Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Ajalugu

Ajalugu

Kuidas on kujunenud Kopli Lasteaed selliseks nagu ta praegu on.

Kopli Lasteaia ajalugu algab 1. detsembrist 1918. aastast, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed. Lasteaia eelkäijaks oli Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aasta suvel avatud saksakeelne lasteaed. 2. detsembril 1918 kehtestati Tallinna Linnavolikogu otsusel lasteaias õppekeeleks eesti keel. Enne 1923. aastat, kui lasteaed kolis Koplisse Vene-Balti tehase territooriumile, paiknes lasteaed kesklinnas erinevatel aadressidel (Vene tn 31, Vana-Viru tn 15, Tui tn 12). 1928. aasta augustis valmis Tallinna Linnavalitsuse ettevõttel 1. Lastepäevakodule (praegune Kopli Lasteaed) spetsiaalselt lasteaiaks mõeldud uus kaasaaegne hoone Bekkeri asunduses arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi, mis oli valmimise ajal moodsaim kogu Eestis. Tallinna 1. Lastepäevakodu sai teed rajavaks ehitiseks omataoliste hulgas ja oli Bekkeri asunduse uhkuseks. Lasteaia hoone ehitamisel arvestati hoolikalt asukoha valikuga – koolieelne lasteasutus pidi asetsema Kopli teest eemal, metsatuka keskel, et teepoolne mängumuru oleks kaitstud põhja- ja idatuulte eest. Kopli on küllaltki kitsas poolsaar ja seetõttu meretuultele avatud. Lasteaiast põhjapoole jääb 10 minuti tee kaugusele meri. Hoone on projekteeritud lapsesõbralikult, erilist tähelepanu pälvisid lastepäraselt rõõmsate värvidega kujundatud siseruumid, mistõttu ka tänasel päeval tunnevad lapsed ennast selles majas väga hästi. Lasteaia majas oli korter nii juhatajale kui majahoidjale. Lisaks aiarühmadele avati 1. Lastepäevakodus ka Tallinna linna haldusalas esimesed sõimerühmad. Lastepäevakodu esmaseks nõudeks oli, et tegevus vastaks laste huvidele ja ealistele võimetele. Laste päevakodu pidi vastama eelkõige pedagoogilistele nõuetele, kus laps sai ema tööl viibimise ajal pedagoogi järelvalve all oma päeva turvaliselt mööda saata. Õppetöö toimus lastepäevakodus nii Fröbeli kui ka Montessori meetodite järgi, rohkem siiski esimese, mille järgi lapsel pidi olema võimalus igakülgselt oma võimeid kasutada. Suurt osa lasteaias edendas vaba mäng, kus lapsed said välja elada seda, mida nad olid näinud ja vastu võtnud neid ümbritsevast elust. Tähtsal kohal olid mängud mänguasjadega. Suurt rõhku pandi võimlemisele, viidi läbi laulumänge, mida püüti siduda muu tegevusega. Rohkesti pühendati aega lasteaias joonistamisele, voltimisele, punumisele ja mitmesugustele teistele paberitöödele. Hilisemal ajal püüti lastele ka tegelikke tööülesandeid anda: lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest. Lasteaia avamisega lahendati selle piirkonna töölisperekondade suur vajadus lastepäevakodude järele. Samas hoones tegutseb lasteaed tänaseni.

Kas ja mis on Kopli Lasteaias erinevat teistest Tallinna / Põhja-Tallinna lasteaedadest? 

Lasteaed on oma aastatepikkuse tegutsemise vältel tõestanud oma elujõulisust. Lasteaias on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal, kes suudab luua tingimused kõikide laste arenguks ja toetada seda. Kaunis ümbruses ja arhitektuurselt suurepärane lasteaiahoone on soodne eeltingimus lastes kunstimeele arendamiseks. Lasteaias toimub süvendatult kunstiõpetus, mille eesmärgiks on lastes enam arendada ilumeel, süvendada vaatlusoskust, ergutada loovat mõtlemist. Aastaring Kopli Lasteaias põhineb laste oma kunstikallakul ja Eesti rahvakalendril. Loodus on üks tänuväärt ja ammendamatu  allikas, mida lastega uurida, avastada ja ammutada sealt ideid loovaks tegevuseks. Seda on märgata meie lasteaias toimuvatel kunstinädalatel, mis on ülesehitatud meid ümbritsevast keskkonna teemadest lähtuvalt. Kõik rühmad tegelevad innukalt teema lahtimõtestamisega, andes seda edasi kogu lasteaia perele läbi isetegevuse, meisterdamise, maalimise ja erinevate tegevuste. Sellega astume oma esimese konkreetsema sammu loodusele lähemale, eesmärgiga säilitada ja arendada meie urbanistlikus keskkonnas (Tallinna linnas) ja tarbimisele orienteeritud ühiskonnas loodussõbralikkust ja –lähedust, olla loov, hooliv, ilu märkav.

