Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Teated detailplaneeringutest Tallinnas (linnavalitsuse 29.11.23 ja linnavolikogu 30.11.23 istungid)

Teated detailplaneeringutest Tallinnas (linnavalitsuse 29.11.23 ja linnavolikogu 30.11.23 istungid)

Tallinna Linnavalitsus otsustas 29. novembri 2023 istungil:

1.   korraldusega nr 1083:

algatada Priisle tee 22 kinnistu detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,44 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sihtotstarbeta maa Priisle tee 22 kinnistu sihtotstarbe muutmine elamu- ja ärimaaks ja krundile ehitusõiguse määramine kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt Priisle tänavamaa laiendamiseks. Detailplaneeringus antakse lisaks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.1 Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja RUUM JA MAASTIK OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

1.2 Mitte algatada Priisle tee 22 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

1.2.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni;

1.2.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

1.2.3 detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimustega ning eesmärgiga tagada erineva hoonestustüpoloogiaga elamispinna vorme linnaosas. Detailplaneeringu lahendus muudab 50 meetri laiuse rohekoridori asukohta, nihutades selle planeeringuala lääneosast kinnistu idapiirile. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu põhilahendust ei muudeta. Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu põhilahendus planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Detailplaneeringus arvestatakse üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning tagatakse piisava laiusega ja piirkonna rohealadega seotud rohekoridor, mille asukoht täpsustatakse lähtuvalt loomade liikumise vajadusest. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hinnangul ei ole Priisle tee 22 kinnistul otstarbekas kavandada rohekoridori kehtivas üldplaneeringus märgitud asukohta, sest see roheala ei suudaks ühendada Pirita jõeoru maastikukaitseala Lasnamäe keskse rohekoridoriga. Perspektiivse magistraaltänava alale ei tohiks loomi suunata, parim lahendus on kavandada kinnistul rohekoridor kinnistu idaossa, kus see hakkab pärast Rahu tee haru väljaehitamist piirkonda sattuvaid suur- ja väikeimetajaid tupikutest ja lõksudest mööda juhtima ja vähendab võimalikke kokkupõrkeid;

1.2.4 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, lähtuvalt ala kohta koostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohasele haljastuse inventeerimisele. Kaitsealuseid taimeliike planeeringualal ei leitud, väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse (üldplaneeringu kohane rohekoridor nihutatakse) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

1.2.5 planeeringualal paikneb kaitstav loodusobjekt (rändrahn Iru Kuuskivi KLO4000055) ja selle piiranguvöönd, millega detailplaneeringus on arvestatud. Haljastuse inventeerimise käigus fikseeriti mitme kuklasepesa esinemine alal. Tõenäoliselt on vajalik mõne kuklaste (Frormica sp) pesa teisaldamine, milleks on vajalik taotleda Keskkonnaameti luba (looduskaitseseaduse § 58 lg 5);

1.2.6 planeeringuala naabruses, teisel pool Priisle teed asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala), mida mõjutab laiemalt linnalisest keskkonnast tingitud külastussurve. Planeeringu elluviimise järel võib külastuskoormus mõnevõrra kasvada, kuid arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on välistatud detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele, sh elupaikade ja kaitstavate liikide seisundile ning Natura ala ökoloogilisele terviklikkusele;

1.2.7 kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev võimalik liiklusmüra tase jääb eeldatavalt jätkuvalt müra normtasemete piiresse. Detailplaneeringu liikluslahenduse väljatöötamisel, arvestades perspektiivse Rahu tee pikendusega, tuleb koostada mürauuring vastavalt keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;

1.2.8 planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale ehk põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes niisama hästi kui puudub. Kui ehitamise käigus järgitakse tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava, ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile;

1.2.9 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniohuga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või teha projekteerimisel pinnase radoonitaseme mõõtmised, et veenduda pinnase ohutuses. Kõrge radooniriski tuvastamisel kasutada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid;

1.2.10 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

1.2.11 alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele. Kuna vaadeldaval alal oli pikka aega AKTSIASELTSI TALLINNA VESI purgimiskoht, siis on vajalik koostada keskkonnaseisundi hindamine, kus täpsustakse ka ala ajalooline kasutus;

1.2.12 suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

1.2.13 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

1.3 Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

2.   korraldusega nr 1084:

vähendada Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringus planeeritavat maa-ala 3,49 ha-lt 3,34 ha-ni vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele.

