Tallinna Perekonnaseisuameti kontaktid ja vastuvõtuajad

Aadress Pärnu mnt 67 

Vastuvõtu ajad: 

E          9.00–13.00 ja 14.00–17.30
T          13.00–17.00
K, N    9.00–13.00 ja 14.00–17.00
R          9.00–13.00

Üldmeil: [email protected]
Abielutoimingute infotelefon 645 7483

Abielu sõlmimiseks esitatakse:

• ühine kirjalik avaldus: Versioon 1, Versioon 2; 
• isikut tõendavad dokumendid;
• sünnidokument juhul, kui abielluja sünnidokumendi andmed rahvastikuregistris puuduvad;
• teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu või registreeritud kooselu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud, kui andmed rahvastikuregistris puuduvad;
• abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu
• perekonnaseisu kinnitav dokument, kui abielluja elukoht on registreeritud Eestis rohkem kui kuus kuud aga puuduvad andmed perekonnaseisu kohta;
• välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodanikuga;
• riigilõivu tasumist tõendav dokument;
• vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument.

Nõuded välisriigi dokumentidele 

Perekonnaseisuastusele esitatakse originaaldokument või notari poolt kinnitatud koopia.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti. 

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. 

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli. Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Tallinna Perekonnaseisuamet võtab määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

 

Sünnidokument

---

Abielluja, kelle sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad, peab esitama sünnidokumendi (perekonnaseisutoimingute seadus § 38).
Andmete kandmiseks Eesti Rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.
 

Varem abielus olnud inimene 

---

Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (abielulahutuse dokument, surmadokument koos abieludokumendiga). Kui dokumendi andmed on leitavad rahvastikuregistris, siis dokumendi esitamist ei nõuta. 

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.
NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa/ Article 39). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsus ei pea sel juhul olema kinnitatud apostille'ga.

EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema kinnitatud apostilli'ga. Muu riigi kui EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus peab olema apostillitud või legaliseeritud. 

Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmadokument ning lisaks ka abieludokument. 
 

Abieluvõimetõend

---

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi abielu sõlmimist takistavad asjaolud. 

Isiku elukoht on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht (perekonnaseisutoimingute seadus §9 lg 5¹).

• Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis vähem kui kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.
• Abieluvõimetõendit ei pea esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris (Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 6).
• Juhul, kui abielluja elukoht on registreeritud Eestis rohkem kui kuus kuud aga rahvastikuregistris puuduvad andmed perekonnaseisu kohta, tuleb esitada perekonnaseisu kinnitav dokument või abieluvõimetõend.

Abieluvõimetõend tõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud selle väljastamisest arvates. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima.

NB! Sellist dokumenti, kus on kajastatud üksnes isiku perekonnaseis või, et mingil perioodil isikul puuduvad andmed tema abielu kohta, või notari poolt kinnitatud omakäeline deklaratsioon takistuste puudumise kohta, ei käsitleta abieluvõimetõendina.

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Teil Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse (Tallinnas Harju maakohus, Lubja 4) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Abikaasade varalised õigused

---

Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nende vahelistele varalistele suhetele kohaldatakse:

• varaühisuse,
• vara juurdekasvu tasaarvestuse või
• varalahususe regulatsiooni.

Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.
Loe abikaasade varalistest õigustest rohkem Eesti.ee portaalist. 

Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate. 
 

Kui kiiresti on võimalik abielluda?

---

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõige 1 kohaselt ei sõlmita abielu varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.
 

Kui vanalt on võimalik abielluda?

---

Abielluda võivad täisealised isikud.
 

Nimi pärast abielu sõlmimist

---

Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise.
Uus perekonnanimi võib:

• olla abikaasaga ühine perekonnanimi (ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi);
• koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele sidekriipsuga järgnevast abikaasa perekonnanimest.