Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tähistasime naljapäeva!

Tähistasime naljapäeva!

1. aprillil tähistatakse paljudes riikides üle maailma naljapäeva. Naljategemine just sellel kuupäeval sai alguse paavst Gregorius XIII kalendrireformist.

1582. aastal kehtestas paavst Gregorius XIII kalendriaasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. See kalendrireform, millega uusaasta tähistamine nihutati 1. aprillilt 1. jaanuarile, põhjustas vanades kultuurmaades palju segadust. Neid inimesi, kes jätkasid vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil, hakati narrima ja neile naljakaid õnnitluskaarte saatma. 
On ka kirjeldatud, et naljapäev tekkis Rooma keisri Constantinus Suure valitsemisajal, kui ta andis ühel päeval oma õukonna narrile õiguse riiki juhtida. Narr andis kohe välja edikti/korralduse, et 1. aprillil tuleb tegeleda vaid lolluste ja absurdiga. Sellest ajast jäigi see kuupäev naljategemise päevaks.

Lasteaia vanemate rühmade laste hulgas on 1. aprillil teiste ninapidivedamine ja üldse naljategemine populaarne. Sageli kõlavamaid nalju on, et "Vaata, siga lendab!" või "Sul on püksid katki!" või midagi muud teise välimuse ja riietuse kohta. Ja kui teine siis reageerib, öeldakse "Aprill! Aprill!" Erinevates rühmades tähistati naljapäeva erinevalt, eriti professionaalset nalja viskas õpetaja Natalja Klouniks maskeerituna Päiksekese rühmas.

Naermine ja naljategemine on tervisele kasulik! Kui naerate, siis suureneb hapniku tarbimine ja see stimuleerib südant, kopse ja lihaseid. Naermine suurendab ka endorfiinide vabanemist ajus, tekitades heaolutunnet, aidates leevendada pingeid. On isegi selgitatud, et naer vähendab valu ja aitab seega võidelda haigustega. 
See päev, mil naerdud pole, on kaotsiläinud päev, ütlevad prantslased.