Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga. Kadripäev on igal aastal 25. november.

Lotte rühma lapsed tähistasid kadripäeva ning olid maskeerinud ennast valgetesse rõivastesse. Muusikaõpetaja Kulla-Siiri oli kadriema ning kadriema eestvedamisel tutvusid lapsed kadripäeva kommetega.
 

Kadripäeva kombed ja traditsioonid on tihedalt seotud talve alguse, viljakuse ja puhastumisega. Mõned kadripäeva kombed:

Kadrisantide külaskäik – Sarnaselt mardisantidele käisid kadrisandid, küll riietatuna valgetesse rõivastesse, mis sümboliseerisid puhtust ja uue algust, külastamas kodusid, et tuua õnne ja head tervist.

Kadri-laulud – Lauldi spetsiaalseid kadripäeva laule, mis olid täis soove viljakuse, tervise ja heaolu kohta. Laulud olid sageli õpetlikud, sisaldades sõnumeid ja õpetussõnu.

Andide jagamine – Kadrisantidele anti ande, tavaliselt toitu, villa või lina, mis sümboliseerisid küllust ja tänulikkust viljakuse eest.

Kadripäeva ennustused – Kadripäeval tehtud ennustused olid eriti olulised noortele naistele, kes soovisid teada oma tulevikku, eriti abielu ja armastuse osas.

Kadripäeva mängud – Mängiti mänge, mis olid seotud viljakuse ja tuleviku ennustamisega, näiteks tina valamine või saabaste viskamine.

Kadripäeva toidud – Valmistati ja söödi spetsiaalseid toite, nagu kadrikarask või kadrisai, mis olid seotud pidustuste ja jagamise teemaga.

Loomade eest hoolitsemine – Kadripäeval pöörati erilist tähelepanu koduloomadele, et tagada nende heaolu ja viljakus, mis oli oluline talupidamises.

Kadripäeva keelud

Kadripäeval soovtati aga teatud tööde tegemist ka vältida. Näiteks:

Lõnga kerimine ja ketramine - Kadripäeval ei tohtinud ketramist ega lõnga kerimist teha, sest usuti, et see võib mõjutada loomade karvade kasvu ja kvaliteeti negatiivselt.

Tööloomadega seotud tegevused - Kadripäeval hoiduti tööloomadega seotud töödest, et tagada nende heaolu ja viljakus tuleval aastal.

Müra ja lärm - Usuti, et liigne müra või lärm võib peletada kadrisante ja nendega koos ka head õnne, mis nad tooma pidid.

Tule tegemine väljas - Mõnes piirkonnas usuti, et Kadripäeval ei tohiks väljas tuld teha, et mitte ära peletada koduõnne ja soojuse hoidjaid vaimusid.

Raske füüsiline töö - Raskeid füüsilisi töid, eriti põllul või aias, välditi, et mitte rikkuda maa viljakust järgmiseks kasvuperioodiks.

Need keelud olid seotud uskumustega, et Kadripäeval tehtud tegevused võivad mõjutada järgneva aasta saaki, loomade tervist ja üldist õnne peres. Kadripäeva kombed ja keelud kajastavad sügavat seost inimeste, loomade ja looduse tsüklite vahel, mis on olnud oluline osa traditsioonilisest eluviisist.