Astangu-Mäeküla kaitseala teine avalik väljapanek kestis 23.09–14.10.2024 ja avalik arutelu toimus 14. novembril Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Loe lisaks 15.11 pressiteatest!

14.11 avalik arutelu on järele vaadatav siin:
 

Tutvu Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamise materjalidega siin:
Astangu-Mäeküla kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskiri (september 2024)
Astangu-Mäeküla kaitseala välispiir (november 2024)
Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse algatamine (15.06.2022)
Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse, otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis (OÜ Tirts & Tigu, 2021)
Astangu-Mäeküla kaitseala välispiiride muutmise analüüsi (OÜ Nordic Botanical, 2023)

Astangu-Mäeküla kaitseala välispiir
(november 2024)



Võrreldes 01.07–15.08.2022 avalikul väljapanekul olnud Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamise otsuse ja kaitse-eeskirja eelnõuga on dokumentatsiooni läbivalt täiendatud. Sealhulgas on täiendatud nii kaitse-eesmärke kui ka muudetud kavandatava kaitseala välispiiri.

Avaliku väljapaneku kestel saab igaüks esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ([email protected]) kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pärast väljapaneku lõppemist.

Kui Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku käigus ei muutu loodusobjekti kaitse alla võtmise põhiseisukohad, esitatakse otsuse eelnõu Tallinna Linnavolikogule vastuvõtmiseks.

Astangu-Mäeküla kaitseala (pindalaga 164 ha) kaitse-eesmärk on tagada piirkonnale omaste looduskoosluste, pärandmaastike ja pärandkultuuriobjektide pikaajaline säilimine, tagada piirkonnas rohevõrgustiku ökoloogiline toimimine ja hea funktsioneerimine ning tagada ala roll erinevate looduse hüvede pakkujana piirkonnas.

Astangu-Mäeküla piirkonnas on esindatud Eesti loodusele ja piirkonna keskkonnatingimustele vastavad tüüpilised liigid ja ökosüsteemid. Tallinna mastaabis on erakordne, et sellisel suhteliselt väikesel maa-alal on esindatud sedavõrd mitmekesine looduskoosluste kontsentratsioon ja et liigirühmade liigiline mitmekesisus on eriliselt kõrge.

Astangu-Mäeküla elurikkust ja ala rolli iseloomustavad järgmised näitajad:

• Eesti olulisim nahkhiirte parvlemispaik (tuhanded loomad) ja üks olulisimaid talvituspaiku (sajad loomad);
• Tallinna liigirikkaim ja parimas seisus kahepaiksete elupaik (4 liiki);
• Tallinna parim roomajate elupaik: 4 liiki (80% Eesti liikidest);
• Tallinna parim kimalaste elupaik: 22 liiki (79% Eesti liikidest);
• Tallinna üks parimaid päevaliblikate elupaiku: 42 liiki (43% Eesti liikidest);
• Tallinna üks mitmekesisemaid haudelindude elupaiku (60 liiki, 900 paari/km²);
• Tallinna suurim ja mitmekesiseim suur- ja väikeulukite elupaigakompleks (16 liiki);
• Tallinna suuremaid alvarikooslusi (üle 20 ha), sanglepa-lodud ja salumetsad;
• Tallinna üks liigirikkamaid soontaimede kasvukohti: üle 300 liigi (sh I, II ja III kat kaitsealused taimeliigid);
• Tallinna liigirikkaim sammalde (167 liiki) kasvukoht, 27% Eesti liikidest (sh II kat liigi (1 liik), III kat liikide (3 liiki), punase nimestiku liikide (14 liiki) ja vääriselupaiga indikaatorliikide (14 liiki) kasvukohad);
• Tallinna liigirikkaim samblike (245 liiki) kasvukoht, 24% Eesti liikidest (sh II kat liikide (4 liiki), punase nimestiku liikide (49 liiki) ja vääriselupaiga indikaatorliikide (7 liiki) kasvukohad).

Astangu-Mäeküla piirkond on üks Harju maakonna rohevõrgustiku tuumaladest, kus ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid ning mis on oluline rohevõrgustiku ökoloogiliseks funktsioneerimiseks. Astangu-Mäeküla looduskooslused on valdavalt heas seisundis või suure taastamis- ja taastumispotentsiaaliga.

Astangu-Mäeküla piirkond on nii hetkel kui ka nähtavas tulevikus linnale ülioluliste loodushüvede unikaalne tuumala, pakkudes varustavaid, reguleerivaid ja kultuurilisi loodushüvesid.