Biojäätmete liigiti kogumine
Biojäätmed jagunevad kaheks: köögi- ja sööklajäätmed (ehk toidujäätmed) ning aia- ja haljastujäätmed (ehk puulehed, oksad, rohi jms).
Toidujäätmed on näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; lisaks ka majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid.
Tutvu biojäätmetega lehel https://www.tallinn.ee/et/keskkond/biojaatmed.
Tutvu biojäätmete liigiti kogumise infovoldikuga SIIN.
Kes peavad alates 01. juunist 2023 hakkama oma biojäätmeid mahutiga koguma?
Kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või korterite arvust, peab hakkama alates 1. juunist 2023 oma tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid mahutisse koguma ja jäätmevedajale üle andma. NB! Mustamäel rakendub nõue alates 1. aprillist 2023 ning Kristiines alates 1. maist 2023, sest antud piirkondades muutub korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja.
Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal igast küljest kinnises kompostris ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.
Kas ma võin naabriga biojäätmete mahutit või kompostrit ühiselt kasutada?
Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühist mahutit või kompostrit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühismahuti kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib jäätmevedajaga lepingu ning kuidas toimub mahuti tühjenduse eest tasumine. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ja oma asukohajärgse linnaosavalitsusega.
Digiallkirjastatud taotlus saata aadressile [email protected].
Kes võivad mahuti asemel on köögi- ja sööklajäätmeid kompostida oma kinnistul?
Oma köögi- ja sööklajäätmeid võivad kinnises kompostris kompostida üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamute elanikud, kes on saanud vastava nõusoleku oma asukohajärgselt linnaosavalitsuselt.
Kuidas ja kust saab taotleda nõusolekuid kompostimiseks?
Taotlust saab esitada iseteenindusportaalis https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. NB! Vali kindlasti "taotle kompostimist".
Kui iseteenindusportaali pole võimalik kasutada, tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos fotoga kompostrist linnaosavalitsusele.
NB! Kui said Tallinnalt 2022. aasta septembris kompostri, siis eraldi nõusolekut taotlema ei pea, oled juba süsteemis kirjas.
Järgnevalt on välja toodud samm-sammult, kuidas EVALD süsteemis kompostimise taotlust esitada:
2. 
Mis tähendab soodustingimustel kogumismahutite (80-liitrise ja 140-liitrise) kasutusse andmine?
See tähendab, et füüsiline isik saab kogumismahuti tasuta kasutusse tingimusel, et ta sõlmib jäätmevedajaga lepingulisa biojäätmete üleandmiseks 14-päeva jooksul mahuti kättesaamisest jäätmejaamast.
Kes tühjendab biojäätmete mahutit?
Biojäätmete mahutit tühjendab sama ettevõte, kes tühjendab ka segaolmejäätmete mahutit, sest biojäätmed on samuti hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
Kuidas käib biojäätmete veolepingu sõlmimine?
Biojäätmete mahuti tühjendamiseks tuleb teha lepingu muudatus oma piirkonna jäätmevedajaga, kes Teie kinnistul ka segaolmejäätmete mahutit tühjendab. Lisainfot jäätmeveo piirkondade ning jäätmevedajate kohta leiad SIIT.
Kas ma tohin panna biojäätmete mahutisse ka näiteks puulehti ja muru?
Liigiti kogutud aia- ja haljastujäätmed võib panna biojäätmete mahutisse mahus, mis ei ületa kogumismahuti tootja kehtestatud kandevõimet (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 19 lõige 1 ). See tähendab, et kui Teil on 140-liitrine biojäätmete mahuti, võib aia- ja haljastujäätmeid panna mahutisse 70 kg ulatuses ning kui Teil on 80-liitrine biojäätmete mahuti, tohib aia- ja haljastujäätmeid panna 40 kg ulatuses.
Kust saab taotleda tasuta biojäätmete mahutit?
Biojäätmete mahuteid saab taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamute elanikele ka 3-9-korteriga korteriühistu juhatuse liikmed. Tähtis on meeles pidada, et ühe elamu asukoha aadressi kohta saab taotleda ühe tasuta mahuti. Näiteks kui paarismaja üks elanik taotleb tasuta mahuti, siis samal kinnistul asuva paarismaja teised elanikud rohkem tasuta mahuteid taotleda ei saa. Soovitame paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit ning selleks sõlmida ühismahuti kasutamise leping. 3-9-korteriga korteriühistule saab mahuti taotleda korteriühistu juhatuse liige, kellel on äriregistris õigused korteriühistut tehingute tegemisel esindada.
Taotlusi saab esitada portaalis http://taotlen.tallinn.ee.
Kui olemas köögihunt, siis millise vabastuse peab omanik tegema, kui biojäätmeid ei teki?
Mahutiga peavad biojäätmeid koguma hakkama ka kõik need, kellel on köögis prügihunt ehk köögihunt. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, et vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.
Kompostin biojäätmeid ning annan pakendeid tekkekohal üle, mul ei teki segaolmejäätmeid peaaegu üldse. Kas mul on võimalik segaolmejäätmeid harvemini jäätmevedajale üle anda?
Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheksa nädala jooksul ehk kord kahe kuu jooksul.
Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks ja pakendite tekkekohal kogumine (näiteks kollane pakendikott), võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheteist nädala jooksul ehk kord kvartalis.
Selleks tuleb ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga, et sõlmida lepingu muudatus. Linnalt selleks eraldi luba küsida pole vaja.
Milline on nõuetekohane komposter, mis sobib köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete kompostimiseks?
Toidujäätmeid tohib kompostida kompostris, mis on igast küljest kinnine, kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks. Lahtises aunas toidujäätmeid kompostida ei tohi, sest see meelitab kohale linde, loomi ja närilisi.
Nõuetekohase kompostikasti võib ise käepärastest materjalidest ehitada või osta ehituspoest.
Kompostimiseks ei sobi igasugused suletud kastid, vaid tuleb silmas pidada kompostimiseks vajalikke tingimusi:
- Ise ehitades soovitame kompostikasti põhja panna tihedaauguilise võrgu, mis hoiab närilised eemale, aga laseb liigveel välja voolata. Kompostimiseks on vajalik hapniku juurdepääs, seetõttu peaks ise kompostikasti ehitades kompostikasti tegema/jätma väikesed vahed/avad. Täielikult suletud kastis lähevad toidujäätmed haisema, roiskuma ning head komposti nii ei saa.
- Kompostrit soetades sobivad kõik müügilolevad kompostrid igas hinnaklassis ning elanikul on võimalik valida endale sobilik. Spetsiaalselt kompostimiseks mõeldud kompostikastidel on kindlasti olemas spetsiaalsed avad hapniku juurdepääsuks ja nõrgvee äravooluks. Samuti on kompostikasti allosas suurem ava komposti väljavõtmiseks. Kui poest soetatud kompostikastil ei ole põhja, siis soovitame ise panna põhja nt tihedaaugulise võrgu.
1-4-liikmelisele perele sobib toidujäätmete kompostimiseks umbes 250L-400L suurune kompostikast. Kui komposter saab ruttu täis, siis järelikult on see komposter teie perele liiga väike ning tuleb soetada/ehitada lisakomposter või liituda lisaks biojäätmete äraveoga mahutiga.
Lahtises aunas või kastis võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid ning nende kompostimiseks oma kinnistul linnaosavalitsuse nõusolekut vaja ei ole.
Loe kompostimise kohta rohkem Kompostiljoni kodulehelt.
Vaata kompostimise õpetusvideot Youtubest.
Näited võimalustest:
