Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Olulisemad põhimõtted ja suunised

Olulisemad põhimõtted ja suunised

Lenderi maja arhitektuursed detailid.

Ehituspärandi väärtustamise ja hoidmise eesmärgil on välja töötatud üldised soovitused ja tingimused, mida täpsustatakse lähtuvalt konkreetse objekti arhitektuursest väärtusest, tehnilisest seisundist, rekonstrueerimise ulatusest ja eesmärkidest ning planeeringutes kehtestatud kaitse- ja kasutustingimustest.

Miljööväärtuslikel aladel ja väärtuslikuks tunnistatud objektide tuleb juhinduda järgnevast:
  • Olemasolevate ajalooliste ja väärtuslikuks hinnatud hoonete rekonstrueerimisel on oluline säilitada maksimaalselt algupärast substantsi (sh konstruktsioonide osas), taastada hävinud tarindeid ja detaile ning kasutada traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale. 
  • Hoonete puhul tuleb säilitada või taastada algupärane arhitektuurne välisilme lähtudes säilinud algupärastest detailidest, arhiiviandmetest, sama arhitekti või ajastu analoogidest. Rekonstrueerimisprojekti koostamine saab alguse arhiivimaterjalidega tutvumisest. Algne ehitusprojekt ning hilisemad muudatusprojektid on üldjuhul leitavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivist, inventeerimisdokumendid Tallinna Linnaarhiivist ja muud materjalid Rahvusarhiivist.
  • Lähtuda tuleb algupärasest materjalikäsitlusest – säilitades või taastades algse voodrilaua (laius/profiil) või krohvitüübi, räästalahenduse, fassaadi dekoratiivsed detailid, algupärased akende ja välisuste lahendused, varikatused, trepid, piirded jms detailid. Puuduvad ja asendatavad detailid tuleks taastada algupäraste analoogide eeskujul koopiatena.
  • Projekteeritav ümberehitus või laiendus ei tohi moonutada ajaloolise hoone välisilmet ega olla miljööväärtuslikule hoonestusalale sobimatu. Juurdeehitused lahendatakse kas sobituvas või kaasaegses arhitektuurikeeles sõltuvalt konkreetsest objektist, kinnistu võimalustest ja laienduse mahust. Üldjuhul peavad uus ja vana maht olema eristuvad, kuid moodustama ühtse arhitektuurse terviku.
  • Rekonstrueerimisel võib muuta hoonete sisemist plaanilahendust, kui see ei mõjuta konstruktsioonide kandevõimet ja stabiilsust ega moonuta hoone välisilmet. Interjöörilahendustele (ruumijaotus, siseviimistlus) miljööalade kaitse- ja kasutustingimusi ei kohaldata. Ajaloolise substantsi säilitamise eesmärgil on soovitav säilitada nii palju ajaloolisi interjööridetaile kui võimalik (siseuksed, peegellaed, sisetrepid, parkettpõrandad, kassettlaed jne).
  • Soojapidavuse tõstmiseks on soovitav alustada horisontaalpindade, sh keldri lae ja pööningu soojustamisest, uste- ja akende tihendamisest, amortiseerunud küttesüsteemide vahetamisest. Õige soojustuslahenduse projekteerimise eel on soovitav teostada termouuring.
  • Soojustamise puhul on tegemist hoone ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega. Soojustamise võimalikkuse üle otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest ning väärtusest. Soojustamisel tuleb kasutada konstruktsioonile sobivaid soojustusmaterjale. Dekoreeritud fassaadide väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud (nt stalinistlike hoonete).
  • Hoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Puitvoodriga hoonete aknad tuleb soojustamisega samaaegselt paigaldada fassaadipinnaga tasa, et hoonele ei moodustuks arhitektuurselt sobimatuid välimisi aknapõski. Kivihoonete väljast soojustamisel tuleb taastada soojustamise eelne akende taanduvus fassaadi pinnast. Akende tõstmine soojustamisega samasse tasapinda aitab vältida ka külmasildade teket.
  • Sokli soojustamine tuleb kavandada terviklahendusena, vajadusel koos maa-aluse osaga ja vundamendi hüdroisoleerimisega. Soklikorrusel tuleb tagada konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuskahjustuste vältimiseks võimalus ruumide tuulutamiseks ja ventileerimiseks. Soojustuse lisamisel tuleb sokkel üldjuhul kavandada kogu hoone perimeetril (siledaks) krohvitud ja värvituna. Maakivist soklid või lihvitud ja klombitud paekivisoklid tuleks säilitada eksponeeritud kujul, vuukida lubimördiga/lubitsementkrohviga. Loe lisa ajalooliste soklilahenduste kohta.
  • Katusekorruse (pööningu) võib üldjuhul välja ehitada olemasolevas mahus, säilitades olemasoleval kõrgusel räästajoone. Erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse hoone arhitektuursest lahendusest, olemasolevast katusekaldest, kõrvalseisvatest hoonetest ning lähtuvalt planeeringus toodud kitsendustest. Katuseakende või vintskappide väljaehitamise võimalus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi ja teatud tingimustel.
