus (luuakse VEPA-visioon ehk ühised klassikokkulepped), harjutatakse üheskoos pingutamist eesmärgi nimel ja suurema vastutuse võtmist (VEPA-ametid). Mängu võib mängida ka salaja, sellest õpilasi enne teavitamata. Lisaks saab tunde põnevamaks teha taimeri järgi võisteldes ning positiivsust toovad tunnustusmärkmed ehk kiidud täiskasvanutelt lastele ja lastelt lastele.
VEPA metoodika ennetab õppeedukuse langust ja õpilaste sobimatut käitumist; vähendab aega, mis kulub ühelt tegevuselt teisele üleminekul; suurendab õppimisele jäävat aega koolipäevas 60–90 minuti võrra.
Tuginedes uuringutele, sh Eestis läbi viidud mõju-uuringule, oli VEPA metoodikat kasutanud klasside õpilastel vähem vaimse tervise probleeme, võrreldes metoodikat mitte kasutavate klasside õpilastega. Lisaks vähendab VEPA tulevikus ka õpilaste riskikäitumist (sh alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist ning riskeerivat seksuaalkäitumist). Tallinna 53. keskkooli jaoks on oluline VEPA metoodika ennetav ja pikaajaline mõju.