• Omandiõigus
• Tööstaaž
• Sünd, surm, abielu
• Täitevkomiteede otsused ja korraldused
• Riigiasutused
• Näpunäiteid linnaarhiivi külastajale/kasutajale

 

Omandiõigus

Linnaarhiivi kaudu saab selgitada omandiõiguse asju. See on võimalik juhul, kui kinnisvara (maja või krunt) asub Tallinna linnas või Harjumaal (Harjumaa endistes piirides) Võib juhtuda, et lisainformatsiooni tuleb nõutada Tartus Rahvusarhiivi ajalooarhiivis säilitatavaist kinnistusdokumentidest. Harjumaa talude ostu-müügilepinguid peaks kohe küsima Tartust.

Teatud liiki dokumente, eriti testamente ja muid notariaalseid dokumente pole võimalik arhiivist leida, kui dokumendi koostamise täpne aeg ja koht (millise notari juures ja millal) on teadmata. Linnaarhiivile on üle antud ka riiklike notariaalkontorite arhiivid, mis hõlmavad kogu nende tegutsemisperioodi: 1941 ja 1944-1993. Kogu andmestik, mis puudutab selle perioodi notariaalseid pärimisdokumente (testamendid, pärimisõiguse tunnistused jm) on aga koondatud  pärimisregistrisse.

Tallinnas asuvate hoonete projektide kohta leiduvad kõige täielikumad süstematiseeritud andmed Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, kuhu võikski esmalt selles küsimuses pöörduda. Taluhoonete projekte arhiivides üldjuhul ei leidu, kuna projekti olemasolu taluhoone ehitamisel ei nõutud.

2005. aasta lõpus andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti registriosakond Linnaarhiivile üle 2003. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Hooneregistri toimikud, mis sisaldavad muuhulgas inventariseerimise dokumente alates 1944. aastast. Linnarhiivile on üle antud ka lammutatud majade toimikud ja majavalduste registrid ehk kanderaamatud (sisaldavad andmeid majavaldajate kohta).

Harjumaa, sealhulgas nõukogude perioodil Tallinna koosseisu kuulunud Saue ja Maardu linna ning viimasega liidetud Muuga aedlinna hooneregistri toimikud on üle antud Rahvusarhiivile. Ka muid Harjumaa asutuste arhiiviväärtusega dokumente aastaist 1944–1989 säilitatakse Rahvusarhiivis - täpsemalt Tallinnas  riigiarhiivis. Rahvusarhiivi ja tema struktuuriüksuste kontaktandmeid vaata www.ra.ee

 

Tööstaaž

Inimese tööstaaži – töötamist või õppimist on võimalik tõendada juhul kui vastava asutuse personalidokumendid on Linnaarhiivile üle antud. Linnaarhiiv on vastu võtnud likvideeritud või reorganiseeritud Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste tähtajalise säilitusväärtusega dokumente. Nende hulgas on ka nõukogudeaegseid kaadridokumente (nt rajoonivalitsuste haridusosakonnad, osa Tallinna likvideeritud kaubandus- ja teenindusettevõtteid jne). Kui likvideeritud asutuste personalidokumente pole Linnaarhiivi üle antud (selliseid asutusi on palju), siis püüab arhiiv õige adressaadi välja selgitada ja abivajajale teada anda.

Säilinud dokumentide põhjal saame anda tõendeid töötamise kohta enne 1944. aastat Tallinna linnavalitsuses, selle osakondades ja linnale kuulunud asutustes. Samas tuleb arvestada, et 1920.–1930. aastate eraettevõtete dokumendid pole enamasti säilinud..

 

Sünd, surm, abielu

Tallinna Linnarhiiv saab väljastada tõendeid ja ärakirju Tallinna koguduste kirikuraamatutest  (sünni-, abielu- ja surmade registritest). Arhiivi on vastu võetud Tallinnas tegutsenud eestikeelsete evangeeliumi luteri usu koguduste ja ka enamiku Tallinna apostliku õigeusu koguduste meetrikaraamatud kuni 1926. aasta lõpuni, mil jõustus (1. juulist 1926) Eesti Vabariigi perekonnaseisuseadus.

Tallinna saksa evangeeliumi luteri usu koguduste meetrikaraamatud on üle antud kuni 1939. aasta lõpuni ja Tallinna Juudi usuühingul kuni 1940. aastani.