  • Avatäited on üldjuhul lubatud puidust, hoonega sobiva suuruse, kujunduse, jaotuse, profiilide, avanemissuundadega. Algupärased avatäited tuleb võimalusel restaureerida. Olemasolevad, kuid sobimatust materjalist (plastik, metall) ning sobimatu välisilmega aknad ja välisuksed tuleb üldjuhul kavandada rekonstrueerimise projektis asendatavaks arhitektuurselt sobivate puidust avatäidete vastu. Loe lisa - AKNAD JA UKSED.
  • Hoonete (sh abihoonete) katusekattematerjalina on lubatud kasutada vastavalt hoone arhitektuursele lahendusele ja  hoonetüübile kas valtsplekki või selle analoogi, katusekive, sindlit või laastu, asbestivaba lainelist ja väikesemõõdulist eterniitplaati, lamekatuste puhul rullmaterjali. Käsitsi valtsitud teraspleki asemel on lubatud Klassik (C) profiilplekk ja räästad tuleks üldjuhul lahendada valtsplekk-katusekattele omaste räästapealsete tugevdatud valtsrennidega (sottrennidega).
  • Korstnapitsid tuleb kavandada ajaloolisele hoonele sobiva kuju ja viimistlusega (üldjuhul krohvitud ja valgeks värvitud koos). Kui on muudetud küttesüsteemi, võib ajaloolist korstent kasutada ventilatsiooni vm tehnoseadmete varjestamiseks. Loe lisa ajalooliste korstnapitside kohta.
  • Kavandada tuleks ajaloolisele hoonele sobiv värvilahendus, mis lähtub hoonetüübist, ehitusajast ning piirkonna eripäradest. Hoonete värvimiseks kasutada traditsioonilisi värvitüüpe ja värvitoone. Puitvooderduse ja -detailide välisvärvimiseks kasutada katvat õlipõhist värvitüüpi. Väga väärtuslike hoonete fassaadide värvimisel tuleks lähtuda algupärasest värvilahendustest, mida saab tuvastada vastavate värvisondaazide abil.
  • Krohvimisel kasutada lubi- või vähese tsemendisisaldusega lubikrohvi, krohvipindade välisvärvimisel kasutada lubi- või silikaatvärvi. Õhekrohv ei ole ajalooliselt väärtuslike hoonete puhul lubatud, eelistada tuleb paks-krohvisüsteemi  või spetsiaalselt vanade hoonete krohvimiseks välja töötatud täislahendusi (sh lubjapõhiseid termokrohve).
  • Miljööväärtuslikel hoonestusaladel ei ole lubatud hoonete välisviimistluses kasutada ajaloolistele majadele ebatüüpilisi ja traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale imiteerivaid materjale -  plekist ja plastikust välisvoodrit, fassaadikatteplaate, tsementkiudplaate, plastaknaid, metalluksi, katusekiviimitatsiooniga ja profileeritud plekki (trapetsprofiil) jne.
  • Ajalooliste ja väärtuslike hoonete välisseintele ei ole üldjuhul lubatud paigaldada kütte-,  ventilatsiooni- jm tehnoseadmeid, satelliiditaldrikuid, turbotorusid jne. Tehnoseadmed ja väljaviigud tuleb paigaldada võimalikult varjatud asukohta ning varjestada. Välisseinte ventilatsiooniavad kavandada sümmeetrilise paigutusega; avade väliskatted tasapinnalised, väikesemõõtmelised, neljakandilised metallist  ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni. Gaasitorude väljaviigud lahendada ajaloolisele hoonele omaste katetega. Korterhoonete puhul eeldatakse terviklikke kütte- ja ventilatsioonilahendusi. Kui tehnosüsteemi paigaldamise (sh päikesepaneelide) või muutmise käigus muutub hoone välisilme, siis on tegemist ümberehitamisega ning vajalik on ehitusteatise ja ehitusprojekti kooskõlastamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.  Loe lisa TEHNOSEADMETE PAIGALDAMISE KOHTA
  • Piirdeaia ja väravate uuendamisel või uute piirete kavandamisel tuleks järgida, et kavandatav lahendus on kinnistut, hoonet ja piirkonda arvestav. Piirdeaed ja väravad peavad olema ajaloolisesse asumisse sobiva paigutuse, kõrguse, materjali ja kujundusega. Piirdeaia ja väravate kavandamisel soovitame lähtuda algse projekti piirdeaia lahendusest. Võrkpiirded ei ole ajalooliste kinnistute puhul soositud. Täpsemad nõuded kehtestatakse linnaosa üldplaneeringuga.  Loe lisa PIIRDEAEDADE, HOOVIALADE JA HALJASTUSE KOHTA.
  • Hoonetel ja hoovides tuleb säilitada ja taastada miljöö ja hoone arhitektuuriga sobivaid detaile ja väikevorme: sepiskonsoolidega varikatuseid, lipuvardahoidjaid, rippsilte, numbri- ja tänavavalgusteid, paekivist terrasse.
  • Halvas seisukorras hoonete tehnilist seisukorda ja rekonstrueerimise võimalikkust hindab Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitatud tehnilise ekspertiisi (auditi) alusel. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb uusehitise sobivuse hindamiseks esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile miljöösse sobiva uusehitise eskiis.
  • Enne 1940. aastat ehitatud ehitise lammutamise korral tuleb  esitada ajalooline õiend ehk andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, mis sisaldab ka loetelu säilinud väärtuslike detailide kohta koos fotodega ning ettepanekuid nende taaskasutamiseks. Loe lisaks MATERJALIDE TAASKASUTUSSE SUUNAMISEST
  • Loe lisaks puitfassaadidest, tellismüüridest ja krohvitud fassaadidest.
Arhiiviprojekt.jpg

Viimati muudetud 11.04.2024