Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Andmete esitamise teatis

Andmete esitamise teatis

Kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise teatise abil. 

Andmete esitamise teatisega kantakse ehitisregistrisse: 

  • andmed, millel on õiguslik alus ehitamiseks või kasutamiseks. Õigusliku alusega dokumentideks saavad olla näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis või Linnaarhiivis olevad dokumendid. 

  • vabaehitus ehk need ehitustegevused, mida ei käsitle ehitusseadustiku § 4

Andmete esitamine ehitisregistrisse

  • Ehitise andmeid saad kontrollida ehitisregistrist
  • Esita andmete esitamise teatis elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Enne esitamist tutvu alloleva infoga. 

Mida teada andmete esitamise teatise puhul? 

Siin on toodud välja juhud, millal andmete esitamine ehitisregistrisse on vajalik ning juhised toimimiseks. Vajuta plussile, et rohkem lugeda. 

Ehitustööd ei vaja linnapoolset luba. Kas tegu on vabaehitusega?

Vabaehitus ehk need ehitustegevused, mida ei käsitle ehitusseadustiku § 4. Vabaehitus ei vaja linnapoolset luba. 

Vabaehituse alla ei kuulu ehitamine, mille käigus

  • muudetakse ja asendatakse hoone piirdekonstruktsioone, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. 
Enne andmete esitamist veendu, et ehitisel on olemas kasutusluba.

Ehitise andmeid, kehtivaid ehituslube/ehitusteatisi ning kasutuslube/kasutusteatisi saab kontrollida ehitisregistrist või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivist

Ehitustööd on tehtud peale 01.07.2015. Kas ehitisel on olemas ehitusluba ja kasutusluba?
  1. Kui peale 01.07.2015 on tehtud ehitusluba/ehitusteatist nõudvaid ehitustöid, tuleb esitada esmalt ehitusteatis/ehitusloa taotlus. Vaata tabelit ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. 
  2. peale seda kasutusteatis/kasutusloa taotlus. Vaata tabelist kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta.
Ehitustööd on tehtud enne 01.07.2015. Kas ehitis on vaja seadustada?
  • Kui ehitis on ehitatud õiguslikul alusel (olemas on ehitusluba) sh ümberehitatud/laiendatud vahemikus 22.07.1995 kuni 01.07.2015 ning ehitisele ei kohandunud erandid (n. elamiseks mittekasutatavad väikeehitised), pidi hoone omanik enne selle kasutama hakkamist taotlema kasutusloa.
  • Kuni 2003. aastani loeti igasugune ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine ehitusluba eeldavaks tegevuseks. Loe tohkem kasutusloa taotlemise kohta.
  • Kui enne 01.07.2015 on tehtud ehitusluba nõudvaid ehitustöid aga ehitusluba selleks puudub, on võimalik ehitis seadustada. Kohalik omavalitsus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi lähtudes korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Eelkõige peab ehitis olema kasutamiseks ohutu. Juhised õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamiseks leiate veebilehelt. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. 
Enne 01.04.1999 ehitatud tehnorajatised 

Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Ehitamise aeg tuleb tõendada õiguslike dokumentidega (n. arhiividokumendid). 

Ei ole tehtud ehitusluba/ehitusteatist nõudvaid ehitustöid (nt ruumiplaneeringulised muudatused)

Juhul kui ei ole tehtud ehitusluba/ehitusteatist nõudvaid ehitustöid, saab ehitisregistris olevate andmete muutmiseks esitada läbi ehitisregistri Andmete esitamise teatise.  

