Allpool on kirjeldatud mõned põhimõtted millest lähtudes kavandada uusi iseseisvaid kaubanduspindu või selvekauplusi tiheasustusega linnaruumi.

• Esimene korrus on linnaruumi visuaalselt avatud

Oma iseloomult laohooneid meenutavate selvekaupluste aeg on läbi. Suured suletud kastid, millel on ühes nurgas sissepääs ja mis valdavalt on ümbritsevasse linnaruumi suletud, ei sobi kaasaegsesse linna. Nimetatud suletud hooned sobivad linnast välja maanteede äärde, hajaasustatud aladele.

Kaasaegses linnaruumis tuleb kauplused avada visuaalselt ümbritsevase linnaruumi. St. vähemalt 50% esimese korruse seina pinnast peab olema läbi paistev, luues nii visuaalse sidususe hoone sisemuse ja linnaruumis liikuva inimese vahele. Vastavalt linnaehituslikule olukorrale peab hoone avanema võimalikult mitmetesse ilma kaartesse ja hoonesse sissepääse on rajatud võimalikult tihedalt. Esimesel korrusel ei ole tänavale suletud pindasid nagu laod, parklad, jne…. Kui maa pealsel korrusel on nimetatud suletud pinnad siis peab olema avaliku linnaruumi poole vähemalt 10 m laiune tänavaga aktiivselt suhtlev ruumi tsoon.

Pilt linnaruumi avatud toidupoest Kopenhaagenis. Fotol on hästi näha kuidas pood paistab läbi ja teise poe servas asuvad aknad. Kauplusel on uksed igasse hoone külge.

Pildid linnaruumi avatud selvekauplusest Viinis. Otse kaupluse ukse ees on linna väljak rattahoidjatega. Teisel fotol on sama sissepääs seest poolt vaadates.      

Näide halvasti kavandatud kauplusest Tallinnas.

Näide hästi tänavaruumiga suhestuvast selvekauplusest Tartus. 

• Parkimine on suuremas osas hoone mahus maa all

Parkimiskohtade arvust on vähemalt 2/3 hoone mahus kas maa all või visuaalselt varjatult hoone kõrgematel korrustel. Parkimisest 1/3 on hoonest väljas. Kui parkimiskohti soovitakse rajada vähem kui 1/3 hetkel kehtivast normatiivist siis võivad parkimiskohad olla ka ainult maa peal ja hoone sisest parimist ei ole vaja rajada. Kõik parklad kavandada ristkasutusega. St. et kui pood on suletud saavad kasutada parklat ümbritsevate hoonete kasutajad.

Kui parkimine on kavandatud osaliselt esimesel korrusel siis peab olema parkla varjatud avalikust linnaruumist (tänavad, pargid jne… ) vähemalt 10 m laiuse aktiivse, tänavale avatud funktsioonide frondiga.

Pandus tuleb lahendada hoone mahus.

• Hoone ees on avar jalakäijate hajumisala

 

Näide hästi hea avaliku alaga  tänavaruumiga suhestuvast selvekauplusest Tallinnas

 

• Hoone sissepääsu jurues on varjualusega ratta parkla

Hoone sissepääsude juures olevate jalakäijate hajumisalade vahetusse lähedusse tuleb rajada vastavalt Tallinna Rattastrateegiale varjualusega ratta parklad. Rattaparklad võivad olla eraldiseisvad kui ka integreeritud hoone katuse alla. Rattaparklad kavandada nii, et sinna mahuksid vajadusel ka kargorattad ja järelkäruga rattad jne… . Parkimiskohti soovituslikult 1 koht 10 brutopinna m2 kohta. Parkimiskohtade arvutuses ei ole vaja arvestada bruto m2 hulka autode parkla pinda. Parkimiskohtade maht arvutada konkreetse poe pinna järgi.

All oleval pildil on näha esinduslik rattaparkla Tallinnas. Rattaparkla juures on rattahoolduspunkt.

• Multifunktsionaalsed kaubanduspinnad

Rajatavad kaubanduspinnad peavad olema sisult võimalikult multifunktsionaalsed, sisaldades lisaks selvekauplusele võimalikult palju erinevaid funktsioone ( näiteks apteeki, söögikohta, laste mängutuba, raamatukogu, noorte keskus, jõusaali, lillepoodi, jms erinevad äri ja rendipinnad. ) Eesmärgiks on see, et vältida monofunktsionaalsust ja iga rajatav kauplus pakuks elanikele võimalikult palju ristkasutatavaid teenuseid.

Rajatav multifunktsionaalne keskus peab avanema kõigile teda ümbritsevatele avalikele linnaruumi aladele nagu linnatänavad, pargid, vahetänavad jne….

• Avatud autoparkla

Vältida lagedate sillutatud alade rajamist. Kavandatud maa pealne autode parkla tuleb liigendada kõnniteede ja haljastusega. Kõnniteed peavad võimaldama inimestel mugavalt ja turvaliselt autode vahel liikuda. Ohtralt tuleb kasutada madal ja kõrghaljastust. Vähemalt üks puu iga 5 parkimiskoha tagant.

Kui on soov siis võib ehitada parkimiskohtadele varjualused millesse on integreeritud päikesepaneelid. Päikesepaneelidest varjualuseid ei pea arvestama hoonestuse mahu hulka vaid võib arvestada kui avatud alade inventar.

• Reklaamid

Hoone reklaamid on tagasihoidlikud ja kooskõlas hoone arhitektuurse lahendusega. Reklaamid on silma paistvad kuid mitte pealetükkivad. Püloonreklaame võimalusel vältida. Kui püloonreklaamid on siis mitte kõrgemad kui hoone ise. Agressiivseid ja üle linna paistvaid megapüloone tuleb vältida.

• Jäätmed ja kauba vedu

Kauba vedu ja Jäätmete sorteeritud kogumine toimub hoone mahus või avalikust linnaruumist varjatult, kinnises hoovis . Vältida lahendusi kus prügi või kauba alused on avalikus linnaruumis laiali. Selleks kavandada hoone mahtu piisava suurusega ruum.

 

Tallinn 2023