Ehitustegevuse planeerimisel ja hooldustööde teostamisel tuleb arvestada alljärgnevaga:

• Juhul, kui ei kaasne muutusi hoone välisilmelises lahenduses, ei ole ehitise ja detailide hooldamiseks ega remonditöödeks vaja kirjalikku luba (nt hooldusvärvimine, akende restaureerimine).  Hooldamine on järjepidev tegevus elamu, abihoone või piirdeaia korrashoidmiseks. Remontimine on tegevus ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta hoone või piirdeaia välisilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid või projektikohaseid  materjale. Kui kahtled, kas on ikkagi tegemist remondi- või hooldustööga, tasub konsulteerida miljööalade peaspetsialistiga.
• Juhul kui soovitakse teostada töid, mis ei ole ehitusteatise- või loa kohustuslikud, kuid muudavad välisilmet, tuleb tööd kooskõlastada piirkonnaga tegeleva miljööalade peaspetsialistiga. Sõltuvalt töö mahukusest ja keerukusest, võib olla põhjendatud tegevuskava koostamine ja kooskõlastamine miljööalade spetsialistiga.
• Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone (nt soojustamine, katusekatte vahetamine teise materjali vastu); muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi (mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet - nt soojuspumba või gaasiseadme paigaldamine); taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis jne. Rekonstrueerimist reguleeritakse ennekõike ehitusseadustiku alusel (Lisa 1 - ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikud tegevused).
• Juhul, kui soovitakse miljööväärtuslikku hoonet laiendada üle 33%, tuleb taotleda projekteerimistingimusi.  Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada miljööväärtusliku piirkonda sobiva laienduse illustreeriv materjal (eskiis). Uus ja vana maht peavad üldjuhul olema eristatavad, kuid moodustama ühtse arhitektuurse terviku ning arvestama planeeringus toodud miljööalade kaitse- ja kasutustingimustega.
• Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda määrusest „Nõuded ehitusprojektile“ (RT I, 18.07.2015, 7).  
• Miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete korrastamisel ei ole esitatud nõudeid ehitamist ja järelevalvet teostavate isikute pädevusele ehituspärandi valdkonnas ning seetõttu on oluline, et ehitusprojektis sisalduvad juhised oleks täpsed, põhjalikud ja üheselt mõistetavad, et lõpptulemus vastaks ootustele ning oleks tagatud miljöö säilimine. Määruse (Nõuded ehitusprojektile) § 8 lg 4 tulenevalt peab eelprojekt andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. Eeltoodust lähtuvalt ei eelda amet põhiprojekti esitamist, vaid seda, et esitatud projekti alusel oleks võimalik kontrollida kavandatava vastavust planeeringutes toodud kaitse- ja kasutustingimustele. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojekti koosseisus täiendavaid lisamaterjale ja uuringuid (nt värviuuringuid, arhiivijooniseid ja mõõdistusplaane; samuti täiendavaid jooniseid, sõlmelahendusi jne).
• Eelprojekti kooseisus esitada lisaks oluliste sõlmede ja detailide joonised M 1:20 või M 1:10: räästa sõlmed (põhimaht, vintskap), soklisõlmed (soojustamise korral koos maa-aluse osaga), lõige akna paiknemise kohta välisseinas (põhimaht, vintskapp), lõige kivitrepikoja-sokli-välisseina ühinemiskohast, taastamisele kuuluvad vooderdusdetailid ja profiilid; lisanduvate detailide joonised; uute akende joonised, uute välisuste joonised koos värvilahendusega, varikatuste joonised jms. Seadmete ja ventilatsiooniavade asukohad ja välisilme tähistada joonistel. Esitada hoone fassaadid värvilisena,  lisada värvitoonide koodid ja värvikaardi nimetus.