2.1 Kehtestada Kesklinnas asuva 3,34 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 05021. Detailplaneering on koostatud eesmärgil moodustada planeeritud alale krundipiiride muutmise teel 14 krunti ja määrata kruntide kasutamise tingimused, kvartalisisene liikluskorraldus ning ehitusõigus:

2.1.1  Estonia pst 5a krundil (positsioon, edaspidi pos, 1) asuvale eluruumidega ühiskondlikule hoonele kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitise ehitamiseks;

2.1.2 Estonia pst 5b katastriüksusel (pos 2) olemasoleva alajaama järgi;

2.1.3 Estonia pst 1 // 3 krundile (pos 3) kuni 7 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega ärihoone püstitamiseks;

2.1.4 Kaubamaja tn 4 krundil (pos 4) ja Kaubamaja tn 6 krundil (pos 5) asuvate äriruumidega elamute katusekorruse kasutusele võtmiseks; 2.5 Rävala pst 8 krundile (pos 6) kuni 12 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks;

2.1.6 Rävala pst 10 // Teatri väljak 5 krundil (pos 7) asuva 6-korruselise Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukoguhoone säilitamiseks ja ümberehitamiseks ning laiendamiseks kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega osaga, mille otstarve on äri- ja eluruumidega ühiskondlik hoone;

2.1.7 Teatri väljak 3 krundil (pos 8) asuva 6-korruselise äriruumidega ühiskondliku hoone säilitamiseks;

2.1.8 Rävala pst 10b krundile (pos 9) kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks;

2.1.9 Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 krundil (pos 10) asuva rekonstrueeritud ning laiendatud kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äriruumidega elamu järgi;

2.1.10 moodustatavale krundile pos 11 kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone või ühiskondliku hoone ehitamiseks;

2.1.11 Teatri väljak 7 krundil (pos 12) asuva haljaku ja kõnniteede korrastamiseks;

2.1.12 moodustatavale transpordimaa sihtotstarbega krundile (pos 13) avalikult kasutatava kvartalisisese tänava rajamiseks;

2.1.13 Rävala pst 10a krundile (pos 14) kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja eluruumidega ühiskondliku hoone või ärihoone ehitamiseks.

 

Tallinna Linnavolikogu otsustas 30. novembri 2023 istungil:

1.   otsusega nr 105:

algatada Põhja-Tallinnas Telliskivi tn 57d kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Planeeritava maa-ala suurus on 0,79 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Telliskivi tn 57d kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja büroohoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.1 Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane liiklusala maakasutuse juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala juhtotstarbeks.

1.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

1.3 Mitte algatada Telliskivi tn 57d kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

1.3.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kinnistule kuni 4 maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja büroohoone ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

1.3.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;

1.3.3 Põhja-Tallinna linnaosas Telliskivi tn 57d kinnistul ja planeeringuala vahetus läheduses ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

1.3.4 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kuna planeeringualal haljastus puudub. Planeeringualal tagatakse menetletava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohane haljastuse maht. Ehitusprojekti koosseisus koostatakse väliruumi terviklahendus, sh haljastuse projekt ning projekteerimistöödesse kaasatakse maastikuarhitekt;

1.3.5 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Kui arvestada Tallinna arengustrateegia 2035 põhimõtteid (Põhja-Tallinn on esimene Tallinna linnaosa, kus autokasutus väheneb otsustavalt ning jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumine on eelistatud) ei tohiks uute hoonete ehitamine suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet;

1.3.6 planeeringuala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, kuid arvestades hoone asukohta kinnistul ning kasutusfunktisooni (III mürakategooria ala) jäävad müra normtasemed keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatud piirväärtuste piiresse. Hoone projekteerimisel arvestada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 224 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

1.3.7 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

1.3.8 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

1.3.9 jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele;

1.3.10 planeeringuala pinnas ei ole reostunud varasema inimtegevuse tõttu;

1.3.11 kavandav tegevus ei oma piiriülest mõju ning kuna planeeringuala lähistel ei ole kavandatud suuremaid arendusi ega potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, siis pole põhjust eeldada olulisi kumulatiivseid mõjusid.

1.4 Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee

2.   otsusega nr 106:

võtta vastu Kesklinnas asuva 1,09 ha suuruse maa-ala kohta koostatud A. Adamsoni tn 12 maaüksuse, Kevade tn 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering), AB Artes Terrae OÜ töö nr 1763DP1. Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta Kevade tn 8 ja A. Adamsoni tn 12 kinnistute piire eesmärgil kavandada Kevade tn 8 kinnistule A. Adamsoni tänava poolt juurdepääsutee ning moodustada selle teenindamiseks ajutine krunt liitmiseks Kevade tn 8 või külgneva transpordimaa kinnistuga, määrata Kevade tn 8 kinnistule ehitusõigus olemasoleva õppehoone järgi ning täiendava 2 maa-aluse ja kuni 4 maapealse korrusega õppehoone ehitamiseks, määrata A. Adamsoni tn 12 kinnistust moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus maa-aluse ja kuni 4 maapealse korrusega elamu ning maaaluse ja kuni 3 maapealse korrusega elamu ehitamiseks, täpsustada Koidu tn 11a katastriüksuse sihtotstarvet ning määrata kruntide kasutamise tingimused.