Suurem osa kirikuraamatutest on tänaseks päevaks ka digitaliseeritud ning kättesaadavad Rahvusarhiivi infosüsteemi SAAGA vahendusel.

 

 

Täitevkomiteede otsused ja korraldused

Linnaarhiivi on vastu võetud Tallinna linna ja linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede arhiivid kuni nende tegevuse lõpuni (linnas 1989. ja linnarajoonides 1990. aastani).

Nõukogude-aegsele haldusjaotusele vastavad linnarajoonid püsisid Tallinnas 1993. aasta augusti-/septembrikuuni. Siis tegevuse lõpetanud rajoonivalitsuste dokumendid on samuti Linnaarhiivile üle antud.

Linna täitevkomitee ja linnarajoonide täitevkomiteede arhiivid sisaldavad muuhulgas täitevkomitee otsuseid ja korraldusi, rajoonivalitsuste arhiivid aga vastava rajoonivalitsu-se määrusi ja korraldusi.

Praegu tegutsevate asutuste (sh linnaosavalitsuste) arhivaalid jõuavad Linnaarhiivi reeglina 20 aastat pärast nende tekkimist või nendega seotud asjaajamise lõppemist. Seega hoitakse neid praegu asutustes kohapeal.

 

Riigiasutused

Linnaarhiivis säilitatakse ka mitmete riiklike asutuste arhiive ajavahemikust 1918/19-1944. Nende asutuste tööpiirkond hõlmas Tallinna linna. Nii on Tallinna Linna-arhiivile üle antud Tallinna-Harju Maksuameti, Tallinna Aadressbüroo, samuti Tallinna Ringkonnakohtu jaoskonnakohtute arhiivid (Tallinna Ringkonnakohtu arhiivi säilitatakse endiselt Rahvusarhiivis). Jaoskonnakohtute arhiivid on aga säilinud lünklikult. Linna-arhiivis säilitatakse ka nõukogude perioodi rahvakohtute arhiive ajavahemikust 1940–1941 ja 1944–1957 ja Tallinna Linna Prokuratuuri arhiivi 1954–1971

Tallinnas tegutsenud või tegutsevate riigi keskasutuste (ministeeriumid jm) dokumente pole mõtet Linnaarhiivist küsidagi. Nende kohta oskab täpsemat informatsiooni anda Rahvusarhiiv.

 

Näpunäiteid Linnaarhiivi külastajale/kasutajale

Ülevaate Linnaarhiivi pakutavates teenustest ning osasid nendest taotleda saab ka Tallinna teenuste portaali vahendusel. 

Tallinna Linnaarhiivi lugemissaali (uurimissaali) külastajatel oleks kasulik oma soovidest ette teatada kas veebipõhise vormi abil või elektronposti ([email protected] ) või kantselei telefoni ( 645 7401, 645 7402 ) teel. See võimaldaks lugemissaali töötajal varakult külastaja vastuvõtuks valmistuda ning tagaks põhjalikuma ja kiirema teenindamise.

Linnaarhiivile avaldust kirjutades pange täpselt kirja kõik lähteandmed, mis Teid huvitavast asjast teada on: nimed, nimemuutused, aadressid, aastad jne. Arhiiv ei lahenda avaldusi juhul kui avaldusele vastamine nõuab kas lähteandmete puudulikkuse või küsimuse püstituse tõttu suuremahulist uurimist, mis väljub faktide ning toimingute kontrollimise või tõestamise ulatusest. Nii näiteks ei koosta arhiiv sugupuid ega teosta põhjalikke genealoogilisi ja muid uurimistöid. Küll aga püüab arhiiv selliste uurimistööde koostajaid igati nõustada ja abistada arhiivi uurimissaalis.

Igati soovitatav on enne linnaarhiivi kohaletulekut tutvuda arhivaalide loeteludega Rahvusarhiivi peetav üleriigilise arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel, kus Tallinna Linnaarhiivi kogudesse kuuluvat ainest identifitseerib lühend TLA arhivaali leidandmete alguses.

Avaldusi võib arhiivile esitada veebipõhiseid vorme kasutades, saata posti teel (Tallinna Linnaarhiiv, Tolli 6, 10133 Tallinn) või e-maili teel ([email protected]), kuid võib ka ise kohale tulla. Vastuvõtuajad leiate siit.

Kantselei telefon on 645 7401. Vastuse avaldusele saab Linnaarhiivist kätte 1-3 nädala jooksul.