Mida hindavad lapsevanemad kõige enam Kopli Lasteaia juures?

Vanemad oma ankeetides on väärtustanud järgmist:

  • õpetajad on alati rõõmsad ja laps võetakse ilusti vastu;
  • saan oma küsimustele alati vastused ja informatsiooni eesootavate sündmuste kohta;
  • õpetajad püüavad alati parimat – seda on tunda;
  • tundub, et kõik lapsed on rõõmsad ja oodatud lasteaeda;
  • väga usaldan õpetajaid ja personali – pean usaldusväärseteks;
  • rahul lasteaia toidumenüüga, lapsele toit meeldib. 

Kas Kopli Lasteaial on ka mingeid silmapaistvaid saavutusi ammustest aegadest ja praegu?

Tallinna 1. Lastepäevakodu kujunes lasteaednike sagedaste kokkusaamiste paigaks. 1932. aasta algul tegevust alustanud Eesti Lasteaednike Selts korraldas oma ametlikke koosviibimisi 1. Lastepäevakodus. Lasteaeda juhatas kuni 1935. aasta jaanuari lõpuni Minna Tamm (s Lohuaru), kellest sai 1938.-1939. aastal Eesti Lasteaednike Seltsi esinaine ning Naiskodukaitse Kopli piirkonna esinaine. Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul autasustati teenetemärkidega ka haridus- ja sotsiaaltöötajaid. Tallinnas pälvisid selle autasu 10 inimest, nende seas kaks Tallinna lasteaednikku,  Martha-Elvira Kiviväli-Lepp ja Marta Kärmu (lasteaias esimese kasvatajana 1918 detsembris tööle asunud) pälvisid mõlemad (1938) Eesti Vabariigi XX aastapäeva puhul lasteaednikena Eesti riigi pooltEesti Punase Risti V klassi teenetemärgi. Jälgides Tallinna linna 1. Lasteaia arengut, võime näha, et lasteaeda juhtisid tol ajal väga  haritud ja laialdaste teadmistega pedagoogid, kes olid samas ka aktiivse koolieelse kasvatuse edendajad Eesti Vabariigis, andes välja erinevaid kasvatusalaseid artikleid, raamatuid; viies läbi koolitusi; pakkudes tuge näituste läbiviimisel ja korraldamisel ja paljuski enamaski veel, tehes oma tööd tõelise pühendumise ja entusiasmiga. Tuntumatest kasvatajaist võiks märkida teiste seasLea Raud´a (hiljem Nurkse), kes oli nimekaid  koolieelse kasvatuse esindajaid Eestis XX sajandil. Lea Raud oli meile tuntud Eesti lastekirjaniku Eno Raua ema ja Helsingi ülikooli professori Rein Raua vanaema. 1936. aastal Tallinnas toimunud soome-ugri kongressil olid väljas ka toonase lasteaialapse Eno Raua tööd, kelle ande avaldumist pedagoogist ema oli jälginud. Huvitav on märkida, et kui Eno Rauast sai kirjanik, siis tema tütrest Piretist kunstnik, kes on lasteaia üritustel lastele joonistamas käinud. 1937.aastal asus siin tööle üks Eesti koolieelse pedagoogika suurnimesid XX sajandil Eva Lootsar (Merjam), kelle pedagoogilise pärandi nimistu on aukartustäratav ja kes oli XX sajandi üks viljakamaid autoreid lasteaiaga seotud probleemide käsitlemisel. Lasteaiahoones paiknesid ka lasteaia juhtaja eluruumid, kus sündides elas juhataja Minna (Lohuaru) Tamme  tütar Tea Säga, kes elas lasteaias ka II maailmasõja ajal, elades vahetult läbi Tallinna pommitamise. Ta on jutustanud, kuidas ta peale pommitamist otsis koos emaga tuppa öökapile ununenud laulatussõrmust. Seinte pealt alla vajunud tapeetide alt õnnestuski sõrmus leida. Tea Säga viibis ka lasteaia 85. sünnipäeva tähistamisel. Kunstniku Heiki Ernitsa ema Helgi (Metsallik) Ansip  alustas Tallinna 1. Lastepäevakodus (Kopli Lasteaias) käimist 6-kuuselt. Lasteaias käis kuni 1936. aastani ja siis läks kooli. Tol ajal 8. aastaselt. Oma meenutustes märgib ta, et aasta pärast lasteaeda, kui lõpetas koolis 1. klassi, veetis suve Kopli  1. Lastepäevakodu juures asuval suvisel mängumurul. Oli samas ka kasvatajatele abiks. Mäletab, et väga palju viibisid nad lasteaias olles õues. Õppetegevusest meenuvad talle kõige enam just käelised tegevused: punumine joonistamine, voltimine, mitmesugused paberitööd. Lasteaias korraldati tollal palju üritusi, kuhu olid kaasatud enamus lapsi. Lapsed said palju esineda, ennast väljendada. Püüti arendada lastes julgust ja osavõtlikust. Lasteaeda on oma mälestustes sooja südamega meenutanud Olav Vaarma, kunagine Kopli Lasteaia kasvandik, kes elab ka praegusel hetkel Põhja-Tallinna linnaosas ja kes töötas allveelaeval LEMBITU tüürimehena. Alati on ta oodatud Kopli Lasteaeda üritustest osa saama ja kuhu ta ka ise on nõus hea meelega tulema. Jälgides põlvkondade vaheldumist, töötab meil hetkel lasteaias õpetajana Silja Rohtla, kelle vanaema Linda Rohtla lasteaiaiga möödus 1. Lastepäevakodus. Oma meenutustes on ta märkinud kui väga tal tol ajal meeldis siin lasteaias käia ning isegi kui koolitee jalge alla oli võetud, käis ta ikka veel lasteaias suvel vabal ajal mängimas. Praegusel ajal Lasteaed on oma aastatepikkuse tegutsemise vältel tõestanud oma elujõulisust. Lasteaias toimub süvendatult kunstiõpetus, mille eesmärgiks on lastes enam arendada ilumeelt, süvendada vaatlusoskust, ergutada loovat mõtlemist. Samas toetades Kopli kui heakorrastatud elupaiga ideed ja tõdedes paikkonna praegust olukorda, soovib Kopli Lasteaed teha kõik selleks, et kujundada tuleviku Kopli tarvis avarama mõttelaadiga, loomingulist ja samas lojaalset kodanikku. Lasteaia tugevateks külgedeks peame:

