Jõulu- ja uusaastakaardid läbi aegade
Läbi sajandi on eestlased armastanud saata jõuludeks või uusaastaks postkaarte heade soovidega oma tuttavatele ja sugulastele. Postkaartide mitmekesisus läbi aegade on aga väga erinev ja kirev olnud.
Eestis hakkas see komme levima 1880. aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Põlev küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi alguse jõulukaartide tüüpmotiivid, mis on populaarsed tänaseni.
Kohalik jõulukaartide trükkimine hoogustus 1920. aastatest ning rahvuslike motiivide rõhutamine kujunduselemendina (rahvarõivais noored, eesti talu vinnkaevuga, jõuluvorstid, õllekannud jms) süvenes eriti 1930. aastatel (allikas: Tapa Muuseum).
Kuldkalakese rühma õpetaja Vilve Rüster-Saleem pani oma kogust välja erinevate aegade kaarte, mis palju äratundmisrõõmu tekitasid.
Eestis hakkas see komme levima 1880. aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Põlev küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi alguse jõulukaartide tüüpmotiivid, mis on populaarsed tänaseni.
Kohalik jõulukaartide trükkimine hoogustus 1920. aastatest ning rahvuslike motiivide rõhutamine kujunduselemendina (rahvarõivais noored, eesti talu vinnkaevuga, jõuluvorstid, õllekannud jms) süvenes eriti 1930. aastatel (allikas: Tapa Muuseum).
Kuldkalakese rühma õpetaja Vilve Rüster-Saleem pani oma kogust välja erinevate aegade kaarte, mis palju äratundmisrõõmu tekitasid.