• Eskiisprojekti koosseisus esitada: seletuskiri, kus lühidalt kajastatakse kõik kavandatavad ehitustööd ja muudatused, hoone vaated (tulemüüriga seotud hoonete korral koos naaberhoonega), lõiked, korrusteplaanid (joonistel eristada olemasolevad / säilitatavad, lammutatavad ja kavandatavad mahud, konstruktsioonid, kõrgused), asendiplaaniline lahendus, olemasoleva olukorra fotod hoone kõikidest fassaadidest (tulemüüriga seotud hoonete korral koos naaberhoonega), inventeerimisjoonised, varasemad ehitusprojektid.
• Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Kui kaheraamsed puitaknad vahetatakse kolmekordse pakettakna vastu, muutuvad ehitise omadused ning tegemist on ümberehitamise ehk ehitusteatist ja ehitusprojekti nõudva tööga.
• Juhul, kui hooldus- ja/või ehitustöödele taotletakse Tallinna linna restaureerimistoetust, tuleb ehitise restaureerimisel lähtuda kooskõlastatud tegevuskavast (vajadusel ka detailide tööjoonistest) või ehitusprojektist. Tegevuskava koostab üldjuhul tööde teostaja ja see peab sisaldama: töö eesmärki; teostamise ajakava; töö metoodikat ja ulatust; kasutatavate materjalide kirjeldust, tehnilisi jooniseid ja illustreerivat materjali.
• Erinevalt muinsuskaitseobjektidest, ei eeldata miljööväärtuslikel objektidel töid teostavatelt spetsialistidelt muinsuskaitsealast pädevust (nn litsentsi). Küll aga soovitame spetsialiste, kel on varasemaid kogemusi ajalooliste ja väärtuslike hoonetega.
• Suuremate tööde kavandamise eel on soovitav konsulteerida piirkonnaga tegeleva miljööalade spetsialistiga ning võimalusel leppida kokku paikvaatlus. Vana hoone korrastamine on mitmepoolne koostöö omaniku, projekteerija või arhitekti ning kaasatud valdkonna spetsialistide vahel. 
• Tehniliselt halvas seisukorras hoonete seisukorra hindamiseks tuleb koostada ehitustehniline ekspertiis, mille alusel otsustab Tallinna Linnaplaneerimise Amet lammutamise või suuremahulise rekonstrueerimise võimalikkuse. Ametil on õigus tellida vajaduse korral täiendav tehniline ekspertiis. Ekspertiisi koostajal võiks olla ka muinsuskaitse tegevusluba. Hoone piirde- ja kandekonstruktsioonide ehitustehnilise seisukorra ekspertiisis tuleb kahjustused kaardistada, sh kirjeldada nende põhjuseid ja näidata joonistel nende asukohad ja ulatus (piirde- ja kandekonstruktsioonide seisukorra hindamine). Vajaduse korral tuleb tellida spetsiifilisi lisauuringuid (näiteks mükoloogiline uuring) ja avada konstruktsioone. Ekspertiisile lisatud fotode pildistamise suunad tuleb kanda joonistele. Esitatud materjal peab olema arusaadav ja omavahel seotud ja viidatud (tekst, joonised, fotod). Ekspertiis peab vastama küsimusele, kas hoonet on võimalik rekonstrueerida ja millistel tingimustel: milline on kande- ja piirdekonstruktsioonide olukord; millised on kahjustused; milline on kahjustuste ulatus ja iseloom; millest kahjustused on tingitud. Ekspertiisis tuleb nimetada, milliseid konstruktsioone on võimalik säilitada ja millises ulatuses tuleb konstruktsioonid asendada. Ekspert peab andma erapooletu hinnangu, kas hoonet on võimalik rekonstrueerida ning millistel tingimustel.
• Ehitustegevuse kavandamist tuleks alustada hoone dokumentatsiooniga tutvumisest:

Tallinna Linnaplaneerimise Arhiiv (ehitusprojektid)
Tallinna Linnaarhiiv (inventeerimisjoonised)
Rahvusarhiiv Tallinnas

Ülemine joonis:  Funktsionalistliku hoone arhitektuursed detailid. Allikas: Kultuuriväärtuste Amet