2.1 Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” (edaspidi teemaplaneering) Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala ehituspiirkonna nr 3 kohast suurimat hoonestustihedust. Detailplaneeringu lahenduse elluviidavuse tagamiseks on vajalik lähtuda Kevade tn 8 koolihoone ülesmõõdistamisel saadud tegelikest pindadest ning võtta otstarbeka ruumikasutuse tagamiseks olemasolevas koolihoones asuvad, kuid seni kasutuseta hooneosad, õppetöö läbiviimiseks kasutusse. Lisaks on detailplaneeringu koostamise ajal läbi viidud arhitektuurivõistlus ning selgunud võidutöö ja sellest lähtuvalt ka uue koolihoone võimalik ruumiprogramm. Täpsustatud lähteandmete tulemusena kujuneb krundi positsioon 1 hoonestustiheduseks 1,43, mis ületab teemaplaneeringu kohast hoonestustiheduse näitajat 1,0. Arvestades asjaolu, et detailplaneering sisaldab ettepanekut teemaplaneeringu muutmiseks, on vajalik kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust.

2.2 Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsusega nr 16 vastu võetud „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande“ punkti 5.8.2 kohaselt võib otstarbeka suurusega hoone kavandamiseks osutuda vajalikuks koostada õppehoone teenindamiseks planeeritud krundi osas miljööalade teemaplaneeringut muutev detailplaneering. Tegemist on avaliku huvi seisukohast Tallinna linnale olulise objektiga, sest planeeritud on uus õppehoone. Uus koolihoone on vajalik, et tagada Jakob Westholmi Gümnaasiumi edasine areng ning võimalus jätkata oma elu ja traditsioone ühtse koolina samas asukohas.

2.3 Mitte algatada A. Adamsoni tn 12 maaüksuse, Kevade tn 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui täidetakse järgmisi tingimusi:

2.3.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasoleva Jakob Westholmi Gümnaasiumi laiendamine ajaloolises asukohas ning miljöösse sobivate hoonete kavandamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

2.3.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni;

2.3.3 planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringus kavandatav tegevus võib mõjutada;

2.3.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Küll aga jääb planeeritav maa-ala Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (muinsuskaitseala, arheoloogiamälestis, UNESCO maailmapärandi objekt, registreerimisnumber 2589) kaitsevööndisse ja vaatesektorisse ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone on registreeritud ehitismälestisena (koolihoone Kevade tn 8, ehitismälestis, registreerimisnumber 8489), kuid nende dominantsuse ja vaadeldavusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud;

2.3.5 detailplaneeringu elluviimine ei avalda olulist mõju kõrghaljastusele, sest likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord” kohaselt. Ehitusprojekti koosseisus esitatakse terviklik väliruumi, sh uushaljastuse, lahendus, mille koostamisse kaasatakse volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;

2.3.6 detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmine, mille kohaselt kuuluvad antud kinnistud normaalse radooni sisaldusega pinnaste kategooriasse. Hoonete ehitamisel kasutatakse radoonikaitse meetmeid juhindudes seejuures Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;

2.3.7 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostus tekib valgustusest. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus tuleb jäätmed käidelda vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele;

2.3.8 ehitustegevusega võib kaudsem mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alanemisest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb ehitusprojekti staadiumis teha hüdrogeoloogiline ekspertiis selgitamaks, millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Ekspertiisis tuleb kirjeldada kaitseabinõusid, mida peab kohaldama põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest (§ 187 punkt 12);

2.3.9 planeeringuala pinnas ei ole reostunud varasema inimtegevuse tõttu, kuid tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ehk põhjavee reostuse oht on kõrge. Seega ehitustööde käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi;

2.3.10 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt, arvestades hoone asukohta kinnistul ning kasutusfunktisooni, jäävad müra normtasemed keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatud piirväärtuste piiresse. Planeeringu elluviimise järgselt piirkonna müratase oluliselt ei muutu, kuid hoone projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

2.3.11 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus on planeeritud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

2.3.12 kavandav tegevus ei oma piiriülest mõju ning kuna planeeringuala lähistel ei ole kavandatud suuremaid arendusi ega potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, pole põhjust eeldada olulisi kumulatiivseid mõjusid.

