Tallinna linnaplaneerijad küsisid tagasisidet projekteeritavale Jaama platsile ja Vana-Kalamaja tänavale. Uuri tulemusi kaardil:

Linnaplaneerijad küsisid ideekorjega arvamust Vana-Kalamaja ja Jaama platsi arhitektuurivõistluse võidutööle. Tänav ja plats projekteeritakse 2018. aastal ning rekonstrueeritakse 2019. aastal.

Jaama platsi ja Vana-Kalamaja tänava ideekorje lõppes 31. märtsil 2018.a. 

Kalamaja on aegade algusest olnud eestipärase linnaelu näidiseksemplar – talupoja mõistusest tekkinud, ise arenenud ja sellisena kõigi oma elanike nägu. Vaatamata gentrifikatsioonile on Kalamaja sisimas endiselt muhe ja kahe jalaga maas linnaosa. Oluliseks väärtusteks on võimalus siduda linna ja maaelu paremad küljed. Arhitektide eesmärgiks Kalamaja peatänava kujundamisel on tabada Kalamaja atmosfääri ning anda sellele nägu, mis kõnetab nii kohalikke kui külalisi.

Vana-Kalamaja tänavaruumi uus jaotus ja korraldus vajab uut alust –„kasvulava”. Kontseptsioonina tähendab kasvulava variatiivsust toetavat tugitaristut. See on lihtne ja muutustele vastupidav ning hästi läbi mõeldud ja paindlik. Tänavat läbiva alusraamistiku „selgroo” ülesanne on markeerida ruumi uut jaotust, anda väljund väljapääsu otsivale energiale ning toetada seal kasvavat mitmeksisust. Istutuskastid oleks vaid üks selle paljudest katselavadest. Kõiki kordusi ja erinevusi ei ole vajalik ette näha - risoomse ruumi lõplik kuju sünnib protsessis. Selle täpsemad eesmärgid kasvavad „laval” ja kujunevad tagasiside mitmepoolses dialoogis. 

Eesmärgiks on teistsugune ja mitmekesine ruum, kus vabaduse/ kujunduse talutavad piirid ja vahekord selguvad aja jooksul. Vana-Kalamaja tänava stiil tekib linnaehituses sarnaselt nagu on aianduses looduslikku mitmekesisust väljendav istutusstiil. Üldine tänava stiil kujuneb katseliselt erinevate erastiilide kureeritud koosmõjust. 

Jagamismajandus ja teised tulevikusuunad
Lahenduse keskmes on kohalik kogukond. Elanike algatusi soodustatakse ja lastakse neil ruumis avalduda. Samal ajal peab Kalamaja peatänav väljendama ruumis ka olulisi tulevikusuundi: 
- jagamismajandus (sh auto omamisest loobumine ja selle väljendamine, uut tüüpi teenused jm); 
- säästlikkus, jätkusuutlikkus, uus mõtteviis (sh raiskamise- ja prügi vähendamine, teadlik tarbimine, taristu innovatsioon);
- alternatiivsed liikumisviisid; 
- kohalikud väärtused (kasutatav mererand, Kalamaja atmosfäär, õnnestunud kooslused, linna ja maaelu kombinatsioonid); 
- linnakultuur, avatud maailmapilt (sh eelarvamusteta suhtumine ja sotsiaalne mitmekesisus);
- tervislikkus (sh õues viibimise ja sportimise võimalused, kohalik ja hooaja toit). 

Koosloome eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe avaliku ruumi lahenduse osas.

Vana-Kalamaja tänava plaan (18MB)
Allikas: Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse võidutöö Kasvulava.

Ideekorje tulemuste kokkuvõte

                     

 

LIIKLUS

Kõige rohkem tähelepanu sai liikluse ja liikumise teema. Peamised mured on seotud parkimiskohtade arvu ja paiknemisega (soovitakse näha laiema ala lahendust, mis hõlmab ka kõrvaltänavaid), kardetakse, et parkimiskohti ei jätku. Kritiseeritud on nii autoraja laiust kui ka liikumissuunda. Samas on laekunud ka ettepanek viia sõiduraja üks lõik paarisnumbriga hoonete poolele, et suure kiirusega sõitmist mitte soodustada. Mitu korda on arvamustes käsitletud Toompuiestee ülekäigurada: enamasti soovitakse kahetasandilist ristumist, seda tuues kas autotee tunnelisse või jättes olemasolev jalakäijate tunnel. Soovitakse ratturitele eraldi rada, tuuakse välja, et praegune lahendus ei selgita, kas jalgrattaga saab sõita ühes või mõlemas suunas. Üldiselt on tagasiside andjad pigem auto kasutamise poolt ning soovivad lahendust, mis tooks autojuhile rohkem mugavust.

TÄNAV

Tänava lahendust on peamiselt käsitletud privaatsuse vaatenurgast: tuntakse muret, et pakutud pingid ja miniaiad toovad rahvast juurde, mis hakkab kohalikke elanikke segama. Palutud on kaaluda seljatoega pinkide kasutamist, mis on teatud gruppidele mugavam.

PLATVORM

Platvormi kavandit on kritiseeritud, jällegi privaatsuse vaatenurgast: kõrvalmajade elanikud ei soovi hoonete lähedusse sellist elementi, mis meelitab palju inimesi ning on ööpäevaringselt avatud, kuna arvatakse, et see on potentsiaalne müraallikas. Lisaks arvatakse, et platvormilt avaneb vaade mitte ainult merele, vaid ka naaberhoonete akendesse. Pakutud on pikendada tänavat mereni ning platvormi asemele kavandada trepp.

JAAMA väljak

Üheselt mõistetavalt positiivseid või negatiivseid arvamusi on vähe, pigem on pakutud lahendada jaama väljakut teistmoodi, nt tekitada bussidele maa-alune terminal, et selle peale saaks tekkida väljak, või muuta haljastusribade kujusid.

KALAMAJA väljak

Kalamaja väljakul soovitakse näha rohkem rohelust, lisaks kõrghaljastusele ka murukatet. Üks arvamuse avaldaja seadis küsimärgi alla „tühja platsi“ vajaduse. 

KOGUKONNA MAJA

Kogukonna maja pole suurt tähelepanu saanud, selle olemus ei ole selge: kellele see kuulub, kes seda haldab, mis selle püstitamise eesmärk on. On laekunud tähelepanek, et öösiti peaks see kinni.

HALJASTUS

Soovitakse näha rohkem „klassikalist“ haljastust, seda eriti merepoolses otsas, pakutud haljastuskastid suurt toetust pole saanud.

POP UP

Ainult üks pop-up elementide teemaline arvamus, millest täpne hinnang ei selgu.