Tuluteadaanded

31. märtsil oli viimane päev esitada 2005 aasta tuludeklaratsioon. Sel puhul näitas Linnaarhiiv ja kommenteeris TV arhiiviminutites vanu tuluteadaandeid.

 Teadaolevalt maksustati inimeste tulu esmalt Inglismaal 1799. aastal, ajendatuna riigi finantsilistest raskustest, mida tõi kaasa sõda Napoleoni Prantsusmaaga. See maks tühistati 1816. aastal, pärast Napoleoni lüüasaamist Waterloo lahingus (1815). Järjekindlalt hakati Inglismaal tulu maksustama alles 1942. aastast – niisiis taas sõja ajal.

 Eestis kehtestati esimest korda tulumaks Venemaa tulumaksuseadusega 1917 aastal ning seegi oli siis mõeldud ajutise sõjaaja-maksuna. Kuid sel poliitiliselt rahutul aastal jäi maks suures osas sisse nõudmata. 1918. aasta mais kehtestasid Saksa okupatsioonivõimud Eesti alal omakorda tulumaksuseaduse. Ka 1918. aastal jäi tulumaks suures osas kokku kogumata, sest enne pidid Saksa okupatsioonivõimud Eestist lahkuma.

 

 Eesti Vabariigi tulumaksuseadus võeti vastu 1920. aastal ning koos paranduste ja täiendustega kehtis see 1940. aasta lõpuni. Seaduse järgi maksustati tulumaksuga kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kel oli Eesti territooriumil tuluallikaid. Eesti elanike välismaalt saadud tulusid ei maksustatud. Tulusid maksustati astmeliselt kasvava maksumäära skaala alusel, mis 1930. aastatel oli 6 –36%. Kõige suuremat maksumäära rakendati tuludele, mis ületasid 30 000 krooni aastas.

 Maksuvaba miinimum, mida tollal nimetati elatusmiinimumiks, sõltus maksumaksja elukohast ja perekonnaseisust. Elatusmiinimum oli kõige kõrgem linnas elaval abielurahval (900 krooni) ja kõige madalam maal elavail vallalistel (400 krooni). Erinevus sõltus asjaolust, et linnade elatustase hinnati tollal 2–3 korda kõrgemaks. Miinimumile lisandusid täiendavad maksuvabastused maksumaksja ülalpeetavate – alla 17-aastaste, üle 60-aastaste või töövõimetute isikute eest. Kõikvõimalike maksusoodustuste tulemus oli, et tollal keskmist palka saavad isikud, seega esmajoones abielus pereinimesed, tulumaksu maksma ei pidanudki. Nii maksis Nõmmel ja Tallinnas 1937. aastal tulumaksu vaid 20–25% iseseisvat tulu saavatest linnaelanikest. Vaid Tallinna kõige jõukama elanikkonnaga linnajaos – vanalinnas – ulatus tulumaksjate osakaal 40%. Harjumaa valdade elanikest maksid tulumaksu 1933/34 aastal tulumaksu umbes 10%.

 Enamuse tulumaksu maksjate tulumaks jäi alla 10% nende aastatulust. Vaid miljonäridel – nii  nimetati tollal isikuid, kelle aastatulu oli üle miljoni sendi – 10 000 krooni) tõusis tulumaksu osakaal üle 10% sissetulekutest.

       

 Kuigi 1939. aastal elas 2/3 Eesti rahvast maal, lasus tulumaksukoormus Eestis 1930. aastail üha suuremal määral linnaelanikel, kes maksid näiteks 1934. aastal ca 80% laekunud tulumaksust. 1930. aastatel pidid linnaelanikud oma tuluteadaanded esitama 1. veebruariks ja maaelanikud 15. maiks. Tuluteadaannete ja nende juurde kuuluvate tõendite alusel tegid piirkondlikud neljaliikmelised tulumaksukomisjonid maksustamisotsused, mis teatati maksukohuslastele hiljemalt 1. juuliks. Maks tuli tasuda kas riigipanga osakonda või valla- või alevivalitsusse kahes osas – 30. septembriks ja 30. novembriks. Maksumaksjad võisid esitada vastulauseid maksustamisotsuse kohta ja kui neid ei rahuldatud, siis võis kaevata Tulumaksu Peakomiteele. Huvitav on asjaolu, et Tallinna vanalinna elanikud, kes moodustasid 3–4 % Eesti tulumaksumaksjatest, esitasid 1930. aastate lõpul umbes kolmandiku Eesti tulumaksukaebustest.

 Tallinna, Nõmme ja Harjumaa valdade elanikud moodustasid 1930. aastate lõpul umbes 50% Eesti tulumaksumaksjatest ja maksid 2/3 tulumaksust. Tallinna Linnaarhiivis säilitatakse neilt ca 200 000 tuluteadaannet ajavahemikust 1919–1940. Peaaegu täielikult on säilinud  tallinlaste 1924., 1937. ja 1939. aasta tuluteadaanded.

1924. aasta tuluteadaannete hulgas leiduvad teiste hulgas Eesti  rikkaima elaniku, sakslase Helmuth Witte ja tema naise Frida tuluteadaanded. Wittele kuulus Tallinnas Olevimäel asunud võimas eksport-importäri Thomas Clayhills & Son. 1930. aastate lõpul küündis tema tulumaks 50 000 kroonini aastas, mis ületas viis korda ühe jõukama eestlase, Joakim Puhki oma. Praeguse Eesti krooni kursi järgi oleks Puhki aastane tulumaks umbes 2 miljonit krooni aastas, Helmut Witte oma kuni 10 miljonit

1939. aastal Tallinnas tulu deklareerinute hulgas oli palju ka välismaalasi – Saksamaalt (Bremenist), Inglismaalt (Londonist), Argentiinast (Buenos Airesest) ja Hiinast. Mõnede välismaalaste tuluallikad jäävad aga selgusetuks hoolimata tuluteadaannetes kirjapandust.