2.3.13 planeeritav ala on arheoloogiamälestis (asulakoht, 13.-16. saj, registreerimisnumber 2598), seetõttu tuleb enne ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid tellida vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt eeluuringud, et määrata kindlaks arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laad. Eeluuringute tulemuste põhjal saab kindlaks määrata, kas ja millistel aladel on kaevetööde tegemiseks vaja arheoloogilist järelevalvet või arheoloogilisi väljakaevamisi.

2.4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 1418 ja neljapäeviti kell 912 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee

3.   otsusega nr 107:

algatada Kesklinna linnaosas Tselluloosi kvartali detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 5,28 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta planeeritavale alale jäävate kinnistute ja maaüksuste piire ning määrata ehitusõigus kahe kuni 14-korruselise, ühe kuni 12-korruselise, ühe kuni 10-korruselise ja ühe kuni 7-korruselise äriruumidega korterelamu ning ühe 14-korruselise ja ühe 7-korruselise ärihoone ehitamiseks. Kõigil hoonetel võib olla kuni 2 maa-alust korrust. Ehitismälestis, tselluloosi- ja paberivabriku hoovipoolne tööstushoone korstnaga 1910, 1937, restaureeritakse. Lisaks kavandatakse alale avalik linnaväljak ja pargiala ning transpordimaa sihtotstarbega krundid tänavate rajamiseks. Detailplaneeringus määratakse planeeritavale alale jäävate kruntide kasutamise ja heakorrastamise tingimused ning haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

3.1. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane liiklusala maakasutuse juhtotstarve osaliselt ettevõtluse segahoonestusalaks.

3.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 10148 Tallinn).

3.3 Algatada Tselluloosi kvartali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

3.3.1 Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 14-korruseliste kõrghoonete rajamist;

3.3.2 detailplaneeringu ala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge liiklusmüra tasemega piirkonda. Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoonete ja parkimiskohtade rajamisel võib suure liiklusega Sossi mäe piirkonna liikluskoormus veelgi suureneda, mille tulemusel kasvavad müra ja õhusaaste tasemed nii planeeringualal kui selle kontaktvööndis;

3.3.3 koosmõjus kontaktvööndis olemasolevate ja planeeritavate arendustega (Tartu mnt 84c kinnistule kavandatavad kõrghooned ning Tartu mnt 80m kinnistule kavandatav 14-korruseline parkimismaja) võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju;

3.3.4 planeeringualal asub ehitismälestis – Tselluloosi- ja paberivabriku tööstushoone korstnaga, millele võib kaasneda oluline mõju (nt mõjutatakse mälestise vaadeldavust), kui planeeringualale ehitatakse uued kõrghooned.

3.4 Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab:

3.4.1 käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise võimaliku mahu ning keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige sobilikuma planeeringulahenduse;

3.4.2 hindama planeeritava hoonestuse mõju muuhulgas avalikule välisruumile ja inimesele, liiklusele ning piirkonna kultuurilistele väärtustele;

3.4.3 hindama välisõhu seisundit (müra ja õhusaaste) ning planeeringu elluviimisel kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra muutumist ning selgitama leevendavate meetmete vajaduse;

 3.4.4 täpsustama põhjavee ehitusaegse alanduslehtri ulatust ning mõju naaberhoonete püsivusele. Vajalik on esitada meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks;

3.4.5 keskkonnaseisundi hinnanguga selgitama planeeritaval alal varem toimunud tegevusi ja jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases;

3.4.6 arvestama ka muude piirkonna arendustegevustega (sh olemasolevad ja kavandatavad kõrghooned) ning käsitlema detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat koosmõju ja kumulatiivset mõju.

3.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande menetluse ning koostöös Tallinna Kesklinna Valitsusega detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

3.6 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee

4.   otsusega nr 108:

kehtestada Kesklinnas asuva 1,14 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneering, RUUM JA MAASIK OÜ töö nr 02/15.  Detailplaneering on koostatud eesmärgil kavandada kinnistute piiride muutmise teel üks ärimaa sihtotstarbega, üks tootmismaa sihtotstarbega, üks üldkasutatava maa sihtotstarbega ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt; määrata ehitusõigus: ärimaa sihtotstarbega krundil oleva 6-korruselise ärihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks kuni 40 m kõrguse kuni 12 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega osaga ning 3 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismajaga; tootmismaa sihtotstarbega krundile 1-korruselise alajaama ehitamiseks; üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile haljasala tarbeks; transpordimaa sihtotstarbega krundile teede rajamiseks ja korrastamiseks.

4.1 Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve eriotstarbeline ala planeeritava ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks.

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/

 

 

Viimati muudetud 05.12.2023