Putukaväil kulgeb mitmekesise rohekoridorina mööda kunagist raudteed Kopli kaubajaamast Astanguni, ühendades eriilmelisi asumeid ja looduskeskkondi. Nimi viitab sellele, et ala on hea liikumiskoridor putukatele, aga ka teistele loomarühmadele, kes saavad Putukaväila kaudu liikuda ühelt rohealalt teisele. Eelkõige võivad aga linnaelanikud mööda metsaradasid, ratta- või jalgteid liikuda rikkas looduskeskkonnas.

1. Eeskuju Euroopa linnadele

Tolmeldajatele sidusate rohekoridoride planeerimine linnakeskkonda on uudne kontseptsioon, milles Tallinn saab olla üks suunanäitajaid Euroopas ja kaugemalgi. Tolmeldajad – kimalased, erakmesilased, päeva- ja ööliblikad, sirelased jmt putukarühmad – on inimestele väga olulised, sest vastutavad enam kui 150 toidutaime viljumise ja saagikuse eest. Linn võib olla neile isegi parem elukeskkond kui põllumajandusmaastik, kus kasutatakse pestitsiide. Putukaväil näitab, kuidas tehis- ja looduskeskkond ei vastandu, vaid moodustavad uudse sümbioosi: liigirikkad niiidukooslused murukõrbe asemel; tramm on tõhus alternatiiv autole; kogukonna ettevõtmised (nt värske toidu kasvatamine) sarnaselt külaelule; vanad ehitised (tühjad garaažiboksid) saavad uue tähenduse.

2. Geniaalne uuskasutus

Idee teostamine muudab kõrgepingeliinide aluse maa uueks avalikuks ruumiks, 13 km pikkuseks roheliseks lineaarpargiks. Tartu ülikooli teadlaste uuring suvel 2019 kinnitas Tallinna keskkonnaekspertide hüpoteesi, et tolmeldajate koridor hõlmab kogu endist raudtee ja õhuliinide maad lisaks Põhja-Tallinnale ka Kristiine ja Haabersti linnaosas. Kogu sel alal on eesmärgiks tagada looduskeskkonna kohanemisvõime. Säilitatakse ala looduslik ilme ja haljastuse liigirikkus.

3. Linnaruum vääristatakse

Jaanipäevaks valmiv maastikuarhitektuuri lahendus põhjapoolseima osa kohta on piirkonna etapilise arendamise alus. Kino maastikuarhitektid OÜ terviklahendus rõhutab Putukaväila identiteeti ja tõstab ala väärtust liigirikkust toetava haljastuse, puhkealade ja erinevate liikumisvõimalustega. Tänavavõrgu arendamine lähtub Põhja-Tallinna liikuvusuuringust ja väldib liigset autoliiklust. Elanikud pakkusid ideekorje raames lineaarpargile erinevaid funktsioone: mängu- ja pereväljakud, istumiskohad, jalutamisalad, kiige- ja palliplatsid, maastikupark, loodusrada, ka elektrimastide säilitamine. Valik tehakse eri vanusegruppide (8– 80a) tegevusvõimalusi silmas pidades.

4. Kinnisvara väärtus tõuseb

Rohekoridori ja lineaarpargi väljaarendamine tõstab piirkonna kinnisvara väärtust – kellele ei meeldiks elada ühtaegu linnas ja looduse läheduses. Tallinn saab juurde uue pargi, mis ühendab linnapiirkondi, pakub eri tegevusi ja puhkamisvõimalust. Linnaplaneerijad tutvustavad lähikonna haridusasutustele õuesõppe võimalusi, linnaaiandusega tegelemist ja linnalooduse toomist elamualade keskele. Linnainimesele on Putukaväil otsetee loodusesse, Merimetsa ja Stroomi randa.