  • Hea projektiga hoone – avar maja ja õueala.
  • Loomingulisus ja avatus
  • Väljakujunenud traditsioonid.
  • Looduslähedus – põlispuudega suur õueala;  park ja meri lähedal.
  • Väärtustel põhinev, paindlik juhtimisstiil.
  • Personal – entusiastlik, õppimishuviline, uute ideedega kaasa minev ja arenemisvõimeline.
  • Arengut soodustav töökeskkond
  • Lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus.
  • Innovaatiline tegu 2007 –  looduskeskkonnaga seonduv õppe- ja kasvatustegevus.
  • Edukad, pärjatud esinemised laste kunstitöödega Euroopa koolis võistlustel.
  • Individuaalsed muusika- ja kunstitegevused.
  • Lapsele on tagatud kindel päevarütm, tasakaalustatud tervislik toit ja suhtlemine eakaaslastega.
  • Süstematiseeritud dokumentatsioon.
  • Kataloogitud kvaliteetne (õppe- ja teatme)kirjandus, raamatukogu olemasolu.
  • Kvaliteetsed õppe- ja mänguvahendid.
  • Koostöö Tallinna pedagoogilise Seminari ja Tallinna Ülikooliga (õppekäigud, praktikajuhendamine õpetajate poolt).
  • Koostöö Pelgulinna Gümnaasiumi ja Tallinna Kalamaja Põhikooliga.
  • Koostöö teiste lasteaedadega (ühised projektid)
  • Vanemate poolehoid ja koostöö.
  • Toimiv ja avatud koostöö lastevanemate ja hoolekoguga.
  • Hea ühendus kesklinnaga.

Lasteaed on seadnud endale eesmärgiks:

  • Tagada süsteemne alushariduse andmine: õppekava arendustöö.
  • Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja lapse arengu jälgimise  süsteemi täiustamine.
  • Loovuse arendamine läbi kunstitegevuste (käeline-, muusikaline- ja   liikumistegevus; sõna- ja väljenduskunst).
  • Tervisekasvatuse väärtustamine laste elus.

Viimati muudetud 19.09.2023