 

Taotlemine ja kontaktid 

Andmete esitamise teatise saad esitada ehitisregistris

Millised dokumendid tuleb lisada andmete esitamise teatisele?
  • Hoone skeem kuhu on märgitud ruumi asukoht hoones. 
  • Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kinnitatud (saanud kasutusloa) terve korruse plaan (väljavõte Tallinna  Linnaplaneerimise ameti arhiivist) või inventariseerimisjoonis Linnaarhiivist (Tolli tn 6). Plaanil näidata selle ruumi asukoht, mille plaani soovite muuta (näiteks markeerides ruumi välispiir või viirutades ruum). 
  • Muudetud ruumiplaneeringu korral esitada ruumiplaan koos eksplikatsiooniga ehk mõõdistusprojekt/-joonis koos tiitellehe ja seletuskirjaga. Mõõdistusprojekti koostajale kvalifikatsiooninõudeid pole, tuleb lähtuda asjatundlikkuse põhimõttest. Joonised peavad olema loetavad, peab olema võimalik tuvastada tehnilisi andmeid, tuleb anda ruumide eksplikatsioon. Soovituslik on lähtuda ehitusprojekti koostamise heast tavast. (Vt Nõudeid ehitusprojektile)  Seletuskirjas kajastada teostatud tööde kirjeldused. Plaanil peab olema näha lammutatud seinad ja juurde ehitatud seinad eraldi tingmärkidega. Juhul kui tehnosüsteemid on ümberehitatud, näidata ka need plaanil vastavate tingmärkidega. Joonisel näidata ära san.seadmete ja köögitehnika asukohad, vee- ja kanalisatsioonipüstakud, san.seadmete ja köögitehnika ühendused püstakutega. Väljatõmbeventilatsiooni olemasolul näidata ära ventilatsioonilõõr ja seadme(te) ühendus(ed) ventilatsioonilõõri(de)ga. 
  • Juhul kui seinu on lammutatud, lisada seletuskirja vastutava spetsialisti kinnitus, et lammutatud ei ole hoone kande- ega jäigastavaid seinu. 
  • Kui korterisse on lisandunud elektrikerisega saun, peab jälgima, et jätkuks voolutugevust. Seega peab seletuskirjast selguma, kuidas on tagatud või lahendatud elektrisüsteem, samuti kütteseadme iseloomustus ja toimimise põhimõtted, võimsus ja paiknemine hoones/ruumis (hoone ja ruumi plaaniline lahendus kajastada joonisel), ventilatsioon, isolatsioon jne. vt tuleohutusnõudeid Päästeameti kodulehelt.  
  • Uute andmete esitamisel tuleb lähtuda valemist, kus suletud netopind = kasutamise otstarvete pinnad (eluruumid ja mitteeluruumid) + üldkasutatav pind + tehnopind. Kõik andmed, mida ehitisregistris muudate, peavad omama õiguslikku alust (n. arhiividokument). Andmete muutmisel esitada info mõõdistusprojektis tabeli kujul: EHR-s olemasolevad andmed versus esitatavad andmed (lisades info kust andmed pärinevad). 
Kuidas arvutada eluruumi pindala? 
  • Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa: 
  1. pind olema vähemalt 8 m²;  
  2. laius (vastasseinte vaheline kaugus) olema vähemalt 2,4 m; 
  3. kõrgus olema vähemalt 2,5 m, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.
  4. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Kui ruumis on alla 1,6 meetri kõrguseid osasid, näiteks kaldpindade puhul, võetakse suletud netopinna leidmisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Ainukasutuses oleva hoones, nagu ühepereelamus, loetakse üldkasutatavaks pinnaks ka ainukasutuses olev pind, mis asub väljaspool eluruumi koosseisu, nagu kelder, garaaž, parkimiskoht ja muu taoline. Hoone üldkasutatava pinna hulka ei kuulu tehnopind.
Kas andmete esitajaks on omanik? Kas omanikke on mitu?
  • Kui andmete esitajaks on omanik, siis märkida ehitusregistris ennast taotlejaks.
  • Kui andmete esitajaks ei ole omanik või omanikke on mitu, siis tuleb juurde lisada omaniku(e) volikiri või esitada dokumendid digikonteineris omaniku(e) poolt allkirjastatuna. 
Õigusaktid, juhised, nõuded

Võta meiega ühendust

Samuti võid pöörduda oma piirkonna spetsialisti poole.

Viimati muudetud 19.10.2023