5. Eesmärk – rohepealinn

Jüri Ratas tegi linnapeana suurepärase algatuse premeerida Euroopa linnu jätkusuutlike poliitikate rakendamise eest rohelise pealinna tiitliga. Tallinn on kandideerinud ja jõudnud finaali. Putukaväila projektiga tahame ellu viia ainulaadse idee – tuua läbi linna tee, mis on rikas vaba aja veetmise võimaluste ja tolmeldajate elupaikade poolest, ilma et üks toimiks teise arvelt. Roheline pealinn on auväärne tiitel, mille nimel teevad Euroopa linnad suuri pingutusi. Putukaväil on meie samm tiitli poole.

6. Pelguranna tramm

Peale liigirikka rohekoridori on elektriliinide ala ka linnapiirkondi ühendav liikumiskoridor. Seda planeeritakse linna rattateede põhivõrgu osana. Sama oluline on aga kiiresti arenevas Põhja-Tallinnas arendada ühistranspordi võrgustikku. Uued liinid parandavad liikumisvõimalusi ja -viise, pakuvad alternatiivi autole ja suurendavad seeläbi tänavate läbilaskvust. Pelguranna asum on Põhja-Tallinna kõige tihedamini asustatud piirkond, mille kiire lisaühenduse kesklinnaga looks uus trammiliin (vt skeemi).

7. Uued liikumisvõimalused

Põhja-Tallinn oma kauni mereääre ja kesklinna lähedusega on armastatud elupiirkond. See on kõige ratta- ja jalakäijasõbralikum piirkond Tallinnas. 2035. aastaks on siia prognoositud ca 40 000 uut elanikku. Oluline on, et mõnus õhustik ja keskkond säiliks nii senistele kui uutele elanikele. Linnas arendatakse rattaga liikumise võimalusi, tulevikus peab saama mööda Putukaväila kulgeda vanalinna servast Hiiu rongipeatuseni. Luues ühendused endise raudteetammi ja linnatänavate vahele, saab Putukaväilast roheline koolitee Hiiu, Mustjõe, Pelguranna jt asumite lastele.

8. Kogukonnaaiad

Linna toel alustas mullu tegevust 8 uut linnaaeda, üks neist on Pelguaed Putukaväilal. Sel kevadel algas teine aiandushooaeg, eskiislahenduse järgi on aial võimsad laienemisplaanid. Kogukonnaaias saavad kõik huvilised tasuta peenra, aiandus sobib igale vanusegrupile, maandab stressi ja hoiab heanaaberlikke suhteid. Kes soovib oma isiklikus peenras kasvatada söödavaid taimi või looduses aega veetes õppida aiandust, võtku julgelt ühendust aadressil [email protected]'. Samuti saab Pelguaia tegemisi jälgida ühismeedias: www.facebook.com/groups/pelguaed .

9. Tallinna pikim loodusõpperada

Putukate ja taimestiku inventuuridest 2019. a suvel selgus, et Putukaväila ala tolmeldajakoosluste seisund on hea. Esmaklassilise liigilise mitmekesisusega paistavad silma Astangu–Kadaka piirkonna alvarid jt niidukooslused, kus on elupaigad ka Eestis haruldastel ja ohustatud tolmeldajaliikidel. Kümnendi jooksul on sealt leitud 42 liiki päevaliblikaid (43% Eesti päevaliblikatest) ja 22 liiki kimalasi (78% Eestis leitutest). Seevastu Kadaka-Merimetsa alal on vaene taimekooslus (liiga suur niitmissagedus). Sealset olukorda saab hõlpsasti parandada, kui niita harvem, asendada külvatud murukooslused õierikaste niidukooslustega ja rajada haljastusprojektidega uued toitumisalad meetaimedest.

10. Mõtleme suurelt

Putukaväila kujundamine on 2018. aastal alanud rahvusvaheline projekt, mida juhib linnaplaneerimise amet. Tiimi kuuluvad mitmekülgsete teadmistega keskkonnaeksperdid, arhitektid, geograafid, kaasamisspetsialistid. Putukaväila idee on tugev ka kaugemalt Euroopast vaadatuna, jätkuprojekt B.Green läbis Interregi Kesk-Läänemere programmi tiheda hindamissõela ja seda toetatakse lausa poole miljoni euroga.