Eesti vanim ürik
Eesti vanim dokument – paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik aastast 1237.
Tallinna Linnaarhiiv, fond 230, nimistu 1–I, säilik 2.
Selle ürikuga kuulutas Wilhelm Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada. Eraldi mainib Wilhelm Tallinna pidalitõbiste vendade maja ehk Jaani seeki, kutsudes ka selle kasuks annetusi tegema. Tõlge: "Wilhelm, Jumala halastusest Modena piiskop, isand paavsti pönitentsiaar, apostelliku järje legaat, kõigile kallitele vendadele Kristuses, kelleni käesolev kiri jõuab, tervitusi Jeesuse Kristuse nimel. Härra keiser Friedrichi seaduses, mille isand paavst Honorius on kinnitanud, seisab, et ei tohi anda ühtki määrust ega järgida juba antut ega ka mitte ühtki kommet kirikliku vabaduse vastu, ja igaüks, kes selle vastu astub, langeb keiserliku põlu alla ja seotakse ekskommunikatsiooni ahelaga, kui ta selleks manitsetuna ennast kahe kuu jooksul ei paranda, tühistades määruse sõna ja teoga ning taunides sellist kommet. Meie lasksime mainitud seadust kuulutada kogu rahva ees Riias ja Tallinnas, teatades, et ekskommunitseeritud ja põlustatud on see, kes mainitud seadust on söandanud rikkuda. Kuulnud aga, et Liivi- ja Eestimaal keelatakse sakslastel ja vastristitutel annetada eluajal või ka surma korral oma pärandusest põlde kirikutele, mis on ilmselt kiriku vabaduse vastu, määrame ja keelame apostelliku võimuga, mille põhjal tegutseme, et selline keeld nimetatud maades edaspidi mingil viisil ei pea kehtima. Ja igaüks, kes selle vastu teeb, olgu hüvituse andmiseni seotud ekskommunikatsiooni ahelaga. Ja seepärast igaüks, kes tahab oma vallas- või kinnisvaradest annetada midagi Tallinna pidalitõbiste vendade majale, sellel on selleks vaba võimalus. Antud Tallinnas, 1237. aastal pärast Issanda lihakssaamist."