Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

bialik

bialik

  Tallinna Juudi Kirjandus-dramaatika Seltsi Chajim Nahman Bialik „kuldraamat”

                             

 Eestis elas enne Teist maailmasõda umbes 4500 juuti, neist umbes pooled Tallinnas. Saksa okupatsiooni algul enamus juute põgenes kodumaalt; kõik Eestisse jäänud 921 juuti hukati Saksa okupatsiooni esimestel kuudel – septembris-novembris 1941.

 1926. aastal said juudid vastavalt Eesti rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadusele sisemise omavalitsuse. Eesti vähemusrahvustest kasutasid just juudid kõige agaramalt kultuurautonoomia seadusega antud võimalusi oma haridus- ja kultuurielu edendamiseks. Selle alusel oli juutidel võimalus õppida juudi keeli (jidišit, mis oli enamuse Eesti juutide emakeel, ja uus-heebrea keelt ivriiti) ja oma rahva ajalugu; täita usukombeid ning üldse järgida juudi traditsioone. Eesti arhiivides on tänapäeval säilinud 39 juudi rahvusliku organisatsiooni või asutuse – koolide, kultuuri- ja sotsiaalabiühingute, spordi- ja noorteseltside, usuühingute ning poliitiliste organisatsioonide arhiivi. 1920.–30. aastatel tegutses Eestis juudi seltse, organisatsioone ja asutusi aga vähemalt kaks korda rohkem. Kõik juudi haridusasutused ja seltsid suleti Nõukogude võimu poolt 1940. aasta sügisel.

 Tallinna Linnarhiivis on hoiul 12 juudi asutuse ja ühingu arhiivi. 27. jaanuaril televisioonis esitletud arhivaal pärineb Tallinna Juudi Kirjandus-dramaatika Seltsi „Chajim Nahman Bialik” kirjalikust pärandist. „Bialik”i oli Eesti juutide kõige suurem ja mõjukam kultuuriselts: näiteks 1931. aastal kuulus sinna 231 liiget. Oma nime sai selts maailmas ühe tuntuma uus-heebrea keeles kirjutanud kirjaniku ja poeedi Chajim Nahman Bialik´i ((Palestiina) 1873–1934) järgi.

 Sellel 1918. aastal asutatud seltsil olid väga suured teened juudi kultuuri, kirjanduse, muusika ja teatrikultuuri levitamisel kohalike juutide seas. Selts püüdis luua ja hoida kontakte ka Eesti kultuurieluga, korraldades koostöös eestlastest muusikameeste ja kirjanikega Eesti kultuuri tutvustavaid loenguid. Kõige suurem panus Eesti kirjanike (Koidula, Tammsaare, Metsanurga, Vilde, Underi, Suitsu jt) loomingu tutvustamisel oli seltsi liikmel Hermann Bantil, kes muuhulgas tõlkis jidiši keelde Tammsaare „Judithi” ja Oskar Lutsu teoseid. Seltsi kutsel käis Tallinnas loenguid pidamas kuulsaid juudi kirjanikke ja heliloojaid kogu maailmast; siin esines kuulsaid lauljaid, näitlejaid ning teatritruppe. Üleriigilist juutide huvi pälvis Chajim Nahman Bialiki enda visiit Tallinna. 1930. aastal tegutses seltsi juures poolesajaliikmeline segakoor, mis andis külaliskontserte ka väljaspool Eestit, näiteks Riias.

 Bialik´i seltsi nn kuldraamat on oma olemuselt seltsi tähtsamate ja pidulikumate ürituste külalisraamat. Enamik sissekandeid raamatus on jidišikeelsed. Raamatus kajastatud üritustest olid tähtsamad seltsi uute ruumide (Narva mnt 11) avamine 21. mail 1932. Pidulikule aktusele järgnes kontsert, kus esines seltsi segakoor ja juudikeelsete soololauludega Karl Ots. Karl Ots käis juudi kooriga sageli ka külalisesinemistel kaasas. Õhtu juht ja kabareeprogrammi konferansjee oli Hirsch Baskin – Eino Baskini isa. Sel üritusel osalesid ning andsid kuldraamatusse allkirja näiteks tollane riigivanem Jaan Teemant ja Tallinna linnapea Anton Uuesson.

 3. märtsil 1933 tähistati suurejooneliselt seltsi 15. juubelit, kus kõnega esines valitsuse esindajana välisminister August Rei. Riigivanem Konstantin Pätsi esindas sõnavõtuga tema adjutant kolonel Ludvig Jakobsen.

 

 

Viimati muudetud 21.02.2024